Jumal vaatab oma plaanile!

Aastaid tagasi ütles mulle Jumal läbi prohveti, et on kutsunud mind eriliseks tööks. See on ühest küljest auline, aga see on ka väga ohtlik. Ta lisas sellele veel sõna, et vaenlane ei saa minu elu kätte.

Mitte sellepärast, et oleksin kellestki parem või halvem, vaid Jumal lihtsalt otsustas nii.

Ühed jumalateenijad või jumalainimesed on oma maapealset teenistust läbi viinud pikemat või lühemat aega.

Näiteks – Stefanos oli esimene märter. Tema teenistus ei olnud pikk.

Me teame, et apostel Peetrus teenis Jumalat kaua, Ristija Johannes veel kauem jne.

Igal ühel on antud aeg kive laiali loopida ja kive kokku korjata.

Keegi meist ei tea, millal kukub kell.

Taevas on kaalud.

Vasakpoolne – sõnakuulmatuse kaal.

Parempoolne – sõnakuulelikkuse kaal.

Iga päev inimene lisab nendele kaaludele midagi oma mõtte, sõna või teoga. Hea läheb paremale poole, halb vasakule poole. Ja ühel päeval Jumal heidab pilgu igaühe kaaludele.

Ja vaatab, mis on mille ülekaalunud. Ja teeb oma otsused.

Kristlaskond ja meie „Linnakogudus“  on saanud kohutava tragöödia osaliseks. Meie hulgast lahkus vend Al Mihhailov.

Tunneme kaasa Aleksander Mihhailovi vanematele ja sugulastele. See on suur kaotus minule ja Kogudusele. Sest ei olnud kedagi vendadest, kes oleks nii ühel meelel olnud minuga ja nii abivalmis, kohusetundlik, kui Aleksander Mihhailov abistas mind jumalateenimisel. Saatana rünnak oli eelkõige, nagu ma ütlesin, vanemate vastu ja Koguduse vastu, et me ei saaks kuulutada evangeeliumi, või me teeks seda viletsalt, pisteliselt, aeg-ajalt.

Sest see hetk kui ta ilmus meie keskele ja avaldas oma nõusoleku tõeliselt mind abistada. Sellest hetkest algas väga aktiivne periood Koguduse evangelisatsioonidel. Ütlen julgelt, et ilma temata oleksid paljud sõidud ära jäänud.

Jumalateenimine ja pühade abistamine aga ei garanteeri veel võitu, sest on ka isiklik elu, mis on väljaspool kogudust. Ja see kokku on üks tervik, mida arvestab Jumal.

Ei tohiks olla eraldi elu koguduses ja eraldi elu kodus. Jumal vaatab seda kui üht tervikut.

Kuuldes Sasha traagilisest lõpust, mõtlesin, miks mina elan, sest see noor mees ei jõudnud niipalju kurja teha kui mina oma elu jooksul olen teinud.

Aga  Jumala kohtumõistmised on äraarvamatud. Ja ega see, et meie veel siin maal elame ei tähenda, et üks päev ei tuleks kohtumõistmine meie õuele. See, et me saame kauem viibida ei ole mingi õigustus ega kergendav asjaolu. Lihtsalt ühe patud tulevad avalikuks varem ja teiste omad hiljem. Aga  Jumala kohtu eest ei pääse ükski.

Mitte keegi ärgu arvaku iseeneses nii, et mina pääsen, et minu teekond õnnestub, et vaata see kohtuotsus läks minust mööda, et ju siis on kõik korras. Teate, ta tegi jumalateenimisel oma lühikese kristlaseks oleku aja jooksul nii palju ja ikkagi ei see tähendanud midagi.

Esitage endale see küsimus :”Kui Jumal tuleks täna. Kas ma jääksin püsima?” Teate, ma olen kindel, et ainult mõned jääksid siia ja ma räägin tõsiselt. Tänage Jumalat iga päev võimaluse eest muutuda täna, alistuda, avada oma süda, tehes koostööd Püha Vaimuga!

See, et sa täna elad ei tähenda, et sa elad homme, ei tähenda, et sa elad aasta pärast, ei tähenda,  et sa pääsed 30 pärast. Ma rääkisin temaga täpselt samamoodi, nagu ma räägin täna teiega:  “Ärge mängige Jumala armuga!”. Kahjuks oli laupäeval minu jutlus liigagi prohvetlik.

Ma ütlesin: ”Vaata, et keegi su kohta ära ei võta, vaata, et su süda ei eraldu Jumalast, vaata, et sa ei eemalduks, vaata, et sa ei ole juba kadunute nimekirjas, sest see, et sa veel elad ja teed, mis sa tahad ei tähenda, et see jääb igavesti nii, see ei tähenda seda.“

Ma ei tea, kas veel kunagi tuleb mu ellu nii andekas, abivalmis, alistunud, üksmeelselt mõtlev, nii ühtemoodi arusaav abiline või mitte, ma ei tea seda.

Aga üks asi on selge, kui annan alla, siis ei pääse ka mina ja seda lõbu ma härra saatanale kahjuks ei valmista. See jääb tal nägemata! See rõõm või kahjurõõm jääb tal tundmata.

See löök oli eelkõige suunatud minu pihta, ma ei vähenda vanemate kaotust! Ma näen üldist plaani.

Ta ei tohi mind hävitada, kuna see on Jumala käsk, ma tean seda. Aga, mis  tal on lubatud, mu suu kinni panna ja ta teeb igal juhul seda, et mu käed oleks lühikesed, et mu jalad oleksid kanged ja et ma ei saaks Sõna edasi viia. Et mu rahakott oleks tühi, et ma tunneks ennast halvasti. Peaasi, et ma ei räägiks. Aga ka seda rõõmu me talle ei valmista.

Teate, mina tundsin Sashat ainult Koguduses. Ja ütlen teile ühte asja, et ta pole mind  millegagi pahandanud. Ja isegi kui on olnud varje või varjutusi, see, mis ta tegi head, on selle kuhjaga ületanud ja “ Halleluuja! ”selle eest Jumalale! Palju on tehtud! Paljud inimesed on saanud abi! Paljud inimesed on saanud julgustatud!

Me ei kohta iga päev inimesi, kes  lähevad vanglasse mõttega, et istuda oma karistus ära ja kuulutada seal evangeeliumi! No kahjuks ei ole neid palju. Kõik me suudaksime seda teha, aga ei kõik tee. Pigem joostakse ära, peidetakse ära, proovitakse välja keerutada, kutsutakse Jumalat appi, et las see karikas läheb minust mööda. Ei ole neid palju. Jah, ta kaotas lahingu väljaspool kogudust.

Ükskõik kui tugev sa ei oleks, ükskõik kui kindlustatud sa ei oleks, ükskõik millised su sõbrad ei ole, saatan võitleb sinu vastu isiklikult. Ta on kaval ja julm. Ta meelitab sind lõksu ja hävitab siis halastamatult. Sa ei suuda üksinda mitte kuidagi püsima jääda. Ilma vaimuliku juhita on see võimatu. Keegi pole saanud, keegi pole suutnud. Mitte keegi pole võitnud üksinda. Sellepärast, esimene asi, mida me apostlite tegude raamatus näeme: “Nad läksid ja olid koos”  ja siis tuli Püha Vaim. Pärast seda, kui tuli Püha Vaim, nad ei läinud laiali, nad jätkasid koos olemist, kuni nad kasvasid ja said tugevaks.  Apostel Paulus väidab, et ta ei kõigu enam. Ta sai tugevaks. Ja siis saadeti tugevad välja kahekaupa. Kui üks kukub - teine aitab püsti. Kui ühel on halb tuju – teine julgustab. Kui üks on kurb – teine aitab rõõmustada. Kui on oht, et sa kapseldud, siis on teine kõrval ja sa ei saa mõelda neid mõtteid, mida sa mõtleksid, kui oleksid üksinda.

Need on esimesed näited Piiblist enne ja pärast Püha Vaimu tulekut. Koos! Tegelikult üks mõtlemine, üks meel, üks süda. Üha suuga nad ülistasid Jumalat. Me ei heida Šasale midagi ette, me ei süüdista teda milleski. Me ei räägi temast halvasti, sest mis me ikka iseendast halvasti räägime. Ta oli ju osa meist.

Ühte  me tõotame Jumala ees, me maksame saatanale kätte 100 kordselt. Jätkame Evangeeliumi kuulutamist, paneme käed haigete peale ja nad saavad terveks ja vend Aleksander jääb meie mälestustesse kui jumalateenija, kes abistas pühasid. Mina ei saa teda mäletada teistmoodi, ma ei tunne teist Aleksandrit. Ma olen kuulnud tema teisest elust.

Patt on patt. Ja iga patu palk on surm. Ärge kunagi unustage seda ära. Ärge kunagi öelge :”Ma olen parem!” Mikse on väga palju, rohkem kui vastuseid täna ja võibolla see ongi hea. Liiga palju vastuseid tekitab liigrasvumise.

Ma ütlen teile, et minu mõtlemine ja minu elu pärast seda  traagilist õnnetusjuhtumit ei ole enam endine. Ma vaatan asjade  peale teistmoodi.

Jumal raputab meie kogudust, meie elusid. See on hoiatus meile kõigile. See ei ole juhus.

Me ei tohiks ennast milleski lahutada  kogudusest ja Pühast Vaimust. Kui me oleme juba eemal, me peame puhastama oma südamed ja käed ning pöörduma tagasi. Vastasel juhul puudub garantii. Ma ei räägi konkreetselt patustamisest. Iga patu palk on surm, igasuguse patu palk. Olgu see vihkamine, olgu see kadedus, olgu see vale mõtlemine, olgu see eemaldumine Kogudusest, olgu see laim – selle palk on ühel päeval surm. Pidage lihtsalt meeles, lähtuge sellest! Ja läheme edasi!

Tänage Jumalat, et Jumal on andnud mind sellisena  teile nagu ma olen! Teate, ma olen veel vähe range aga rangus on mõningaid siiamaani hoidnud.

Kui ta saab kõrvaldada minu, olete teie talle lihtsaks saagiks.

Peaksime minema matustele, märgiks Jumalale, et me ei anna alla ja kuradi riukad ei ole meile mitte teadmata. Ja me võidame, kui me ei armasta oma elu kuni surmani. Kuulake! Sa ei tohi alla anda oma himudele!

Ta ütles, et sa võidad siis, kui sa ei armasta ega hellita iseenda hinge. Ole range! Ja ela Jumala pärast siis sa võidad!

Seda ma olen teid üles kutsunud mitmeid aastaid iga päev. Sellepärast ma ütlen: “Tulge alati kokku, olge alati koos! Alustage kodugruppidest. Alistuge, saage madalamaks kui rohi, siis ta ei näe teid, siis ta näeb ainult Jeesust“.

Me saame hakkama, te ju usute seda! Ma ei tea, kuidas Jumal korvab meile vend Aleksandri kaotuse. Meil olid juba planeeritud evangelisatsioonid Saksamaale, Norrasse, Ukrainasse, Lätti. Ma ei tea Jumal teab. Ma arvasin, ma teadsin, ma olin veendunud, et ta tuleb õigel ajal ja astub rivvi. Nii nagu see oli varem. Kahjuks me ei näe enam kunagi teda siia sisenemas. Meie teada ei ole tal järglaseidki. Kahju!

Jumal on hea! Ta kuidagi eriliselt avas Sashale võimalused käia Lätis, Venemaal, Ukrainas. Me külastasime ta sugulasi Brjanskis, vanavanemaid Narvas. Jumal nagu ütles seda ette. Varematel aastatel tal selliseid võimalusi ei olnud. Niisugune on see elu. Kõike sa täpselt ei tea.

Kui sa ei tee seda, mis sulle öeldakse – sured. Jäta see endale meelde – kui ma ei tee seda, mis mulle ütleb mu vaimulik juht – suren ma varem või hiljem.

Ma ütlesin talle, lähed siit välja, sõidad koju, võtad Piibli ja palvetad. Tunnista Jumala Sõna oma ellu ja kuuluta evangeeliumi kui Jumal annab selleks võimaluse. Unusta endised sõbrad. Ja kodunt välja ära mine. Ella rääkis temaga, Oksana rääkis temaga vahetult enne surma.

Ma ütlen teile kõigile – kodugrupid, palved ja aktiivne kaasalöömine Koguduse elus – see hoiab teid koos. Jumal näeb oma mõtet. Me peame Tema kasu otsima! Ja ta ei teinud seda, mis me talle ütlesime, palju kordi rääkisime talle seda.

Ma ütlen veelkord, et meil kellelgi ei ole garantiid ja me ei pääse, kui me ei tee nii nagu Ta meile ütleb.

See on ränkraske kaotus, aga pole midagi võimatut sellele, kes usub. Kui on vaja – lähen üksi. Aga ma ei anna alla kuradile! Sest ta on varas, valetaja ja inimesetapja algusest peale.

Ma veelkord räägin, asjata ei olnud need jutlused, kes ei võitle seaduse järgi ei saa võidu pärga. Ja see seadus tuleb sulle sinu vaimuliku juhi suust. Jah, see on Piibel ja see on üldine aga seadustatakse see vaimuliku juhi läbi. Ma räägin sulle seda, mida sa pead tegema, mis on sulle kohustuslik teha, et oma elukene säilitada.

Et kui me seisame ühel päeval Jumala ette, oleks meie käed täis õiguse vilja, puhtad, pühad, patuta. Et võiksime öelda: ”Me oleme teinud kõik, kõik. Me lõpetasime jooksu.“ Ja anname kõik au Jeesusele ja paneme selle kõik maha Tema ette. Kirjutatud on : „Tühjade kätega ära ilmu Tema ette.“ Kui käed on tühjad siis...

Jumala õnnistustega pastor Paul Armand