Mu sõbrale kingiti varaan. Ja ta suhtus sellesse täiesti ükskõikselt: ta toitis seda, andis vett, ilma mingi erilise emotsioonita…
Ja siis ühel päeval hammustas loom teda sõrmest.
Esimene reaktsioon oli “nüüd ma viskan su välja,” ja siis sõber märkas, et varaan vaatas talle nii pühendunult ja kurvalt otsa, roomas akvaariumist välja ja hakkas tal mööda maja järel käima. Ei jäänud sammugi maha ja vaatas talle silma justkui öeldes: “Vabandust, peremees, vabandust.” Sõber oli sellest isegi liigutatud.
Hommikul ärkas ta üles ja varaan istus tema kõrval. Ta ei olnud terve öö tema kõrvalt lahkunud ja näis kurb.
Mu sõbrale avaldas see nii sügavat muljet: kui tundlik ja hooliv lemmikloom tal on…
Sõbra sõrm oli aga väga üles paistetanud ja ka valutas kohutavalt.
Ta haaras varaani sülle ja läks arsti juurde.
Seal selgus, et seda tüüpi sisalikud on mürgised, nende mürk aga on väga nõrk, nii et nad kõigepealt hammustavad ja siis käivad järjekindlalt ohvri kannul ja ootavad, kuni see sureb.
Mida ma tahan sellega öelda? Ärge olge naiivsed, kui Teile sügavalt ja pühendunult silma vaadatakse.
Tundmatu autor.