Ühel külmal jaanuarihommikul jalutasin koos oma pereadvokaadist sõbrannaga läbi linna. Vestlust jätkates esitasin tüüpilise küsimuse: “Kuidas sul töö juures läheb?”
“See on meie jaoks aasta kõige aktiivsem aeg,” vastas ta. “Praegu on minu koormus lihtsalt liiga suur, et seda kanda.”
„Kas tõesti? Mul polnud aimugi.”
“Talvevaheajale järgneval nädalal, kui lapsed kooli tagasi lähevad, tabab meie kontorit lahutusjuhtumite laviin,” ütles ta süngelt.
Alguses olin šokeeritud. Pärast mõningast mõtlemist mõistsin aga, et see, millega mu sõbranna perejuristina silmitsi seisab, on sama, millega mina pastori ja nõustajana. Minu meilisõnumid, tekstisõnumid ja kõnepost ummistuvad päevade ja nädalate jooksul pärast uue aasta saabumist. Ja juba õige pea on nende jaoks, kes soovivad nõustamisele vaba aja kirja panna, järgmine vaba aeg alles kevadel.
Jaanuari kurbuse viis varjundit
Miks tunnevad paljud inimesed end pärast pühi murtuna? Miks on nii paljud inimesed täis pahameelt, kurbust, viha ja arusaamatust pärast hooaega, mida tavaliselt iseloomustab rõõm, rahu ja ootusärevus? Olen oma töös nõustaja ja pastorina, aga ka oma isiklikus elukogemuses kokku puutunud vähemalt viie põhjusega, miks jaanuar võib meid nii tugevalt mõjutada.
Kurnatus
Esiteks on mõned inimesed pärast pühi lihtsalt kurnatud. Planeerime ja osaleme pühadepidudel. Valime ja ostame kingitusi. Tormame ülepeakaela poodidesse, sest unustasime kellegi nimekirja lisada või kuna üks laps sai kõige vähem kingitusi. Kirikukalender on täis mitmeid jumalateenistusi ja pühade koosviibimisi, alustades tänupühaga novembri lõpus kuni aastavahetuse eelse õhtuni. Ja pooled neist nõuavad täiendavaid proove. Olulised sündmused ja võimalused tulevad meeletu tempoga, eriti võrreldes ülejäänud aastaga. Kõik see viib selleni, et jaanuari teise nädala alguseks tunneme end kurnatuna ja tühjaks pigistatuna.
Lootusetus
Teiseks võivad pühad ise olla meie lootuse aluseks, selle asemel et lihtsalt väljendada meie rõõmu. Võib juhtuda, et kõigi vaatamisväärsuste ja helide, inimeste ja kingituste keskel hakkame midagi lootma, selle asemel, et seda kõike lihtsalt nautida. Lähedastega kohtumise, lemmiklõhnade ja -maitsete, lemmiklaulude ja -meloodiate ootus võib meid sel kiirel ajal edasi kanda. Aga kui kõik pühadetoit on söödud, kui viimased laulud on lauldud, kui inimesed naasevad oma tavaellu ja kingitused osutuvad lihtsalt üheks meie kodu täitvateks asjadeks, kaob meie lootus kuhugi ja me heidame meelt.
Pimedus
Kolmandaks, ärge vähendage pimeduse jõudu. Ma ei räägi praegu piltlikult saatanast ja tema käsilastest. Pean silmas tavalist pimedust. Põhjapoolkeral võivad lühikesed päevad ja pikad ööd meie tujule ja energiatasemele tohutut mõju avaldada. Pühade algusega on see muutus alles algamas, kuid kui pühadehooaeg lõpeb, on ööd pikad ja külmad, päevad sageli pilves ning talv on andnud endast parima, et maailm meie ümber tühja ja elutuna paistaks. Meile jääb mulje, et kogu loodus kinnitab mingil määral meie sisemist hinnangut elule kui millelegi kurvale ja nukrale.
Üksindus
Neljandaks, kuigi peod, jumalateenistused ja teenistusvõimalused võivad olla stressirohked, võimaldavad need meil regulaarselt teiste inimestega koos olla. Kui pühad lõppevad ja asjad normaliseeruvad, jätkavad paljud meist oma üsna eraldatud kaasaegset elu. Meid ei ümbritse enam naervate ja rõõmustavate inimeste seltskond. Selle asemel järgneb üks päev teisele, jääme üksi ning sõprade ja pere häälte koha võtavad nüüd sisse meie lemmiktegelaste hääled filmidest ja teleseriaalidest.
Pettumus
Viimane põhjus on see, et kuigi pühad võivad olla suure rõõmu ja põnevuse aeg, muutuvad need paljude jaoks järjekordseks pettumuste hooajaks. Suhted perekonnaga on keerulised ja valusad. Abikaasad, kes loodavad, et pühad pakuvad leevendust kibestumisele ja hooletussejätmisele, seisavad silmitsi uute võimalustega nende tunnete süvenemiseks. Askeldused ja sagimine võivad varjata meeleheitlikku üksindust. Filmid, laulud, telesaated ja reklaamid räägivad valjult sellest, kui õnnelik see hooaeg peaks olema, kuid Teie tunnete täpselt vastupidist.
Meie vaimse jõu uuendamine
Kui pärast pühi tunneme end kurnatuna, lootusetuna, pimeduses olevate, üksikute ja pettunutena, siis mida me peaksime tegema? Kiitke Issandat, et Ta ei jäta meid üksi võitlema jaanuari kurbusega. Oma Sõnas annab Ta meile juhiseid meie vaimse jõu uuendamiseks.
Rahu
Kui pühadejärgse väsimuse üks peamisi süüdlasi on kurnatus, siis üheks abinõuks oleks täielik puhkus. Täieliku puhkuse all ei pea ma silmas lihtsalt kõigi tegevuste lõpetamist, kuna see teeb olukorra sageli ainult hullemaks. Pigem pean silmas tahtlikku osalemist nendes tegevustes, mis taastavad meie vaimse jõu, toovad rahu ning tugevdavad meie usaldust ja turvalisust Kristuse rahuandva ikke all (Matteuse 11:28–30). Kui me istume meelega Kristuse jalge ette kummardades, palvetades, Pühakirja üle mõtiskledes, osaduses, lauldes ja isegi teenides, tugevdab see meie hinge ja täidab meid eluga.
Samas pole rahu mitte ainult vaimne, vaid ka füüsiline reaalsus. Kui ärajooksnud ja kurnatud Eelija oli nii väsinud, et anus Jumalat, et ta temalt elu võtaks, andis Jumal talle füüsilise kingituse une ja toidu näol (1. Kuningate 19:4–8). Pühad toovad endaga kaasa palju lisaülesandeid, hilisõhtuid ja tasakaalustamata söögikordi. Kui tunnete end nendel pühadel kurnatuna, võtke aeg maha ja laske kehal ja hingel taastuda.
Fookuse muutus
Pühad on rõõmude aeg ja seda õigustatult. Kuid kui põgus rõõm saab meie lootuse aluseks, siis avame end pettumusele, solvumisele ja meeleheitele. Kui Teil on pärast pühi raskusi lootuse leidmisega, siis võib-olla on aeg keskenduda millelegi suuremale kui pühad ise.
Särav täht Petlemma kohal osutab meile Jeruusalemma tühjale hauakambrile: see, mis sai alguse puusõimest, leiab oma teostuse puuristil. Kui meie südameid köidab lootus meie ülestõusnud ja taevasse tõusnud Päästjale, siis ei ole pühade lõpp meie rõõmu lõpp, vaid ainult selle algus.
Valguse omandamine
Kuna selle hooaja pimedus jätkub ning meie kehad ja hing muutuvad väliselt nõrgemaks, peavad paljud meist tahtlikult tegelema valguse leidmisega. Nagu rahu puhul, on see nii vaimne kui ka füüsiline tõde. Hooajaline afektihäire, mida nimetatakse ka talviseks depressiooniks ja selle vähem väljendunud variandid võivad mõnele tunduda rumalatena. Kuid paljud inimesed, kes elavad talvekuudel vähese päikesevalgusega piirkondades, kogevad selle häire tagajärgi. Füüsiline valguse hankimine võib hõlmata päevavalgustundidel õues viibimist, spetsiaalsete luminofoorlampide kasutamist ja isegi vitamiinide võtmist.
Valguse vaimne omandamine tähendab seda, et lubame oma hingel elada evangeeliumi säravas ilus. Jesaja kutsub oma kuulajaid: “Tulge, käigem Issanda valguses” (Jesaja 2:5). Johannese evangeeliumis ütleb Jeesus kaks korda: “Mina olen Maailma Valgus” (Johannese 8:12; 9:5). Päeval, mil Ta naaseb oma rahva juurde, elame linnas, kus ei ole pimedust: „Ja linnale ei ole vaja päikest ega kuud, et need talle paistaksid, sest Jumala kirkus valgustab teda, ning tema lamp on Tall.” (Ilmutuse 21:23). See lamp teeb lõpu kogu pettumusele ja kurbusele, mida pimedus põhjustab. Kuni selle päeva saabumiseni vajavad meie hinged Jeesust, nagu meie keha vajab päikest. Ärge laske selle aastaaja pimedusel röövida Teilt jumalateenistustelt saadavat valgust.
Ühenduste taastamine
Kui tunnete end maha jäetuna, sest pühade koosviibimised on möödas ja elu on naasnud oma üksildasse rutiini, siis proovige uuesti ühendust võtta ja osadust taastada. Kuigi pühade aegsed koosviibimised toovad rõõmu ja head tuju, siis ei ole neis võimekust pakkuda „üksteisele” sellist tuge, millest Pühakiri räägib (vt Roomlastele 12:10; Galaatlastele 6:2; 1. Tessalooniklastele 5:11).
Jumal lõi meid usklike rühma osaks, kellega saame olla ausad nii heas kui halvas, keset muserdavat stressi ja argieelu tüdimust. Sellise osaduse leidmine võib olla keeruline. Nendega liitumine võib olla ebamugav. Ja nendega kohtumine võib olla ebamugav. Täisväärtuslik kristlik kogukond on aga reaalsus, mille poole kõik muud kokkusaamised ja kokkutulekud saavad vaid pürgida.
Ümberhäälestamine
Paljudel meist on raske oma ootusi vaos hoida, kui meid ümbritseb teave, et pühade aeg on väidetavalt kõige imelisem rõõmu ja eneseteostuse aeg. Ükski reaalsus siinpool taevast ei jõua sellise “muinasjutu” lähedalegi. Ja kuigi pühad võivad tuua erilist rõõmu, jääb meie elu ja ka inimesed meie eludes sellisteks nagu nad olid enne pühi. Tõenäoliselt jäävad keerulised suhted samaks ja elud, mida selle maailma asjad ei suuda rahuldada, naasevad oma tavapärasele rahulolematuse tasemele.
Kuid me ei ole määratud elama pettumuses, solvumises ega isegi igavuses. Paulus kirjutab oma kirjas filiplastele:
Õppisin olema kõigi asjaoludega rahul. Ma tean, mis on nappus ja mis on küllus. Pidin kõike kogema ja tungisin mõistatusse, mida tähendab olla täissöönud ja taluda nälga, elada külluses ja olla puuduses. (Filiplastele 4:11–12, uus venekeelne tõlge)
Kuidas saavutas Paulus oma elus sellise isikliku stabiilsuse? Arendades ja tugevdades oma suhet Jeesuse Kristusega ning seades oma ootused elule, mis peegeldab Kristuse iseloomu isegi näljas ja puuduses (Filiplastele 4:13). Võti, et pettumust valmistav pühadehooaeg ei muserdaks, on ümberhäälestada meie südamed nii, et nad leiaksid oma esmase rahulolu mitte selle maailma saginast ja ebakindlatest asjadest, vaid tulevase maailma hiilgusest. Sest seal ja ainult seal saame kõike, mida ootame ja saame seda külluses.
Josh Squires (@RevJASquires) töötab Lõuna-Carolina osariigis Columbias First Presbyterian kirikus nõustamise ja hingehoiu pastorina. Temal ja ta naisel on viis last.
Postitas Josh Squiers / © 2022 Desiring God Foundation. Veebisait: desiringGod.org
Allikas: https://ieshua.org/samaya-tyazhyolaya-pora-goda-kak-srazhatsya-za-radost-sredi-zimy.htm
Istume teineteise vastas laua taga. Pisarad. Ma ütlen valusaid sõnu, mida olen nii paljudega jaganud: "Mõnikord on üksindus .....
Temperatuur ei tõuse üle nulli, kella 17ks on pime ja kõikjal on lumi. Tere, talv Kesk-Ameerika ülem-Ameerikas. Sa .....
"Narnias on talv," ütles härra Tumnus, "ja on olnud juba nii kaua... alati talv, aga mitte kunagi jõulud." .....
„Nii nagu ta mõtleb oma hinges, nii ta on” (Õpetussõnad 23:7 ingl k Piibli tõlge). Inimese sisemised mõtted, .....
Inimestel on palju olulisi vajadusi, mis on alati silme ees ja mille kohta nad tõesti tahavad, et need .....
