Jumal pani mulle südamesse rääkida, mida tähendab sõna „rasked päevad“. Need on ajad, kus meie praegu elame, aga miks nimetab piibel neid aegu rasketeks?

Nõudke rahu kõikidega ja pühitsust; ilma selleta ei saa ükski Issandat näha. Ja pange tähele, et keegi ei jääks ilma Jumala armust, et ükski viha juur ei kasvaks üles ega tooks tüli ja selle läbi paljud ei rüvetuks. (Hb.12:14,15)

Jumal soovib, et meil oleks eelkõige rahu kõikidega, et me oleksime pühitsetud Tema ees, sest ilma pühitsuseta ei saa keegi näha Jumalat. Pühitsus tähendab, et sa võtad aega, et olla koos Jumalaga ja selle läbi saad pühitsetud, lased end noomida ja parandada. See ongi sinu pühitsus.

Siin edasi ta ütleb, et valva, et sa ei jääks ilma Jumala armust. Piibel hoiatab, et on oht, et su südames kasvavad üles kibedad juured, mis tekitavad tüli. Nii, et iga tüli põhjuseks on kibe juur sinu südames, mida sa ei ole veel välja juurinud. Sellepärast ta ütleb : „Ärge tülitsege omavahel!“

Paljud saavad rüvetatud selle läbi! Esiteks, saad sina määritud kui sa vaidled ja tülitsed. Jumal ütleb: „Seda ei ole vaja! Sa võid hoiduda sellest.“

See on huvitav, aga piibel ütleb, et keegi, kes on Jumala armus võib sellest ära langeda ühel hetkel.

Paljude kristlaste jaoks on Jumala arm nagu kate sinu üle, mis täielikult vabastab sind olemast Jumalale sõnakuulelik. Sa võid teha kõike, mis iganes soovid, küll Jumal andestab. Seepärast inimestel ei olegi jumalakartust. Tea, iga sinu patt, iga patune pilt või film mida sa vaatad, iga ebapuhas saade, mida raadiost kuulad või muusika, raamat, mida iganes loed, jätab jälje sinu südamesse ja määrib su südametunnistust. Jumal ei soovi seda!

Kuid Jumala Sõna ei ütle, et on olemas selline arm, mis kõik su patud katab kinni nii, et sa võid patustada niipalju kui sa tahad. Langeda ära Jumala armust tähendab mitte kasutada seda potentsiaali, mis Ta on sinusse pannud.

Tähendab, Jumal on andnud meile armu. Me võtsime selle tasuta vastu ja peame kasutama  seda armu, mis Ta on andnud meile selleks, et võiksime muuta oma elu, et me ei jääks oma pattudesse. Ainult Jumala arm aitab sul muuta oma elu. Kui sa seda ei kasuta, siis see tähendab Jumala armu ilmaasjata vastu võtta.

Apostel Paulus nägi seda hästi!

Aga seda tea, et viimseil päevil tuleb raskeid aegu. Sest inimesed on siis enesearmastajad, rahaahned, hooplejad, ülbed, teotajad, sõnakuulmatud vanemaile, tänamatud, õelad (2.Tm.3:1,2)

Mis te arvate, kas ta räägib siin maailmast või kristlastest? Ta räägib kristlastest! Sellised on kristlased viimastel päevadel, kus meie elame! Ta hoiatab meid, et meie ei muutuks sellisteks, et me ei jääks sellisteks, kes Jumal armu ilmaasjata vastu võtavad!

Kui ma esimest korda kuulsin sellest, et tuleb raskeid aegu, siis mulle seostus see kohe tagakiusuga. Mis on hullemat sellest kui sind su usu pärast taga kiusatakse ja sa piinades sured? Aga Paulus, kes koges kõige suuremat tagakiusu, keda visati ükskord kividega isegi surnuks, kes kannatas röövimisi, elas läbi mitu laevahukku ja mis veel kõik, räägib, et see aeg, mil mina elasin ei ole pooltki nii raske kui see, kus elate teie praegu. Miks see nii on?

Meil on praegu usuvabadus ja siin edasi Paulus selgitab, et need päevad on rasked sellepärast, et paljud kristlased jätavad maha armastuse Jumala vastu. Mäletate, mida Jeesus õpetas: Paljude armastus jaheneb. Nad ei teeni enam nii innukalt Issandat! Ei ole enam nii suurt huvi Jumala Sõna ja palve järele ja siis tekibki see oht, et nad hakkavad armastama iseennast ja raha rohkem kui Jumalat!

Esiteks ta ütlebki, et nad on enesearmastajad, rahaahned, kelkijad, uhked, tagarääkijad, sõnakuulmatud vanematele. Mitte ainult oma emale ja isale, vaid siin on peetud silmas ka koguduse vanemaid! Nad ei ole tänulikud Jumalale! Nurjatud s. t. ebapuhtad, lobamokad, halastamatud, leppimatud, laimajad, ohjeldamatud, jõhkrad, hea põlgajad, reetlikud , tormakad, upsakad ja rohkem lõbu kui Jumala armastajad.

Ma ei loe siit kuskilt välja, et nad otsiksid Jumalat!

Siit on näha, et nad on hakanud otsima selle maailma mõnusid ja mugavusi. Miks ma sellest räägin? See võib haarata meid igaüht, sest Jumal hoiatab: „Teie võite saada sellisteks!“ Kui te olete sellised, siis te võite jäädagi sellisteks kui te ei luba Jumala armul ennast muuta! Jumal annab ainult alandlikele armu ! Tähendab, sa võtad alandlikult vastu, mida Issand tahab sulle öelda, mida Ta näitab su elus, mida sa pead kõrvaldama, mida sa pead hakkama taotlema Tema käest. Siin me näeme, et ühed kristlased lähevad uhkeks, teised muutuvad tänamatuteks, kolmandad ei andesta oma ligimesele ja kujutate ette, et usklike seas on halastamatuid, jõhkraid, laimajaid ja sõnakuulmatuid. Nad armastavad rohkem lõbu kui Jumalat ning kaotavad enesekontrolli ja saavad  iseteadlikeks. Sellised inimesed ei võta vastu Jumala armu väge, mis võiks vabastada nad rahaarmastusest, selle maailma asjade taotlemisest. Nad ei suuna oma armastust Jumala ega inimese vastu. Nagu ma varem ütlesin, Jumal on andnud inimesele piisavalt armu, et muuta oma elu, et parandada meelt ja olla innukas Issanda töös! Keegi ei saa öelda, et patt on tugevam kui Jumala arm!

Kuid siin me nägime, et need inimesed jäid sellisteks, nagu nad olid ja piibel nimetab, et nad võtsid Jumala armu ilmaasjata vastu. See tähendab, et neil ei olnud kasu sellest Jumala armust. Nad ei hinnanud seda andi, mis Jumal andis neile.

Kui palju hirmsama nuhtluse te arvate siis ära teeninud olevat selle, kes Jumala Poega jalgadega tallab ega pea pühaks lepingu verd, millega ta on pühitsetud, ja teotab armu Vaimu? (Hb.10:29)

Nad on sellised, kellest kirjutatakse heebrea kirjas, kes tallavad Kristuse vere oma jalge alla! Kui me ei võta vastu seda Jumala andestavat armu ja üritame ise oma tegudega saada seda, siis me põlgame Jeesuse verd ja see ei ole hea, sest Jeesuse veri on ainus vahend, mis aitab meil ligineda Isale.

Kes alati on õppijad, kuid kunagi ei pääse tõe tunnetusele.  (2.Tm.3:7)

Praegu on meil nii palju võimalusi ümberringi – TV, raadio, internet. Jumala Sõna on nii võimsalt levimas, et kes iganes on janune ja näljane, see saab kuulda Jumala Sõna.

Praegu on just see aeg, et otsida Issandat, sest Jeesus hoiatas meid ette, et tuleb aeg, mil uks suletakse ja Jumala Sõna ei ole enam nii kättesaadav kui praegu. Sellepärast siin ongi kirjas, et nad muudkui õpivad ja õpivad, aga nad kunagi ei saa  aru tõest. Miks on nii, et paljud on lõpetanud teoloogilise seminari, kuid nende elud ei ole muutunud? Täpselt sama põhjus - nad ei ole Jumala armu vastu võtnud. Nad ei toetu Jumala armule, vaid sellele õpitule, mida nad on kuulnud.

Ma olin ainult kõrvaga kuulnud kuuldusi Sinust, aga nüüd on mu silm Sind näinud! (Ib.42:5)

Iiob ütles, et enne ma olin kuulnud ainult kuuldusi Sinu kohta, aga kui ta sai sikliku kogemuse Jumalaga läbi kannatuste, siis ta mõistis, kes tegelikult Jumal on. Ta ütles. „Nüüd ma olen Sind alles näinud!“ Sellest on nüüd vähe, et me ainult kuuleme, kuuleme, aga näha saame siis kui hakkame Jumala Sõna oma elus rakendama, siis sa hakkad nägema, kuidas Jumal hakkab tööle sinu elus. Nt. nagu pastor meile ütles: „Võta aega, et uurida Jumala Sõna igal hommikul ja õhtul!“ Kui sa teed seda iga päev, regulaarselt, siis sa varsti ei tunne ennast enam ära! Jumala Sõna lihtsalt teeb sinu sees oma tööd.

Ent sina jää sellesse, mida oled õppinud ja milles oled kindel, sest sa tead, kellelt sa selle oled õppinud. (2.Tm.3:14)

Nii, et Paulus pidas seda aega raskeks sellepärast, et kogudus muutub maailmalikuks. Seal ei ole enam Jumala väge, inimesed ei saa enam tõeliselt abi. Nad näevad kogudustes samasuguseid inimesi nagu maailmaski.

Ta ütleb, et see on raske, et see press on nii tugev kristlaste peal, et sa saad jääda püsima vaid siis kui sa taotled Jumalalt pühadust.

Nii, et Pauluse jaoks ei olnud rasked ajad tagakius, vaid see kui kristlased taganevad Jumalast!

Kas te teate, et Aafrika maades, kus  islam on väga levinud, kristlased isegi surevad oma usu pärast. Üks ameerika misjonär oli hiljuti seal ning rääkis, et kui neid viidi ühte põrandaalusesse kogudusse, siis tee äärde olid pandud võllapuud.

Ta ütles, et mida meie kristlased teeksime praegu siin läänes kui teaksime, et homme võiksime rippuda seal võllas. Kas käiksime siis veel kirikus? Kas me julgeksime kuulutada avalikult oma usku? Kindlasti mitte!

Ta ütles hästi: „Meil on küll usuvabadus, aga neil on seal vaimulik vabadus, mida meil ei ole.“

Nii, et rasked ajad ei tähenda mitte tagakiusu, vaid seda, et kogudus saab neelatud maailma muredesse ja see võib juhtuda ainult seetõttu, et me kasutame valesti oma isiklikku vabadust.

Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse. (Gl.5:1)

See ongi, et sa kasutad Jumala armu valesti ära iseenda kasuks.

Lõpetuseks räägin teile veel ühe loo.

Üks ameerika õde, kes külastas Kesk - Aasia põrandaalust kogudust rääkis, kuidas kristlasi pannakse vangi, aga vanglateski ei ole nad vait, vaid kuulutavad evangeeliumi edasi ning inimesed saavad päästetud  vanglates! Seal on üks pastor, kes on pidevalt kümne aasta jooksul vangis istunud. Vahepeal lastakse ta välja, siis pannakse jälle kinni. Seal pannakse kristlased isegi üksikkongidesse, et nad ei saaks evangeeliumi kuulutada!

See toimub kõik praegu - meie ajal! Me peame väga hindama seda aega, kus meie elame ja kasutama seda ära, et otsida Jumalat!

See õde rääkis, et viimasel õhtul kui ta hakkas juba tagasi sõitma ja nad tulid teda ära saatma, ta vaatas neid kristlasi ja mõtles, et nemad peavad palvetama tema pärast, mitte vastupidi. Neilt on nii palju õppida! Ja kui nad seal niimoodi koos palvetasid, siis kohalik pastor hakkas järsku nutma ja see õde küsis: „Miks te nutate?“ Ta vastas: „Ma kardan meie vabadust! Muidugi  me palvetame, et Jumal vabastaks meid tagakiusajatest, et evangeelium saaks vabalt kuulutatud!“ See naine hämmeldus: „Miks?“ "Kui nende vendadele –õdedele antakse vabadus, siis nad muutuvad materialistideks! Neist saavad maailmalikud kirjatundjad! Nad langevad  ära usust nagu mõned usklikud lääne kogudustes!“, vastas pastor

See on tõesti nii. See nii kurvastas seda venda, sest ta nägi seda ette.

Jumal ütleb, et taotle rahu kõikidega ja taotle pühitsust, ilma selleta sa ei saa Issandat näha!

Palvetame nüüd kõik koos Jumala poole, et meil võiks olla veel suurem kirg ja janu Tema järele: „Kallis taevane Isa, me täname Sind, et Sa oled meid hoidnud oma armust! Isa, me lihtsalt täname Sind, et Sa iga päev õpetad ja kasvatad meid ning näitad meile õige tee, mida mööda minna! Isa, me palume andeks, kus me ei ole piisavalt osanud kasutada Sinu armu, ei ole osanud seda õigesti hinnata. Isa, ma palun hoia meid kasutamast Sinu armu ilmaasjata! Me palume, et võiksime olla tõeliseks eeskujuks selles maailmas, et me säraksime ja oleksime soolased! Isa me palume, anna meile suurem nälg ja janu Sinu järele, et võiksime püsida õigel teel, et see maailm ei saaks meid viia kõrvale oma ahvatlustega!  Isa, valgusta meie südameid, et me näeksime kõik pimedad kohad oma südames, et midagi ei jääks varjatuks, et ükski kibe juur ei saaks tõusta ega tekitada tüli. Isa me täname Sind, et oleme võinud seda mõista ja paluda Sinu käest armu, et minna edasi Sulle meelepäraselt! Jeesuse nimel! Aamen!“

AGAPE,