3 halba põhjust misjonitööle asumiseks – ja 3 head põhjust

Ülemaailmsele misjontööle kutsumisele tuleks läheneda õigete motiivide ja Jumala tahtega kooskõlastatud südamega.

Usklikena tunnistame, et misjoniülesanne on üllas püüdlus – nii üllas, et rahvastele evangeeliumi kuulutamisena tajutav kutsumus ei läbi sageli jumalakartlike vanemate kontrolli, mis puudutab inimese kvalifikatsiooni selle ülesande täitmiseks.

Hiljuti nägin X-is (endine Twitter) postitust ühelt misjonärilt, kes palus misjoniasutustel saata mitte ainult sooja keha misjonipõllule. See mees oli rohkem rahul vähemate ja kvalifitseeritud misjonäridega kui suure hulga noorte, üliinnukate ja ebaküpsete töötajatega. Tema vaatenurk on kaalumist väärt.

Kui Teie või keegi Teie tuttav on mõelnud kutsele osaleda sügavamalt ülemaailmses misjonitöös, siis kaaluge mõnda ekslikku motiivi, mida vältida, ja nende tervemaid variante.

1. Halb motiiv: kohalikust vastutusest kõrvalehoidmine (“Ma lihtsalt ei näe, et ma saan siin midagi muuta.”)

Olen sageli apelleerinud sellele, mida Mack Stiles ja teised on nimetanud 747 põhimõtteks – tõsiasjale, et olles poolel teel misjonipõllule ei saa inimene õhus automaatselt ustavaks evangelistiks. Kohalik teenistus on ülemaailmsete missioonide väljaõppeväljak. Üldiselt on ebatõenäoline, et need, kes ei ole oma praeguses kontekstis ustavad evangeeliumi majapidajad, paranevad, kui nad mujale üle viiakse.

Kui kaalute misjonilähetust, et vältida oma praegusi koduseid kohustusi, siis mõelge uuesti. Õpetussõnad 17:24 hoiatab, et „albi silmad sihivad maailma otsa.” – see tähendab, et me peaksime piirama oma pilku ja mitte heitma seda horisondile, jättes tähelepanuta meie ees seisvad kohustused. Jeesus kutsus oma apostlid alustama tunnistamisega nende kodumaal Jeruusalemmas ja Juudamaal, enne kui minna edasi Samaariasse ja maailma äärtesse (Ap 1:8). Isegi apostel Paulus, maailmarändur, keeldus põhjendamatult kiitlemast väljaspool oma isiklikku mõjusfääri (2. Korintlastele 10:15–16).

Analoogia põhjal peaksime ka meie püüdlema enne välismaale minekut ustavuse poole oma kohalikus kontekstis. Paljudel USA-s on naabruskonna, linna ja koolinõukogu tasandil palju teha kristliku tunnistuse ja „soolase” mõju osas – töö on kahjuks enamiku kirikute poolt tegemata. Missioonid peaksid olema Teie olemasoleva teenistuse pikendamine ja ülekandmine, mitte vastutuse eest põgenemine.

Parem: Teie kohalik töö näib olevat “tehtud”

Vastupidiselt eskapistlikule (tõelusest põgeneja) mõtteviisile kirjeldab Pühakiri stsenaariumi, mille puhul evangeeliumi kuulutaja võib tajuda õpetussõnade ankrute läbi lõikamist nende praeguses keskkonnas. Paulus tajus, et tema evangeeliumiteenistus oli teatud piirkondades „lõpetatud” (Rm 15:23), kuigi arvatavasti jäi sinna palju kadunud ja evangeliseerimata inimesi.

Kui olete oma kohalikku kogukonda usinalt teeninud ja tunnete, et Teie praegune kutsumus on täidetud, siis võib see olla märk sellest, et Issand valmistab Teid ette uuteks teenistusvaldkondadeks. Kui see juhtub, siis ärge suhtuse sellesse kergelt – Jumal võib Teid edasi viia.

2. Halb motiiv: põgeneda oma praegusest kirikust (“Kui ma vaid saaksin rajada koguduse, kus ma juhin – ma teeksin…”)

Mõnedes ringkondades levib pastorite seas nali, kus kirikute lõhenemist nimetatakse “baptistikoguduste rajamiseks”. Kui naljad kõrvale heita, siis liiga paljud kirikud ja isegi terved konfessioonid saavad alguse sellest, kui esitatud kaebusega ei tegeleta ja see lööb kiilu kohalikku kirikusse.

Kogudusest lahkumine misjonitöö või koguduste rajamise eesmärgil, et põgeneda lahendamata probleemide või konfliktide eest, on põhimõtteliselt vale. Jeesuse õpetused kirjakohtades Matteuse 5:23–24 ja Matteuse 18 näitavad meile, et Jumal soovib lepitust, ja Tema ülempreestri palve Johannese 17. peatükis kujutab ilmekalt Tema soovi oma lammaste ühtsuse järele. Skisma on viimane abinõu ja skismaatiline vaim on kahtlane motiiv inimeses, kes soovib teenida välismaal, tavaliselt reedab selle kontrolliiha või liigne vaimustus konkreetse ja omapärase teenimisvormi vastu.

Kui Teil on koguduses lahendamata probleeme või isiklikke konflikte, siis püüdke enne misjoniülesande täitmist need lahendada. Püüdke viia misjoniväljale evangeeliumi, mitte lahendamata probleeme.

Parem: Jumal on avanud ukse tõhusaks teenimiseks

Kristliku elu käigus avanevad uksed teenimisvõimalusteks. Mõnikord astus Paulus neist läbi, nagu Efesoses (1. Korintlastele 16:9). Kuid mõnel muul ajal apostli elus loobus ta võimalustest sisemise rahu või tugipersonali puudumise tõttu (2. Korintlastele 2:13). Viimasel juhul otsis Paulus võimalusi teenida koos nendega, keda ta tundis ja armastas. Tema motiiv oli minna oma vendadele Issandas lähemale, mitte end neist isoleerida.

Kui Jumal avab ettenägelikult uksed misjonitööks, näiteks usaldusväärse usukaaslase kutsel või kohaliku koguduse soovitusel, siis mõelge, kas Issand võib Teid sinna tõmmata. Selliseid võimalusi tuleks palvemeelselt kaaluda, sest kui Jumal selliseid uksi avab, annab Ta ka vahendid ja armu nendest läbi astumiseks.

3. Ennast leidma (“Minu elul ei ole piisavalt palju mõju praegu; ma tahan rohkem seiklusi.”)

Lihtsamalt öeldes: misjonitöö tähendab enesele suremist. Eneseleidmine või enese realiseerimine on täiesti vastuolus Jeesuse kutsega oma jüngritele.

Jah, see on tõsi, et Kristust teenides leiame oma olemise suurima ja tõeseima väljenduse; lõppude lõpuks on Tema see, kes pani meid Talle au tooma. Kuid realiseerimine, mida me sellel teekonnal kogeme, algab pigem püüdest kohandada oma tahet Tema tahtele, mitte aga soovist mingil viisil väljendada oma loomulikku identiteeti, justkui oleks maailm meie lõuend ja pintsliks meie hoolikalt valmistatud isiksus. Uurige oma südant ja tapke igasugune enda tahet otsiv kuulsuseiha. Olge nagu Timoteos, kes Pauluse sõnul ei taotlenud oma huve, vaid Kristuse huve (Filiplastele 2:21).

Parem: jumalakartlikud mehed tunnustavad ja kinnitavad Teie kvalifikatsiooni

Kristuse alandlikud teenijad on sageli Jumala armu suhtes oma elus mingil moel pimedad, samas kui neid ümbritsevad inimesed näevad sageli, et see arm avaldub nähtava mõjuna teiste elule. Toetuge sellele objektiivsele välisele vaatenurgale jumalakartlike kaaslaste poolt. Esimene misjoniliikumine sai alguse Apostlite tegude 13. peatükis, kuna Püha Vaim liikus kohaliku koguduse vanemate kaudu, et teha kindlaks need, kes olid kõlblikud välja läkitamiseks(s 1-3). Samamoodi tuletab Paulus kirjakohas 1. Timoteosele 4:14 Timoteosele meelde, et tema teenistuskutse ei ole pelgalt tema enda intuitsiooni kaassaadus, vaid see on ka teiste evangeeliumiteenijate kinnituse ja ametisse seadmise tulemus: „Ära jäta hooletusse vaimuandi, mis sulle anti ennustuse läbi, kui vanemad panid oma käed sinu peale!”

Kui jumalakartlikud juhid tunnevad ära ja kinnitavad Teie kutsumust ja misjoni andeid, siis annab see piibelliku kinnituse sellel teel edasi liikuda. Nende kinnitus on ülioluline, kuna see pärineb nendelt, kes on jälginud Teie elu, teenimist ja iseloomu. Oluline on otsida ja kuulda võtta küpsete usklike nõuandeid, kes suudavad anda juhiseid, tuge ja kinnitust Teie misjonikutsele. Keegi ei saa olla isekutsutud.

Järeldus: õige missioon, õiged motiivid

Kuigi kutse misjonitööle on kristliku elu üllas osa, tuleb sellele läheneda õigete motiivide ja Jumala tahtega kooskõlastatud südamega. Lõppude lõpuks ei ole tegelikult kõik kutsutud. Kohustuste vältimine, konfliktide eest põgenemine või isikliku eneseteostuse otsimine ei ole jumalakartlikud ega mõistlikud põhjused välismaal teenimiseks. Selle asemel keskenduge oma kohaliku kutse täitmisele, Jumala ettenägeliku avanemise äratundmisele ja jumalakartlike juhtide käest kinnituse otsimisele. Seda tehes tagate, et Teie misjonitöö põhineb ustavusel, tarkusel ja soovis ülistada Jumalat kõiges.

Kas Jumal kutsub Teid misjonitööd tegema?

Laadige alla meie inglise keelne tasuta e-raamat ja tehke kindlaks, kas Issand on kutsunud Teid rahvastele evangeeliumi kuulutama.

 

Autor: Alex Kocman / Is God Calling Me to Missions?: 10 Questions to Help Determine Your Calling | ABWE

Aednik tuli ja kitkus roosi… Kuidas üks perekond misjonikuludega toime tuli

1858. aastal astus Hudson Taylor pärast mõningaid raskusi abiellu Maria Jane Dyeriga. 1859. aastal sündis mõlema vanema rõõmuks .....

Dorothy Carey ja misjonitöö hind

Kui William Carey teatas oma naisele Dorothyle, et tunneb südames kutset evangeelium Indiasse viia, ei jaganud naine mehe .....

Billy Grahami lugu ehk kuidas täita suurt misjonikäsku

21. veebruaril 2018 läks 99-aastaselt üks kuulsamaid evangeelseid jutlustajaid Billy Graham koju Isa juurde. Ta on olnud paljude .....

Edendada abielu ja väärtustada vallalisust, seades esikohale Jumala missiooni

Isabella tuli Kristuse juurde pärast seda, kui sõbrad kutsusid ta kiriku noorterühma. Pärast keskkooli tahtis ta teha misjonitööd, .....

William Leslie arvas, et tema missioon ebaõnnestus, kuid Jumalal oli pikaajaline plaan

Misjonär suri arvates, et tema missioon oli ebaõnnestunud. Kuid 80 aastat hiljem avastati seal, kus ta kunagi kaugel .....