Andreas Patz: “Kui Jumal lubab sõdu, kas see tähendab, et Ta kiidab need heaks?”

Ikka ja jälle korratakse kristlaste seas mantrat, et kuna Jumal lubas järjekordse sõja, agressiivse rünnaku toimumist ja kuna Ta hoiatas selle eest, “te kuulete sõdadest ja sõjasõnumeid”, siis seetõttu kiidab Ta selle heaks ja on selle peaaegu, et plaaninud. See teema on muutunud teravamaks seoses viimaste sündmustega Iisraelis.

Ilmselgelt on olemas see, kes tahab ja on äärmiselt huvitatud sellest, et maakera elanikkond täpselt nii mõtleks, sest selline küsimuse sõnastus mitte ainult ei õigustaks iga kurja isikut, kes tapab inimesi, vaid näitaks, et kristlaste ükskõikset suhtumist teiste õnnetusse on peaaegu voorusena.

Keegi ütles: “Noh, mis me teha saame, kui Issand ise selle orkestreeris!…” ja nii  on teil võimalik rahulikult elada, rääkides mõtlikult lõpuajast ja Jeesuse teise tulemise signaalidest. Ühesõnaga, kõik on Pühakirja järgi: “Ära tülita mind, uksed on juba lukus ja mu lapsed on minuga voodis; ma ei saa tõusta ja sind aidata.”

Kurb on see, et kaasaegses kristluses on sellest saamas omamoodi peavool, aksioom, mille väljaütlemise järel eemaldatakse sinult igasugune vastutus ja kõik Päästja poolt halastaja samaarlase tähendamissõnas välja öeldud tõed langevad ära kui tarbetud kestad.

Kuid isegi see ei ole kõige traagilisem.

Probleem on palju tõsisem ja seisneb selles, et Issand on kõigis nendes fantaasiates esitatud Talle täiesti võõras valguses. Tegelikult öeldakse, et Ta on hea. Seda esiteks.  Ja teiseks, et Tema eesmärk on

“Et me võiksime elada vaikset ja rahulikku elu kõiges jumalakartuses ja väärikuses. See on hea ja meeldiv Jumala, meie Päästja silmis, kes tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele.” (1Tm 2:2 -4).

Kujutage ette Kõigevägevamat, kes soovib, et kõik inimesed saaksid päästetud, kuid samal ajal õhutab mõne maniaki aju, kes hakkab sadade tuhandete kaupa inimesi tapma ja seega võtma neilt võimalust tõe tundmisele tulla. Kujutasite ette? Mõelge nüüd sellele, et see on täpselt see, mida te räägite!

“Jumalat ei saa kiusata kurjaga, Tema ise ei kiusa kedagi.” Taaskord, Ta ise ei kiusa kedagi! Hüüumärk. Kurjusel, mis praegu maailmas valitseb, ei ole Jumalaga midagi pistmist. Ta ainult ennustas neid sündmusi. Ja Issand ise ei kiusa kedagi. „Kuidas see küll juhtuda saab? Lõppude lõpuks on kõik Tema kontrolli all!” – kuuleme täna igast küljest. Aga vot nii:

Pigem on nii, et igaüht kiusab ta enese himu, ahvatledes ja peibutades. Kui seejärel himu on viljastunud, toob ta ilmale patu, aga täideviidud patt sünnitab surma.” (Jk 1:13-15).

Surm, mida toodetakse iga päev tohututes kogustes, sünnitab patu. Millel omakorda ei ole samuti midagi ühist Jumalaga. Loodan, et vähemalt seda ei ole vaja teile selgitada. Seega, kallid, mõelge hoolikalt, enne kui levitate kellegi leiutatud ideid, millel pole Piibliga mingit pistmist.

Õnnistusi teile!

Autor – t.me/A_Patz

Allikas: https://ieshua.org/andreas-patts-raz-bog-dopuskaet-vojny-znachit-on-ih-odobryaet.htm

Andreas Patz: “Ta armastas, ta heldis, ta ei suutnud taluda … Täpselt nagu tõeline kristlane …”

Ta ei talunud valget kraed, kuigi pidas end pastoriks ja vihkas kahekordselt, kui see oli tikitud särgi põhjale .....

Andreas Patz: Kas olete kunagi näinud, kuidas beebid unes naeratavad?

Kellele ja miks nad nii muretult, säravalt ja avalikult naeratavad? Keegi ei tea. Saladus. See on särav, sillerdav  .....

Andreas Patz: kristlased ja vihkamise äärmuslik vorm

Maailm ei ole enam kindlasti endine. Peame selles elamiseks kuidagi kohanema. See on muutunud teistsuguseks. Peamine ülesanne on .....