Ajaloolised tõendid ülestõusmise kohta

Ajaloolised tõendid Kristuse ülestõusmise kohta on väga head. Teadlased, nagu William Lane Craig, J. P. Moreland, Gary Habermas ja teised, on teinud eriti head tööd nende tõendite üksikasjalikul kirjeldamisel.1 Selle artikli eesmärk on pakkuda omamoodi süntees nende põhipunktidest ja näidata kui tugevad on ajaloolised tõendid Kristuse ülestõusmise kohta.

Sündmuse ajaloolisuse määramiseks tänapäeval tavaliselt kasutatav meetod on “parima seletuse leidmine”. William Lane Craig kirjeldab seda kui lähenemisviisi, kus me “alustame meile kättesaadavatest tõenditest ja järeldame siis, mis annaks tõenditele parima selgituse, kui see on tõsi.” Teisisõnu, me peaksime aktsepteerima sündmust ajaloolisena, kui see annab parima selgituse seda ümbritsevatele tõenditele.

Kui vaatame tõendeid, ilmneb ülestõusmise tõde väga selgelt parima seletusena. Pole ühtegi teist teooriat, mis oleks tõenditele isegi lähedal. Seetõttu on tõel, et Jeesus Kristus tõusis surnuist üles, kindel ajalooline alus.

Väärib märkimist, et ülestõusmise ajaloolisuse kindlakstegemisel ei pea me eeldama, et Uus Testament on Jumala inspireeritud või isegi usaldusväärne. Kuigi ma usun neid asju, keskendume siin kolmele tõele, mida isegi kriitilised teadlased tunnistavad. Teisisõnu, need kolm tõde on nii tugevad, et neid aktsepteerivad igat masti tõsised ajaloolased. Seetõttu peab iga teooria suutma neid andmeid piisavalt arvesse võtta.

Kolm tõde on järgmised:

Haua, kuhu Jeesus maeti, avastas rühm naisi ristilöömisele järgnenud pühapäeval tühjana.
Jeesuse jüngritel oli tõelisi kogemusi inimesega, keda nad uskusid olevat ülestõusnud Kristus.
Nende jüngrite jutlustamise tulemusena, mille keskmes oli ülestõusmine, loodi ja kasvas kristlik kirik.

Peaaegu kõik ülestõusmisega tegelevad teadlased, olenemata nende mõtteviisist, nõustuvad nende kolme tõega. Näeme, et Kristuse ülestõusmine on parim seletus igaühe jaoks eraldi. Kuid siis näeme seda, mis on veelgi olulisem, et kui need faktid kokku võtta, on meil ülestõusmise jaoks veelgi võimsam põhjus – sest skeptik ei pea selgitama vaid ühte ajaloolist fakti, vaid kolme. Need kolm tõde loovad tugevasti kootud kolmekordse köie, mida ei saa murda.

Tühi haud

Alustuseks, millised on tõendid selle kohta, et haua, kuhu Jeesus maeti, avastas rühm naisi ristilöömisele järgnenud pühapäeval tühjana?

Esiteks kuulutati ülestõusmist samas linnas, kuhu Jeesus veidi varem maeti. Jeesuse jüngrid ei läinud mingisse hämarasse kohta, kus keegi polnud Jeesusest kuulnud, et hakata jutlustama ülestõusmisest, vaid hakkasid jutlustama Jeruusalemmas, samas linnas, kuhu Jeesus oli surnud ja maetud. Nad poleks saanud seda teha, kui Jeesus oleks ikka veel oma hauas – keegi poleks neid uskunud. Keegi poleks piisavalt rumal, et uskuda, et mees on surnuist üles äratatud, kui tema surnukeha lebas hauas nii, et kõik saaksid seda näha. Paul Althaus kirjutab, et ülestõusmiskuulutust “ei oleks saanud Jeruusalemmas säilitada ainsatki päeva, mitte ühtegi tundi, kui haua tühjus poleks kõigi asjaosaliste jaoks tõsiasjana kindlaks tehtud”.

Teiseks tunnustavad juutide varasemad argumendid kristluse vastu tühja hauda. Matteuse 28:11-15 viidatakse juudi katsele kristlust ümber lükata, öeldes, et jüngrid varastasid surnukeha. See on märkimisväärne, sest see näitab, et juudid ei eitanud tühja hauda. Selle asemel tunnistas nende “varastatud keha” teooria olulist tõde, et haud oli tegelikult tühi. Varasemate juutide kirjutiste kogumik Toledoth Jesu on teine allikas, mis seda tunnistab. See tunnistab, et haud oli tühi, ja püüab seda selgitada. Lisaks on meil ülestähendus teisel sajandil kristlase ja juudi vahel toimunud debatist, milles viidatakse tõsiasjale, et juudid väidavad, et surnukeha varastati. Seega on üsna hästi kindlaks tehtud, et varajased juudid tunnistasid tühja haua.

Miks see oluline on? Pidage meeles, et juutide juhid olid kristluse vastu. Nad olid vaenulikud tunnistajad. Tühja hauda tunnistades tunnistasid nad tõsiasja, mis kindlasti ei olnud nende kasuks. Miks nad siis tunnistaksid, et haud oli tühi, välja arvatud juhul, kui tõendid olid liiga tugevad, et neid eitada? Dr. Paul Maier nimetab seda “vaenuliku allika positiivseks tõendiks. Sisuliselt, kui allikas tunnistab tõsiasja, mis kindlasti ei ole tema kasuks, on fakt ehtne.”

Kolmandaks põhineb Markuse evangeeliumi tühja haua lugu allikal, mis pärineb seitsme aasta jooksul pärast sündmust, millest see jutustas. See asetab tõendid tühja haua kohta liiga varasesse aega, et olla legend ja muudab palju tõenäolisemaks selle, et see on täpne. Millised on selle tõendid? Loetlen kaks tükki. Saksa Markuse kommentaator Rudolf Pesch juhib tähelepanu, et see Markuse-eelne allikas ei maini kunagi ülempreestrit nimepidi. “See tähendab, et Kaifas, kelle kohta me teame,et ta oli sel ajal ülempreester, oli ikka veel ülempreester, kui lugu levima hakkas.” Sest “kui see oleks kirjutatud pärast Kaifase ametiaega, oleks tulnud kasutada tema nime, et teda järgmisest ülempreestrist eristada. Kuid kuna Kaifas oli ülempreester aastatel 18–37 pKr, hakkas see lugu ringlema hiljemalt kui 37 AD, esimese seitsme aasta jooksul pärast sündmusi,” nagu Michael Horton on selle kokku võtnud. Peale selle väidab Pesch, et kuna Pauluse traditsioonid viimse õhtusöömaaja kohta [kirjutatud aastal 56] (1Kr 11) eeldavad Markuse kirjeldust, siis tähendab see, et Markuse allikas ulatub tagasi kristluse algusaastatesse (Craig). Nii et varajane allikas, mida Markus kasutas, paneb tühja haua tunnistuse liiga varasesse aega, et see oleks legend.

Neljandaks toetab tühja hauda matmislugu ajalooline usaldusväärsus. Uue Testamendi teadlased nõustuvad, et Tema matmislugu on üks paremini kindlaks tehtud fakte Jeesuse kohta. Selle üheks põhjuseks on Arimethea Joosepi kaasamine Kristuse matjana. Joosep oli juudi suurkohtu, omamoodi juutide ülemkohtu, liige. Selle valitseva klassi inimesed olid lihtsalt liiga tuntud selleks, et neid puudutavaid fiktiivseid lugusid sel viisil välja mõelda. See oleks paljastanud kristlased kui petturid. Seega poleks nad saanud levitada lugu tema Jeesuse matmisest, kui see poleks tõsi. Samuti, kui matmislugu oleks legend, siis võiks oodata vastuolulisi traditsioone – mida meil pole.

Kuidas aga kinnitab Jeesuse matmise usaldusväärsus, et haud oli tühi? Sest matmise ja tühja haua seletustes on grammatilised ja keelelised sidemed, mis näitavad, et need on üks pidev aruanne. Seega, kui matmisaruanne on täpne, on ka tühi haud tõenäoliselt täpne. Lisaks, kui matmisaruanne on täpne, teadsid kõik, kuhu Jeesus maeti. See oleks olnud otsustav tõend ülestõusmist kuulutanud algkristlaste loo ümberlükkamiseks, sest kui haud poleks olnud tühi, oleks see kõigile ilmselge ja jüngrid oleksid halvimal juhul paljastatud petturite või parimal juhul hulludena.

Viiendaks, Jeesuse hauda ei austatud kunagi pühapaigana. See on silmatorkav, sest 1. sajandil oli tavaks rajada püha mehe luude kohale pühamu. Jeesuse päevil oli selliseid viiteid vähemalt 50. Kuna Jeesuse jaoks sellist pühamu polnud, viitab see sellele, et Tema luid seal polnud.

Kuuendaks on Markuse jutustus tühjast hauast lihtne ega näita mingeid märke legendi arengust. See on väga ilmne, kui võrrelda seda Peetruse evangeeliumiga, mis on umbes 125. aastast pärinev võltsing. Selle legendi alusel olid ülestõusmist vaatama kogunenud kõik juudi juhid, Rooma valvurid ja paljud inimesed maalt. Siis tulevad hauast välja kolm meest, kelle pead ulatuvad pilvedeni. Siis tuleb hauast välja rääkiv rist! Selline näeb välja legend ja me ei näe seda Markuse jutustuses tühjast hauast ega ka mujal evangeeliumides!

Seitsmendaks, naised avastasid haua tühjaks. Miks see oluline on? Sest naiste tunnistusi 1. sajandi juudi kultuuris peeti väärtusetuks. Nagu Craig ütleb: “Kui tühja haua lugu oleks legend, siis on kõige tõenäolisem, et meesjüngrid oleksid esimesed, kes tühja haua avastasid. Tõsiasi, et põlatud naised, kelle tunnistust peeti väärtusetuks, olid peamised. Tühja haua fakti tunnistajaid saab usutavalt seletada ainult siis, kui meeldib see teile või mitte, tegelikult olid nad tühja haua avastajad.

Kuna tühja haua kohta on kindlaid tõendeid, siis  enamik hiljutisi õpetlasi ei eita  seda. D.H. Van Daalen on öelnud: “Tühjale hauale on ajaloolistel põhjustel vastuväiteid esitada äärmiselt raske; need, kes seda eitavad, teevad seda teoloogiliste või filosoofiliste eelduste alusel.” Jacob Kremer, kes on spetsialiseerunud ülestõusmise uurimisele ja on Uue Testamendi kriitik, on öelnud: “Enamik eksegeete peab kindlalt kinni Piibli väidete usaldusväärsusest tühja haua kohta” ja loetleb kakskümmend kaheksa teadlast, kes toetavad tema fantastilist väidet.

Olen kindel, et olete kuulnud erinevatest teooriatest, mida kasutatakse, et tühja haua faktist mööda hiilida, näiteks surnukeha ära varastamise kohta. Kuid nende teooriate üle naeravad tänapäeval kõik tõsised teadlased. Tegelikult on neid teooriaid surnuks peetud ja neid ümber lükatud peaaegu sada aastat. Näiteks juutidel või roomlastel polnud motiivi surnukeha varastada – nad tahtsid kristlust maha suruda, mitte julgustada seda tühja hauaga. Ka jüngritel poleks olnud motiivi. Ülestõusmise jutlustamise tõttu peksti neid, tapeti ja kiusati taga. Miks nad peaksid seda kõike tahtliku valetamise pärast läbi elama? Ükski tõsine teadlane ei pea tänapäeval neist teooriatest kinni. Millise seletuse siis kriitikud pakuvad, võite küsida? Craig ütleb meile, et “nad on ise tunnistanud, et nad ei oska seda selgitada. Tänapäeval pole lihtsalt ühtegi usutavat loomulikku seletust, mis seletaks Jeesuse haua tühjaks jäämist. Kui me eitame Jeesuse ülestõusmist, siis jääb meile seletamatu mõistatus.” Jeesuse ülestõusmine pole lihtsalt parim seletus tühjale hauale, see on ka ainus seletus linnas!

Ülestõusmise ilmumised

Järgmiseks on tõendid selle kohta, et Jeesuse jüngritel oli tõelisi kogemusi kellegagi, keda nad uskusid olevat ülestõusnud Kristuseks. Selle üle tänapäeval tavaliselt ei vaielda, sest meil on algsete jüngrite tunnistus, et nad nägid Jeesust taas elavana. Ja te ei pea uskuma evangeeliumide usaldusväärsust, et seda uskuda. 1. Korintlastele 15:3-8 märgib Paulus iidse usutunnistuse, mis puudutab Jeesuse surma, matmist ja ülestõusmist, mis on palju varasem kui kiri, milles Paulus selle ülesse kirjutas:

Ma olen teile ju kõigepealt edasi andnud seda, mida ma ka ise olen vastu võtnud: et Kristus suri meie pattude eest, nagu on kirjutatud pühades kirjades, ja et ta maeti maha ja äratati kolmandal päeval üles pühade kirjade järgi ja et ta näitas ennast Keefasele, seejärel neile kaheteistkümnele, seejärel näitas ta ennast ühtaegu enam kui viiesajale vennale…

Kriitilised teadlased on üldiselt nõus, et Paulus saab selle usutunnistuse Peetruselt ja Jaakobuselt 3–5 aastat pärast ristilöömist. Nüüd on Peetrus ja Jaakobus selles usutunnistuses loetletud kui need, kes on ülestõusnud Kristust näinud. Kuna nemad andsid selle usutunnistuse Paulusele, on see seega nende endi tunnistus. Nagu on öelnud juudi õpetlane Pinchahs Lapide, “võib seda usutunnistust pidada pealtnägijate ütlusteks”.

Nüüd ma mõistan, et see, et jüngrid arvavad, et nad nägid Jeesust, ei tähenda automaatselt, et nad Teda tõesti nägid. Võimalikud on kolm alternatiivi:

Nad valetasid.
Nad nägid hallutsinatsioone.
Nad nägid tõesti ülestõusnud Kristust.

Milline neist on kõige tõenäolisem? Kas nad valetasid? Selle seisukoha järgi teadsid jüngrid, et Jeesus polnud tegelikult üles tõusnud, kuid nad mõtlesid selle ülestõusmise loo välja. Aga miks siis 10 jüngrit suri vabatahtlikult märtrina oma usu pärast ülestõusmisse? Inimesed surevad sageli vale eest, mida nad usuvad tõde olevat. Aga kui Jeesus üles ei tõusnud, siis jüngrid teadsid seda. Seega ei oleks nad lihtsalt surnud vale pärast, mida nad ekslikult tõeks pidasid. Nad oleksid surnud vale pärast, mille kohta nad teadsid, et see on vale. Kümme inimest ei annaks oma elu millegi eest, mille kohta nad teavad, et see on vale. Veelgi enam, kas võime pärast seda, kui oleme olnud tunnistajaks sellistele sündmustele nagu Watergate, veenvalt uskuda, et jüngrid võisid sellist valet varjata?

Selle teooria absurdsuse tõttu, mille kohaselt jüngrid valetasid, näeme, miks peaaegu kõik tänapäeva teadlased tunnistavad, et kui mitte midagi muud, siis jüngrid vähemalt uskusid, et Jeesus ilmus neile. Kuid me teame, et pelgalt millegi tõeks uskumine ei muuda seda tõeks. Võib-olla jüngrid eksisid ja neid pettis hallutsinatsioon?

Hallutsinatsioonide teooria on vastuvõetamatu, kuna see ei suuda seletada esinemiste füüsilist olemust. Jüngrid on tähendanud üles nii söömist ja joomist koos Jeesusega kui ka Tema puudutamist. Seda ei saa hallutsinatsioonidega teha. Teiseks on väga ebatõenäoline, et neil kõigil oleks olnud samad hallutsinatsioonid. Hallutsinatsioonid on väga individuaalsed, mitte grupiprojektsioonid. Kujutage ette, kui ma tuleksin siia ja ütleksin teile: “Kas see ei olnud suurepärane unenägu, mida ma eile öösel nägin?” Hallutsinatsioonid, nagu unenäod, üldiselt ei kandu niimoodi. Lisaks ei saa hallutsinatsiooniteooriaga seletada Pauluse pöördumist kolm aastat hiljem. Kas kristlaste tagakiusaja Paulus lootis nii ülestõusnud Jeesust näha, et ka tema mõistus mõtles välja välimuse? Ja võib-olla kõige olulisem on see, et hallutsinatsioonide teooria ei suuda isegi tegeleda tühja haua tõenditega.

Kuna jüngrid ei saanud valetada ega hallutsinatsioone näha, on meil jäänud vaid üks võimalik seletus: jüngrid uskusid, et nad nägid ülestõusnud Jeesust, sest nad olid tõesti näinud ülestõusnud Jeesust. Niisiis, ainuüksi ülestõusmise esinemised osutavad ülestõusmisele. Seega, kui me ülestõusmise tagasi lükkame, jääb meile teine seletamatu mõistatus – esmalt tühi haud ja nüüd ilmumised.

Kristliku usu päritolu

Lõpuks on kristliku kiriku olemasolu tugevaks tõendiks ülestõusmisest. Miks see on nii? Sest isegi kõige skeptilisemad Uue Testamendi uurijad tunnistavad, et jüngrid vähemalt uskusid, et Jeesus on hauast üles äratatud. Aga kuidas me saame seletada selle uskumuse päritolu? William Lane Craig juhib tähelepanu sellele, et põhjuseid on kolm: kristlik mõju, paganlik või juudi mõju.

Kas see võis olla kristlik mõju? Craig kirjutab: “”Kuna usk ülestõusmisse oli ise kristluse aluseks, ei saa seda seletada kristluse hilisema viljaga.” Veelgi enam, nagu nägime, kui jüngrid mõtlesid selle välja, siis olid nad petturid ja valetajad – alternatiivid, mille kohta oleme näidanud, et need on valed. Samuti oleme näidanud, et on ebatõenäoline, et nad nägid oma usul põhinevaid hallutsinatsioone.

Aga kuidas on lood paganlike mõjudega? Kas pole sageli välja toodud, et kristluse ajal oli palju müüte surevatest ja ülestõusvatest päästjajumalatest? Kas need müüdid ei oleks võinud jüngreid eksitada ja panna neid kopeerima need oma õpetusse Kristuse ülestõusmise kohta? Tegelikult on tõsised teadlased selle teooria peaaegu üldiselt tagasi lükanud alates II maailmasõjast mitmel põhjusel. Esiteks on näidatud, et neil müsteeriumireligioonidel ei olnud 1. sajandil Palestiinas suurt mõju. Teiseks pärinevad enamik paralleele sisaldavad allikad ajast pärast kristluse rajamist. Kolmandaks on enamik sarnasusi sageli näilised ja mitte reaalsed – nende selgitajate lohaka terminoloogia tulemus. Näiteks püüdis üks kriitik väita, et härja tapmise ja kõigi osalejate peale vere piserdamise traditsioon oli  püha armulaua paralleel. Neljandaks olid esimesed jüngrid juudid ja oleks olnud mõeldamatu, et juut laenab midagi mõnest teisest religioonist. Sest nad uskusid innukalt, et paganlikud religioonid on Jumalale vastumeelsed.

Juutide mõjud ei suuda samuti seletada usku ülestõusmisse. 1. sajandi judaismis ei olnud ettekujutust ühestki isikust keset ajalugu surnuist üles tõusnud. Nende kontseptsioon oli alati see, et aegade lõpus kasvatatakse kõik koos. Nii et idee ühest isendist keset ajalugu tõusis neile võõras. Seega poleks tolleaegne judaism kunagi saanud püstitada ülestõusmise hüpoteesi. See on ka veel üks hea argument teooria vastu, mille kohaselt jüngrid hallutsineerisid. Psühholoogid ütlevad teile, et hallutsinatsioonid ei saa sisaldada midagi uut – see tähendab, et nad ei saa sisaldada ühtegi ideed, mis pole teie meelest. Kuna esimesed jüngrid olid juudid, polnud neil ettekujutust messiast keset ajalugu surnuist üles tõusnud. Seega poleks nad kunagi Kristuse ülestõusmisest hallutsineerinud. Parimal juhul oleksid nad hallutsineerinud, et ta viidi otse taevasse, nagu Eelija oli olnud VT-s, kuid nad poleks kunagi hallutsineerinud ülestõusmist.

Seega näeme, et kui ülestõusmist ei juhtunud, pole usutavat viisi kristliku usu päritolu kohta aru anda. Meile jääks kolmas seletamatu mõistatus.

Kolm sõltumatut fakti

Need on kolm sõltumatult kindlaks tehtud fakti, mille oleme kindlaks teinud. Kui me ülestõusmist eitame, jääb meile ette vähemalt kolm seletamatut saladust. Kuid on olemas palju, palju parem seletus kui nõme pöördumine müsteeriumi poole või kaugeleulatuv pöördumine varastatud keha, hallutsinatsioonide ja müsteeriumireligiooni poole. Parim seletus on see, et Kristus tõusis surnuist üles! Isegi kui me võtame iga fakti eraldi, on meil piisavalt häid tõendeid. Kuid kokku võttes näeme, et tõendid muutuvad veelgi tugevamaks. Näiteks isegi kui kaks neist faktidest lahti seletataks, oleks ülestõusmise fakti kindlakstegemiseks siiski olemas kolmas tõde.

Need kolm sõltumatult kindlaks tehtud fakti muudavad ka alternatiivsed seletused vähem usutavaks. Üldiselt ollakse nõus, et aktsepteerida tuleks parima selgitava ulatusega selgitust. See tähendab, et teooria, mis selgitab enamikku tõenditest, on tõenäolisem. Ülestõusmine on ainus hüpotees, mis selgitab kõiki tõendeid. Kui me eitame ülestõusmist, peame välja pakkuma kolm sõltumatut loomulikku seletust, mitte ainult ühe. Näiteks peaksite tegema ettepaneku, et juudid varastasid surnukeha, seejärel jüngrid nägid hallutsinatsioone ja siis mingil moel mõjutasid paganlikud müsteeriumireligioonid nende uskumusi, et panna nad mõtlema ülestõusmisest. Kuid me oleme juba näinud selliste teooriate ebausutavust. Ja nende kombineerimine teeb asja ainult hullemaks. Nagu Gary Habermas on öelnud: “Kolme ebatõenäolise teooria kombineerimine ei anna tõenäolist seletust. See suurendab tegelikult ebatõenäolisuse astet. See on nagu lekkivate ämbrite üksteise sisse panemine, lootes, et igaüks neist aitab teistes olevaid lekkeid peatada. Kõik, mis te saate on vesine segadus.”

Legend?

Enne kui hakkan lühidalt uurima ülestõusmise tagajärgi, tahaksin heita kiire pilgu tänapäeval võib-olla kõige populaarsemale ülestõusmise vastu suunatud teooriale,et see oli aja jooksul arenenud legend. Meie seni tuvastatud faktid on piisavad, et peatada igasugune ettekujutus legendist.

Esiteks oleme näinud, et tunnistus ülestõusmisest ulatub tagasi algsete kogemusteni. Kas mäletate pealtnägija usutunnistust 1. Korintlastele 15:3-5? See on Peetruse ja Jaakobuse vahetu tunnistus. Seega ei ole nii, et ülestõusmisusk on aja jooksul arenenud. Selle asemel on meil tunnistusi otse inimestelt, kes väitsid, et on seda kogenud. Teiseks, kuidas saab müüditeooria seletada tühja haua tõendit? Kolmandaks, müüditeooria ei suuda seletada kristliku usu päritolu, sest me oleme juba näinud, et Kristuse tõeline ülestõusmine on ülestõusmisusu ainus piisav põhjus. Neljandaks ei suuda müüdi teooria seletada Pauluse pöördumist. Kas teda veenaks müüt? Tema pöördumine toimus tegelikult liiga vara, et selleks ajaks oleks mõni müüt välja kujunenud. Kuidas me saame siis seletada tema pöördumist? Kas me julgeme teda süüdistada valetamises, kui ta ütles, et nägi ülestõusnud Kristust?

Viiendaks, oleme näinud tõendeid selle kohta, et Markuse tühja haua lugu oli väga varane pärinedes ajaperioodist seitse aastat pärast sündmusi. Sellest ei piisa legendide tekkimiseks. Kuuendaks oleme näinud, et tühja haua narratiivil puuduvad legendi arengu klassikalised jooned. Seitsmendaks nõustuvad kriitilised teadlased, et ülestõusmissõnum oli algkoguduse jutlustamise alus. Seega ei saanud see olla hilisema kiriku toodang. Üheksandaks, on väga häid tõendeid selle kohta, et evangeeliumid ja Apostlite teod kirjutati väga varakult. Näiteks Apostlite tegude raamat ei kajasta kunagi Pauluse surma, mis leidis aset umbes aastal 64 ega Jeruusalemma hävitamist, mis leidis aset aastal 70.

Kuna nii Jeruusalemm kui Paulus on Apostlite tegude raamatus võtmeisikud, tundub kummaline, et nende surmad välja jäetakse. Parim seletus näib olevat see, et Pauluse surm ja Jeruusalemma hävitamine on välja jäetud, kuna Apostlite tegude raamat oli valmis enne nende toimumist. See tähendab, et Apostlite teod on kirjutatud enne 64. aastat, mil Paulus suri. Kuna Apostlite teod on Luuka kirjutiste 2. köide, Luuka raamat on esimene, siis Luuka evangeelium oli veelgi varasem, võib-olla 62. aastast. Ja kuna enamik teadlasi nõustub, et Markus oli esimene kirjutatud evangeelium, oleks see evangeelium koostatud veelgi varem võib-olla 50ndate lõpus. See toob meid kahekümne aasta sündmuste sisse, mis pole legendide arenemiseks piisav aeg. Nii et legenditeooria pole kuigi usutav.

Nähtud tõendite põhjal tundub mulle, et ülestõusmine on parim seletus. See selgitab tühja hauda, ülestõusmise ilminguid ja kristliku kiriku olemasolu. Ükski teine konkureeriv teooria ei suuda kõiki neid kolme fakti selgitada. Tegelikult ei suuda ükski neist konkureerivatest teooriatest isegi ühele neist faktidest rahuldavat selgitust anda. Seega tundub, et ratsionaalne inimene nõustub sellega, et Jeesus Kristus tõusis surnuist üles.

Ülestõusmise tähtsus

Kuid kokkuvõtteks, kas me ei peaks endalt küsima, millised tagajärjed sellel on? Miks see oluline on? Või on see mõni kuiv, tolmune ja vana ajalootükk, millel pole meie elu jaoks mingit tähtsust? Usun, et ülestõusmine on maailma kõige olulisem tõde. Sellel on meie elule kaugeleulatuv mõju.

Esiteks tõestab ülestõusmine, et Jeesuse väited Tema kohta vastavad tõele. Mida Jeesus väitis? Ta väitis, et on Jumal. Võib öelda: “Ma ei usu, et Ta väitis end olevat Jumal, sest ma ei usu Piiblit.” Kuid tõsiasi on see, et isegi kui võtta ainult need lõigud, mida skeptilised õpetlased tunnistavad autentsetena, võib siiski näidata, et Jeesus väitis end olevat Jumal. Olen selle demonstreerimiseks kirjutanud mujal artikli. Seega on võimatu mööda minna tõsiasjast, et Jeesus väitis end olevat Jumal. Kui Jeesus oleks surnuna hauakambrisse jäänud, siis oleks rumal seda väidet uskuda. Aga kuna Ta tõusis surnuist üles, oleks rumal seda mitte uskuda. Ülestõusmine tõestab, et see, mida Jeesus enda kohta ütles, on tõsi – Ta on täielikult Jumal ja täielikult inimene.

Teiseks, kas olete kunagi mõelnud, millised põhjused on Piiblisse uskumiseks? Kas on põhjust arvata, et see on Jumalast inspireeritud või on see lihtsalt hunnik huvitavaid müüte ja legende? Jeesuse ülestõusmine vastab sellele küsimusele. Kui Jeesus tõusis surnuist üles, siis oleme näinud, et see kinnitab Tema väidet, et Ta on Jumal. Kui Ta on Jumal, siis räägib Ta absoluutse kindlusega ja lõpliku autoriteediga. Seetõttu peab see, mida Jeesus Piibli kohta ütles, olema tõsi. Kindlasti nõustute Te surnuist üles tõusnud inimese tunnistusega rohkm kui skeptilise õpetlase tunnistusega, kes ühel päeval sureb ise – ilma, et ta saaks end kolmandal päeval üles äratada. Mida Jeesus Piibli kohta ütles? Ta ütles, et see on inspireeritud Jumalast ja see ei saa eksida. Võtan vastu Jeesuse tunnistuse selle kohta, mida ma tahaksin, et see oleks tõsi ja teiste meeste ja naiste arvamuste üle. Seetõttu usun, et Piibel on Jumala inspireeritud, ilma vigadeta. Ärge laske end eksitada arvukatest skeptilistest ja uskmatutest teooriatest Piibli kohta. Usaldage Jeesust – Ta tõusis surnuist üles.

Kolmandaks on paljud inimesed segaduses paljude erinevate religioonide pärast maailmas. Kas nad on kõik Jumalalt? Kuid lähemal uurimisel näeme, et need kõik ei saa olla Jumalast, sest nad kõik on üksteisega vastuolus. Kõik need ei saa olla tõesed, rohkem kui 2+2 võiks võrduda korraga nii 4 kui ka 5-ga. Näiteks kristlus on ainus religioon, mis usub, et Jeesus Kristus on nii Jumal kui ka inimene. Kõik teised religioonid ütlevad, et ta oli ainult hea mees ja mitte jumal. On selge, et mõlemad väited ei saa olla õiged! Keegi eksib. Kuidas me saame teada, milline religioon on õige? Lihtsa testiga: milline religioon annab oma tõele kõige paremini tõendeid? Kristuse ülestõusmise valguses arvan, et kristlusel on selle taga parimad põhjused.

Jeesus on ainus usujuht, kes on surnuist üles tõusnud. Kõik teised usujuhid on endiselt oma haudades. Keda Te usuksite? Arvan, et vastus on selge: Jeesuse ülestõusmine näitab, et see, mida Ta ütles, oli tõsi. Seetõttu peame leppima Tema ütlusega kui ainsa teega Jumala juurde: “Mina olen tee, tõde ja elu; keegi ei saa Isa juurde muidu kui Minu kaudu” (Jh 14:6).

Neljandaks tõestab Kristuse ülestõusmine, et Jumal mõistab ühel päeval maailma üle kohut. Apostel Paulus ütles: „Jumal on küll selliseid teadmatuse aegu sallinud, kuid nüüd käsib ta kõigil inimestel kõigis paigus meelt parandada. Sest ta on seadnud ühe päeva, mil ta mõistab õiglaselt kohut kogu ilmamaa üle mehe läbi, kelle ta on määranud, ja ta on pakkunud kõigile tõestuse sellega, et on tema üles äratanud surnuist.” Kristuse ülestõusmine tõestab meist igaühe jaoks midagi väga isiklikku ja olulist – me peame andma endast aru pühale Jumalale. Ja kui oleme enda vastu ausad, siis peame tunnistama, et me ei vasta Tema standarditele. Oleme patused ja seetõttu väärime Tema kohtuotsusel hukkamõistmist.

Mis viib meie viienda punktini. Kristuse ülestõusmine annab tõelise lootuse igaveseks eluks. Miks? Sest Jeesus ütleb, et Teda usaldades saame oma patud andeks ja pääseme seeläbi kohtuotsusel hukkamõistmisest. Uus Testament ei räägi meile ainult sellest, et Kristus tõusis surnuist üles, ja ei jäta meid mõtlema, miks Ta seda tegi. See vastab, et Ta tegi seda sellepärast, et me oleme patused. Ja kuna oleme pattu teinud, siis väärime Jumala kohut. Kuna Jumal on õiglane, ei saa Ta meie pattudest lihtsalt lahti lasta. Karistus meie pattude eest tuleb tasuda.

Hea uudis on see, et Jumal sai oma armastuse tõttu inimeseks Jeesuses Kristuses, et maksta karistus patuste eest. Jeesus suri ristil nende asemel, kes hakkasid Temasse uskuma. Ta võttis enda peale just selle surma, mida meie väärime. Apostel Paulus ütleb: “Ta on loovutatud meie pattude pärast.” Kuid apostel Paulus jätkab: “Ta on äratatud ellu meie õigeksmõistmise pärast.” Paulus ütleb, et Kristuse ülestõusmine tõestab, et Tema missioon patu võitmiseks oli edukas. Tema ülestõusmine tõestab, et Ta on Päästja, kes mitte ainult ei taha, vaid ka suudab meid vabastada Jumala vihast, mis saabub kohtupäeval. Andestus, mille pärast Jeesus suri ja üles tõusis, antakse neile, kes loodavad Tema peale päästmise ja õnneliku tuleviku nimel.

Lubage mul lõpetada kuuenda põhjusega, miks ülestõusmine on oluline. Piibel ütleb, et Kristuse ülestõusmine on eeskuju, mida järgivad need, kes Temasse usuvad. Teisisõnu, need, kes usuvad Kristusesse, äratatakse ühel päeval Jumala poolt üles just sellisena, nagu Ta oli. Ülestõusmine tõestab, et need, kes usaldavad Kristust, ei allu igavikus oma hinge poolinimlikule eksistentsile. See tõestab, et meie kehad ärkavad ühel päeval ellu. Kristuse ülestõusmise tõttu kogevad usklikud ühel päeval igavest vabadust oma kirgastatud hingedele ja kehadele.


Vaadake William Lane Craigi raamatuid “Reasonable Faith ja The Son Rises”, J.P. Morelandi teoseid “Scaling the Secular City” ja Gary Habermasi teoseid “The Case for the Resurrection of Jesus ja Kas Jesus Rise from the Dead?”, arutelu tollase ateisti Anthony Flewiga. ↩

Autor Matt Perman / Historical Evidence for the Resurrection | Desiring God

Matt Perman on The King’s College NYC karjäärijuhtimise direktor, ajaveebipidaja ja autor.

Ülestõusmipühad on aeg, mil Jumal tahab, et me hakkaksime elama päriselt

Kristus on üles tõusnud! Ta elab. Ma ei leia paremaid sõnu, et väljendada suurima kristliku püha olemust. Ta .....

Maailmalõpu hirm, ülestõusmispühad ja surma suremine

Kas Te olete kunagi sattunud nii süngesse olukorda, et arvasite, et see ei muutu kunagi? Võib-olla oli kõik .....

Vaikne laupäev: päev enne Jeesuse ülestõusmist

Järgmisel päeval, šabatil, läksid juhtivad preestrid ja variserid Pilaatuse juurde. Nad ütlesid talle: „Isand, meile tuleb meelde, et see .....

Kõlab ülestõusmispühade lootus: ülistus kajab ka kõige pimedamates kohtades

Open Doorsi kohalikud partnerid on hiljuti videosse jäädvustanud usklikke, kes oma kannatustest hoolimata kauni häälega Jumalat kiidavad. Ülestõusmispühade .....

Enne ülestõusmispühi tugevdab Indoneesia valitsus kirikute turvalisust

Indoneesia poliitika-, õiguse- ja julgeolekuminister Hadi Tjahjanto pidas hiljuti luuretegevuse koordineerimisnõupidamise riikliku terrorismivastase võitluse agentuuri (BNPT) ning Indoneesia .....

Eesolevad ülestõusmispühad

Ja nii nagu me kandsime muldset kuju, nii kanname kord ka taevast kuju. (1. Korintlastele 15:49) Pärast terve .....

5 fakti, mida iga vastpöördunu peaks ülestõusmispühade kohta teadma

Igal kevadel tähistavad kristlased üle kogu maailma ülestõusmispühi. Kuid selleks, et uued usklikud saaksid kogeda kõike, mida Jumal .....

Jeesuse ülestõusmine ja juudi pühad

Apostel Paulus nimetab Jeesust esmasündinuks  surnute seast(1.Kr 15:20). Jeesuse ülestõusmise kaudu näeme kolme suurema juudi püha prohvetlikku tähtsust. .....

Miks Kristuse ülestõusmine on midagi enamat kui lihtsalt lugu

Aastakümnetel enne ja pärast Jeesuse elu ja surma oli Iisraelis palju erinevaid messiaanlikke liikumisi. Peaaegu igal juhul tapeti .....

Ülestõusmispühad reaalajas

Kui me siseneme suurde nädalasse – see püha ajavahemik palmipuudepühadest ülestõusmispühadeni – on siin päevade kaupa jaotus sellest, .....