Apaugasma – ἀπαὺγασμα – kiirgavus, peegeldunud heledus

Heebrea kirja esimeses kolmes salmis avalikustab inspireeritud kirjanik kogu kirja teema, mille ta hiljem lugejatele teatavaks teeb. Ta alustab sellega, et asetab Jumala ilmutused kohe Vana lepingu alla, vastandades need Jumala ilmutusele Kristuses, näitlikustades Jeesuse jumalikkust ja paremust (Heebrealastele 1:1-3).  3. salmis kasutab Heebrea kirja autor mitut erinevat sõna, et võrrelda Jeesuse, Jumala Poja jumalikku Majesteeti Isaga.

Järgmise kolme nädala jooksul uurime neid erinevaid kreekakeelseid sõnu ja avaldame nende sügavama tähenduse.

Meie uurimuse esimene sõna on ἀπαὺγασμα (apaúgasma), tõlgitud “heledus” (NKJV), “kiirgavus” (ASV) või “kiirgus” (NASB) ja seda ei leidu kusagil mujal Pühakirjas. See pärineb eessõnast ἀπο “edasi, sealt, eemale”F1 ja αὐγὰζω “sära, valgust andma;” F2 seega sõna-sõnalt “paistma või valgust andma algupärasest allikast või instrumendist.” Kreeka võimud selgitavad, et see tähendab “välja kiirgavat kiirt või kiirgust, st. kiirt, mis voolab välja valgusest” või “peegeldunud kiirgust, s.o sarnasust, mis on moodustatud reflekskiirte poolt.” F3 Bagster ütleb: “kiirgus. ;”F4 Abbott-Smith kinnitab: “helendavast kehast imbuv valgus, kiirgus, helendus;”F5 Conybeare ja Howson nõustuvad, “väljavool nagu päikesevalgus;” F6, kuid Thayer väidab, et selle tähendus on “peegeldunud heledus”. ;”F7 Seetõttu võib ἀπαὺγασμα (apaúgasma) tähendada kas seda, mis on “sähvatas väljapoole” või  “tagasi sähvatust”: kas “kiirgus” või “peegeldus”. Dods ja Robertson juhivad tähelepanu sellele, et “kiirgamine (algse valguskeha kiir)” on kreeka isade ühtselt omaks võetud määratlus. F8, F9 Pauluse au)ga/zw kasutamine sama metafoorina (2. Korintlastele 4:4) kujutab endast “Kristuse auhiilguse evangeeliumi valgust, kes on Jumala kuju”. Seega  “kiirgamine või helendamine” sobib heebrea kirja konteksti paremini ja see on Pauluse kasutuse tähendus selle ülaltoodud sõna tüvest, mis on leitud tema teisest kirjast korintlastele.

Sõna “heledus” meie tekstis on seega metafoor ja viitab taskulambi või prožektori ideele. Seega näeme kreeka algkeele kaudu selles sõnas seda, mis kiirgab või helendab, et kõik saaksid näha allikat, mis on muidu varjatud. Oleme kõik hoidnud taskulampi käes ja suunanud selle enda ette, et pimedusest üle saada ja oma teed valgustada. Aga kui me võtaksime selle sama taskulambi ja paneksime selle oma näo juurde ja suunaksime selle oma silmadesse, siis oleks selle heledus nii suur, et see pimestaks meid. Seega on meie ettekujutus Jumala jumalikust hiilgusest algkeele ilus valgustatud ja elavam! Kirjanik nendib, et Jumala ilmutus Kristuses on täiuslikum kui Jumala ilmutused Vana Lepingu alusel, sest Kristus on Jumala Poeg (Heebrealastele 1:2). Ta eksisteeris Jumala kujul (Filiplastele 2:6) alguses Sõnana (Johannese 1:1). Ta on kõige pärija, sest kõik on loodud Tema kaudu (Heebrealastele 1:2; Johannese 1:2).

Inspireeritud kirjanik soovis ilmselt ja sobivalt, et lugejad rakendaksid seda teadmist oma ellu. Kristus on Jumala auhiilguse “kiirgus” (Heebrealastele 1:3), sest Sõnana sai Ta lihaks, et kõik saaksid näha Jumala auhiilguse armu ja tõde (Jh 1:14,17-18). Jeesus on tõeline valgus, mis kiirgab välja, vallutades kõiki pimeduse varjundid (Johannese 1:5). Nii nagu keegi ei saa vaadata otse taskulambi või prožektori valgusvihku, ilma et teda pimestaks äärmine heledus, nii ei näe keegi ka Isa Tema jumaliku hiilguse tõttu. Kuid kui taskulambi valgus paistab lambipirnist, paljastades selle olemuse, paistab Jeesus selle valguses nähtava ilminguna, mille kaudu kuulutatakse kõigile teadmist Jumala aust (Johannese 1:14,18; 2. Korintlastele 4:6). ). Sest kes Jeesust näeb, see näeb Isa! (Johannese 12:45; 14:9,10).

ALLMÄRKUSED:
F1: Samuel Bagster, Analüütiline kreeka leksikon (London: Samuel Bagster and Son, 1852), lk. 40.
F2: Samuel Bagster, Analüütiline kreeka leksikon (London: Samuel Bagster and Son, 1852), lk. 59.
F3: Dr Gottlieb Lunemann, H.A.W. Meyeri kriitiline ja eksegeetiline kommentaar Uue Testamendi kohta, kd. 9 (Edinburgh: T&T Clark, 1883), lk. 396.
F4: Samuel Bagster, Analüütiline kreeka leksikon (London: Samuel Bagster and Son, 1852), lk. 36.
F5: G. Abbot-Smith, D.D, D.C.L., LL.D., Uue Testamendi kreeka leksikon (Edinburgh: T&T Clark, 1936), lk. 45.
F6: W.J. Conybeare, M.A. ja J.S. Howson, M.A., Life and Epistles of St. Paul (New York: Charles Scribner, 1856), lk. 499.
F7: Joseph Henry Thayer, D.D., Uue Testamendi kreeka-inglise leksikon (Edinburgh: T&T Clark, 1901), lk.
F8: Marcus Dods, D.D., The Expositor’s Greek Testament, The Epostle to the Heebrews, Vol. IV (Michigan: WM. B. Eerdmands Publishing Company.


Bill Klein on olnud viimased 41 aastat pastor, nõustaja ja koolitaja. Tal on ulatuslikult piiblikeeltes koolitatud ja haritud ning ta on kirjutanud Piibli kreeka keele kursuse. Praegu teenib ta Piibli kreeka keele professorina Master’s Graduate School of Divinity, ja on BTE Ministries – The Bible Translation and Exegesis Institute of America – Californias asuva mittetulundusorganisatsiooni president, kes pakub piibliuurimislinte ja kreeka õppematerjale. Veebisait BTEMinistries.org.

Autoriõiguste avaldus
Kreeka mõtted Autoriõigus 2020 © Bill Klein. Kreeka mõtteid käsitlevaid artikleid võib tervikuna reprodutseerida järgmiste sätete kohaselt: 1) Iga artikli lõpus tuleb autorile anda asjakohane au koos lingiga aadressile studies / kreeka-mõtted.html 2) Kreeka mõtete sisu ei tohi korraldada ega peegeldada konkurentsivõimelise veebiteenusena.

Allikas: https://www.studylight.org/language-studies/greek-thoughts.html?article=134