Aga kui mitte. Minnes usus kannatuste sisse

“Ära muretse, mu sõber,” ütles ta mulle. “Kui Jumal teeb seda, millest oleme rääkinud, siis ma usun, et Ta teeb selle kaudu midagi hämmastavat.”

Ära muretse. Ilmsemat irooniat te ei leia. Lõppude lõpuks saadeti teda, mitte mind, koju vaenulikku riiki. Lõppude lõpuks on tema, mitte mina, juba saanud ähvardusi endistelt moslemist sõpradelt, kes teda seal ootavad. Ja just tema, mitte mina, püüdis paar tundi enne enda ärasõitu teisi lohutada.

Kui Jumal teeb seda, millest oleme rääkinud, siis proovime öeldut kokku võtta. Nelikümmend minutit jutustas ta üks lugu teise järel sellest, mida tema valitsus, sõbrad ja sugulased olid teinud neile, keda just Jeesuse järgimises süüdistati. Mõned kutsuti “ülekuulamisele” ja neid ei nähtud enam kunagi. Mõned hukati avalikult teistele eeskujuks, et takistada teistel, nagu mu sõber, Jeesusest tunnistamast. Omastest lahti ütlemine tundus kõigist võimalikest variantidest armulisim.

Ta naasis koju, et rääkida neile oma Issandast. Ta näis olevat teel surma poole. Oleme uurinud selliseid tekste nagu 1. Peetruse ja Roomlastele 8, mis valmistavad meid ette kannatusi taluma. Me palvetasime ja ta lahkus, olles kindel, et Jumal suudab teda kaitsta kõige kurja eest, kui Ta seda soovib; kuid ta uskus ka, et kui Jumal seda ei tee, siis teeb Ta midagi paremini.

Võimaluste Jumal

Olenemata sellest, kas peate seda äärmuslikuks või mitte, võib Jumal meid tõeliselt vabastada kõigist probleemidest, millega silmitsi seisame.

Ta suudab vabastada tagakiusamisest. Ta suudab hoida oma rahvast tagakiusamise eest. Jeesus õpetab meid palvetama: “Päästa meid ära kurjast”, sest Jumal on võimeline seda tegema. Aga loomulikult on lihtne sellest rääkida, kui me ei kannata ja meid miski ei ähvarda. “Jumalal on vägi minu vähi üle” pole lihtne öelda. Veelgi raskem on öelda: “Jumalal on võim mu naise vähi üle.” Ja veel palju raskem: “Mu tütre surmav haigus on Jumala kontrolli all.” Sellistel aegadel pole lihtne vaadata Jumala suveräänsuse kuulsusrikkale tõele.

Kuid küsimus, millele peame selle lühikese hetke jooksul igavikus vastama, on järgmine: kui Jumal ei tee seda, mida me teame, et Ta suudab – tervendada, lunastada, taastada –, siis kas me jätkame Tema uskumist? Kui Ta keeldub vastamast meie taotlustele nii, nagu me ootame, siis kas me armastame Teda, kuuletume Talle ja jääme usku lõpuni?

Kas me pärast Tema poole palvetamist oma sügavaimate kannatuste ja valusate verevalumite pärast, kui oleme Tema peale veeretanud enda nii rasked koormad, et need ohustavad meie tahet iga päev, jätkame oma teed, olles üle elanud nii sügava leina, et meil on raske isegi nutta – kas me ütleme koos mu sõbra ja kolme tulise ahju ees seisva juudi noormehega trotslikult: “Aga kui mitte…”?

Aga kui mitte

Keeldudes kummardamast – isegi vältimaks elusalt põletamist – seisid nad Babüloni kuninga ja tema tohutu kuldse kuju ees. Nebukadnetsar arvas, et ta on jumal. Ta nõudis nende kummardamist. Kuid need kolm noort põlvitasid ainult tõelise Jumala ees ja seetõttu, kui nad kuulsid käsku põlvitada, kuulutasid nad järgmist:

Sadrak, Meesak ja Abednego kostsid ning ütlesid kuningale: „Nebukadnetsar! Selle peale pole meil tarvis sulle vastata sõnagi. Kui see peab olema, võib meie Jumal, keda me teenime, meid päästa: ta päästab meid tulisest ahjust ja sinu käest, oh kuningas! Aga kui mitte, siis olgu sul teada, kuningas, et meie ei teeni su jumalaid ega kummarda kuldkuju, mille sa oled lasknud püstitada.”(Taaniel 3:16-18)

Teised iisraellased kummardasid nende kõrval. Nemad seisid üksi ja kuulutasid oma usu manifesti, mis on meie jaoks praegu aktuaalne: „Mu Jumal päästab mind, aga kui mitte, siis ma usun Teda ikkagi. Issand on piisavalt tugev, et päästa mind, kui Ta nii otsustab. Aga kui mitte, siis ma ei anna patule järele. Mu Jumal suudab mind terveks teha, kui Ta arvab, et see on minu jaoks parim. Aga kui mitte, siis ma ei ütle oma usutunnistusest lahti. Mu Jumal võib ära võtta kõik füüsilised piirangud, kui Ta ütleb vaid sõna. Aga kui mitte, siis ma usaldan, et Jumal mind surnuist üles äratab.”

Me võime ühineda ustavatega ja öelda: “Võta mu Iisak, mu pere ja teenijad, mu tervis ja ma laulan: “It is well with my soul.” Ma kuulutan: “Ma suudan kõike Jeesuse Kristuse läbi, kes mind tugevdab.” Ma mõtisklen nii: “Ma näen praegusi kannatusi kergena ja hetkelistena, võrreldes sellega, mis mind ees ootab.” Ma otsustan: “Isegi kui maa väriseb ja mäed merre sukelduvad, ei karda ma ega kõigu.”

Ma ei jookse. Ma ei varja end. Ma uhkustan oma nõrkusega. Ma ütlen neile, kes pilkavad: “Kuigi Ta lööb mind, usaldan ma Teda!” Ma ütlen otse: “Ma tean, et mu Päästja elab!”

Ja ma palvetan, oh ma palvetan: “Issand, päästa mind kurjast.” Ma palvetan: “Isa, lase see karikas minust mööda minna.” Ma palvetan: „Mu Jumal, ära lase mind häbisse jääda; Ärgu mu vaenlased saagu võitu minu üle.” Kuid ma palvetan ka: “Ärgu sündigu minu, vaid Sinu tahe.”

Ja kui olen elust enesest meeleheitel, siis palun oma Päästjat: “Lohuta mind hommikul oma kõigutamatu armastusega.” Ja kui kahtlus mind ahvatleb, siis ma palvetan: „Issand, ma usun; aita mu uskmatust!” Ja las võidutsevad mu vaenlased minu üle selles elus, visaku nad mind kividega, saates mind igavesse kindlusse, ma palvetan: “Issand Jeesus, halasta nende peale.” Ja: “Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!”

Leegis seistes

Kas tunnete, et libisete ahju? Kas tunnete, et seisate juba tules, mis põleb seitse korda kuumemalt kui tavaliselt (Taaniel 3:19)? Kas teile tundub, et te lihtsalt ei saa edasi minna? Kas näete seda neljandat kuju enda kõrval tules seismas (Taaniel 3:25)?

Kas te näete, et Ta tunneb teile kaasa? Kas te näete, et Ta kannatab teie pärast? Kui kõik muu ebaõnnestub, siis kas Temast üksi piisab teile? Kas te usute Tema lubadusse, et varsti te enam ei kannata? Kas te näete Teda enda kõrval? Kas te teate Tema armastuse sügavust teie vastu? Kas te teate, et Ta tugevdab teid isegi selles olukorras ja isegi praegu? Kas teie haavatud käed hoiavad Tema käest kinni, kui Ta teile vaikselt kõneleb tulevasest hiilgusest?

Või on valede isa teilt julguse röövinud? Kas ta on istutanud teie südamesse kahtluse? Kas te pole surma äärel – mitte sellepärast, et tuli puudutas teie keha, vaid sellepärast, et tuli hakkas teie usku põletama? Kas hilinenud lootus on teie südant nõrgestanud?

Ärge lõpetage head tegemist. Ärge andke alla võitluses usu eest. Mõelge sellele, kes talus vaenulikkust enda vastu, et te ei väsiks. Teid ei pruugita sellest ahjust vabastada, kuid te tõusete sealt üles, kus piin teile ei järgne. Seiske Jumala antud armus ja öelge: „Minu Jumal suudab mind sellest õudusunenäost vabastada, kui Ta nii soovib. Aga kui mitte, siis ma õnnistan Tema püha nime ja ärkan üles, et näha Tema palet hiilguses.”

Autor Greg Morse / © 2018 Desiring God Foundation. Veebisait: desiringGod.org

Allikas: https://ieshua.org/no-esli-net.htm