“Ma taastan teie põllud!” ütles Jumal Paul Armandile ajal, mil ta oli võlgu. “Kuid otsige kõigepealt Minu kuningriiki!”
Täna on ta “His Love Ministries Internationali” pastor ja elab praegu Eestis.
Minult küsiti, kas nii suurest võlast rääkimine ja selle tagasimaksmine ei tekita teatud ringkondades kahtlust.
“Malaki raamatus on öeldud, et kui me ei too au Jumala nimele, muudab Ta oma õnnistuse needuseks ja puistab meile rooja näkku, meie pidupäevade rooja!” vastas Paul.
Või teisisõnu – reeglina satuvad hätta need, kes headel aegadel Jumalat ei täna.
Lõpuks, pärast 7 aastat võlaorjust, on Armandidele saabunud head ajad. Nad ei kõhkle selle eest Jumalat tänamast ja ei varja oma mineviku üksikasju.
Paul Armand on üles kirjutanud lühikese loo, mis võib massimeedia tähelepanu hõlpsalt äratada: keegi allilma inimestest maksis võlausaldajale seitse aastat hiljem tagasi oma 40 000 dollari suuruse võla ja jäi samal ajal ellu.
“Ma tahan anda tunnistust sellest, kuidas õigete valikute tegemise, armastuse ja andestuse valimise sõimu, vihkamise ja kättemaksu asemel säilitas Jumal minu elu,” kirjutab ta.
Surma mõistetud
1992. aastal tabas politsei ta Ukrainast tulles niklikoormaga ja konfiskeeris selle ning ta jäi võlgu. Oma võla tasumiseks laenas ta uhiuue BMW, et see uuesti nikli vastu vahetada.
Ukraina vahendaja osutus petjaks, makstes ainult osa maksmisele kuuluvast summast. Võlg kasvas suuremaks. Tallinna äripartner, kellel tekkisid juhtunu tõttu rahalised raskused, müüs Pauli võlaTšetšeenia maffiale. Nad nägid, et nad ei saa raha, ja mõistsid ta selja taga surma. Kalinini maffiarühma liige tuli tema juurde, pakkudes esimese sõna peale “lahendust” (vaenlaste kõrvaldamine). Paul keeldus, kuid midagi tuli teha.
Ta lahkus riigist, andes vaenlastele elu ja kirjutades sümboolselt alla oma surmaotsusele. Teda otsiti taga ja allilmas levitati tema fotot.
Paar aastat hiljem sai tema võlausaldaja lindi siira ülestunnistusega: “1992. aasta sügisel võtsin vastu Jeesuse Kristuse kui oma elu Issanda ja see tähendab, et ma jätsin maha iga patu, hooruse, alkoholi. Issand õnnistas mind pärast seda. Ta on kinkinud mulle suurepärase kristlasest naise, kes on ustav Issandale. Ma võlgnen teile ja teie isale raha, nii palju teile ja sellise summa teie isale. Ebaseaduslikust ärist lahkudes oli Venemaal – endises Nõukogude Liidus – puhta äriga alustamine ja raha legaalne teenimine keeruline, kuid nüüd olen sõlmimas lepinguid Kanada ärimehega ja usun, et suudan teile tagasi maksta. See on olnud kaua ja tahaksin summale lisada keskmise pangaintressi, umbes 6-8%.
Mida ma veel tahan teile öelda? Et Jeesus armastab teid ja Kristuse vere läbi suudate leida uue elu, uue äri, täis õnnistusi. Kuid kõige tähtsam, mida ma teile öelda tahan, on see, et peaksite katkestama kontaktid maffiaga, see ei too midagi head.
Piiblis on seadus ja pole vahet, kas usute Jumalasse või mitte. See on külvamise ja lõikamise seadus, mida iganes külvate, seda lõikate! “
Kuid ka praegu ei läinud kõik täpselt nii, nagu hr Armand oli plaaninud, sest tema Kanada äripartner läks pankrotti.
Aastad kõrbes
Kuigi ta muutis ennast täielikult, tundus, et pärast Eestist lahkumist vajus Paul Armand üha sügavamale võlasohu. Ta oli otsustanud oma võla tagasi maksta. Ta otsis töövõimalusi, proovis alustada mitut ettevõtet, kuid ebaõnnestus ikka ja jälle. See ajas segadusse tema uued usklikud sõbrad, kes heitsid talle ette uut võlga ja küsisid, miks Jumal teda ei aita, kui ta nii õige on? Nad ei saanud ka aru, miks ta tervet mõistust ei kuula. Mees, kes autopoes Pauli pettis (nimetagem teda hr A.-ks), polnud autot veel registreerinud, seega oli ta seaduse järgi süüdi ja Paul oleks võinud ta kohtusse kaevata.
Mõni kohalik väljapressija kuulis sellest ja Paulile pakuti samasugust abi kui Eestist lahkudes: “Vaid sõna ja me saame teie raha tagasi.”
Jumal proovis teda uuesti. Tema ja ta naine läksid oma pastoriga politseisse minekust rääkima.
“Ma ei tea, mis head nõu teile anda.” Pastor oli aus. “Aga ma tean, et Jumal teeb. Palvetagem.”
Palvetades kuulis Paulus vaikselt südamest tõusvat küsimust; “Kas sa tahaksid, et sama juhtuks sinuga, sinu vanematega, sinu majaga Tallinnas?”
Mida iganes ta oleks teinud oma vaenlasele, oleks see tema peale tagasi tulnud.
“Ma lasen ta vabaks,” ütles ta, mõistes nüüd, mida Aabraham pidi tundma Iisakit altarile pannes.
“Ei Paul, me ei saa sinust aru.” Kristlastest ärimehed vangutasid pead. Kuid Jumala tarkus jõudis kaugemale.
Paar aastat hiljem tapeti kõik härra A. vastu vaenulikud olnud allilma grupeeringute liikmed, kaasa arvatud need, kes olid Paulile abi pakkunud. Kuuldus oli, et keegi peaministriks saanud endine linnapea hr A. lähedane oleks võinud tema mineviku kustutada ja vaenlastest vabastada. Võite ainult oletada, mida Paul Armandile tähendas, et tema nimi oli nimekirjas.
Hr Stunder
Rohkem kui allilmapoolne reetmine, mida oleks võinud aimata, tegi Paulile haiget pettumine Ukraina päritolu Kanada ärimehes hr Stunderis. Korraks tundus Paulile, et kõik on korras. Ta kohtus ülalnimetatud härrasmehega ja nad otsustasid hakata eksportima musta metalli Ukrainast Hiinasse ja Vietnami. Kanada partnerid pidid andma 2 miljoni dollari suuruse toetuse ja Paul sõlmis kohalikud lepingud.
Kanadalane ei andnud Kanada poolele objektiivset teavet ja esindajad ei suutnud lao eest sularahas maksta ning ilma laota ei varusta ükski tehas teid metalliga.
Lepingud tühistati ja nende pikendamine oleks tähendanud lisakulutusi. Poleks kõik nii hull olnud, kui poleks hakanud tunduma, et Paul üksi vastutab pangast laenatud raha tagasi maksmise eest. Ühel päeval ütles hr Stunder lihtsalt, et on pankrotti läinud ja ei saa hakkama.
Nõustajad vaikisid. Paul ja tema väike julge naine hüüdsid Jumala poole.
“Matteuse 6” ütles Issand.
“Meie Isa palve,” imestas Paul. “Ma tean seda.”
“Mul on teile üllatus,” ütles Jumal. “Loe seda.”
“Andesta meile meie võlad, nii nagu meie anname andeks oma võlglastele.” Oli kirjas.
Ta ütles seda oma naisele.
“Kas sa pole kuulnud, et siinsed pangad maksavad maffiale raha, et võlad tagasi saada?” küsis Ella. “Nad hoiatavad võlgnikku üks kord ja kui raha pole, on ta surnud mees.”
“Mis valikud meil on?” küsis Paul.
“Jumal”, vastas naine vaikselt.
Paul võttis telefoni, valis numbri ja ütles: “Walter, ma annan sulle su võla andeks.” Teisest otsast kuulis ta sügavat kergendust. “Aitäh, Paul, see on minu elu kõige õnnelikum päev.”
Nad õnnistasid üksteist.
Kuigi Jumal oli lubanud Armandide põllud taastada ja panna need õitsema, ning oli seda paljude oma teenijate kaudu kinnitanud, tekkis nende sõpradel küsimus: “Miks Jumal midagi ei teinud, kuigi Paul oli õige Jumala ees?” (Ma tahan ka mainida, et kõik need aastad olid nad ustavad, kui nad evangeeliumi kuulutasid ning olid suurte tervendamise ja päästmise imede tunnistajateks.) Ainus inimene, kes jagas Pauli usku oma võla tagasimaksmisse, oli tema naine. Ta palvetas tema eest pidevalt.
“Naised said tagasi oma surnud ülestõusnutena.” Paul tsiteerib Heebrealastele 11:35.
2 aastat tagasi leidis Paul, et peaks helistama Ukraina pankurile. Ta tegi, selgitades, et ta ei ole veel võimeline laenu tagasi maksma.
“Paul, su võlg on andeks antud”, oli vastus.
Need ei olnud sendid, millele andeks anti. Kas see oli külvi ja lõikuse seadus, mis töötas?
Juubeliaasta
Lahendus ei tulnud nende endi jõupingutustega, vaid pärast aastaid kestnud paastumist ja palvetamist ning koos Jumala ja Tema kuningriigi otsimist ning kogu oma valu Tema ette valamist.
Enne seda, umbes poolteist aastat tagasi, käskis Jumal neil Eestisse tagasi minna. Nad kuuletusid. Ja Jumal hakkas imesid tegema.
Selle aasta jaanuariks nad õitsesid.
Virn pabereid Pauli kotis tõestab, et ta on oma võla tagasi maksnud. Paljud olid juba lootuse kaotanud. Tema äripartner Tallinnas tagastas Pauli võla ja isegi ammuse videolindi stsenaariumi. See sai lõpetatud. See oli seitsmes aasta, juudi aasta, mil võlg kustutati ja orjad võisid peremeestest lahkuda, armu ja halastuse aasta.
Võlgade tagasimaksmine pole suurim ime. “Suurim ime on see, et oleme endiselt elus,” ütleb Paul Armand. Jumal oli talle 5 aastat tagasi Donetskis öelnud: “Ükski inimene ei tee sulle halba, sest sa oled valinud Minu tee.”
“Inimesi on tapetud palju väiksemate summade tõttu, kuid keegi pole meid puudutanud. Meid on ähvardatud, kuid inimesi, kes meid tõesti tappa tahtsid, pole enam elus,” ütleb ta vaikselt ja üldse mitte rõõmsalt.
Sellepärast nad ei karda ja räägivad oma imest edasi.
Oma loos kirjutab Paul: “Elus peate probleemide lahendamiseks tegema valikuid. Keegi ei pääse sellest. Probleemid on erinevad, suuremad või väiksemad, enam-vähem olulised.
Kui teate, et torm on tulemas, seate end valmis, toote oma lapsed sisse ning sulgete aknad ja ukse. Tõeline probleem on see, kui te ei tea, mida teha.
Iga päev peame valima, mida külvata või teisiti teha: mida tulevikus lõigata? See seadus töötab just nii nagu meie hingaminegi.
Külva tuult ja lõika tormi, külva ülekohut ja lõika surma, külva häid tegusid ning lõika igavest elu ja sõprust Jumalaga.
Mida valite? Kas valite viha, kättemaksu ja uhkuse või valite sõnakuulelikkuse evangeeliumile.
Teie ja teie laste ning Eesti tuleviku laiemas perspektiivis määrab teie valik.