Ärge palvetage, et te kunagi ei kannataks

Vaadates tagasi oma usu kasvule ja evangeeliumi mõistmisele, võin öelda, et kõige rohkem õppisin Jeesuse kohta kannatuste ajal. Siiski palvetan regulaarselt sellepärast, et vältida raskusi. Ja ma palvetan peaaegu igal õhtul oma laste eest sama: Issand, päästa nad kurja eest.

Nendes palvesõnades pole midagi halba. Pühakiri ütleb selgelt, et me peame julgelt paluma oma Jumalal seda teha (Jakoobuse 1:6). Kuid mind veenis palve, mille Kathleen Nilsson kirjutas raamatusse Parents’ Prayers for Young People. Ta julgustab meid palvetama mitte selle eest, et meie lapsed ei kogeks kannatusi, vaid et Issand annaks neile armu ja jõudu kannatusi õigesti taluda.

Elu on täis probleeme ja meile pole kunagi lubatud, et see oleks teisiti. Tuleb valu ja on kannatusi. Tegelikkus annab meile täitmatu soovi asjade järele, mis Kristuse naasmisel tulevad. Seega, selle asemel, et palvetada raskusteta elu eest, peaksime võib-olla palvetama selle eest, et kui me kannatame, siis taluksime kannatusi õigesti.

Kuid kuidas seda teha, eriti neil, kes tunnevad end meeleheitel olevat või oma valus üksi? Kuidas peaksime palvetama selle asemel, et lihtsalt paluda, et Jumal kaitseks meid ja meie lapsi eluraskuste eest?

1. Pea meeles, et sa oled “Kristuses”

Palvetage tarkust, et meeles pidada, et oleme üks ja oma valus Kristusega ühendatud. Kuna me oleme “Kristuses” (2Kr 5:17), siis “meie sees töötab Jumala vägi” (Ef 3:20). See hävitab idee, et me peame ebaõnne vastu võitlemiseks koguma üliinimlikku jõudu. Meil pole sellist võimalust. Ja teatud mõttes on selles reaalsuses suur vabadus.

Kristuses on meile juba antud täpselt see, mida vajame, et käia sellel raskel teel, ükskõik kui hirmutav see ka ei tunduks. Sageli, kui tunneme, et võiksime murduda, tuletab Jumal meile meelde oma jumalikku jõudu, mis toimib meie sees ja meie kaudu. Seda jahmatavat tõde aktsepteerides talume kannatusi nagu peaksime Kristuse väe, mitte oma nõrkade võimete tõttu.

2. Usalda Jumala suveräänsust

Palvetage, et usus usaldaksite Jumala suveräänset kätt. Me kannatame õigel viisil, kui laseme lahti soovist kontrollida ja uskudes, et Jumala ettehoolduse läbi on Ta juba leidnud lahenduse meie kõige raskematele hetkedele meie hüvanguks ja Tema auks (Rm 8:28).

Kui tunneme, et oleme uppumas, siis pole alati lihtne usaldada. Kuid kohane kannatus tähendab, et allume Jumala suveräänsele käele ja hoiame kinni Temast, kes juhib meid mööda seda teed, mille Ta on juba välja mõelnud. On lohutav usaldada Jeesust kui meie Kaitsjat (Ps 18:3), kes armastab üle meie mõistuse (Rm 8:38–39) ega tee kunagi vigu (Ps 18:31).

3. Seiske vastu kiusatusele  langeda meeleheitesse

Palvetage kaitset meeleheite eest. See emotsioon erineb kurbusest; leinata maailma rikutust on hea ja õige. Kuid meeleheites pole lootust ja saatan ei armasta midagi rohkem, kui näha, kuidas usklik kaotab raskuste ajal lootuse Jumala peale.

Me talume kannatusi nagu peaksime, kui palvetame kiusaja vastu, kes püüab meeleheitlikult panna meid kahtlema Jumala headuses. Selle asemel toetuge Jeesuse tõotustele, nagu igavese elu lootus (Johannese 3:16) ja oodake ühel päeval uut maailma (Ilm. 21:4).

4. Kummarda Päästjat

Palvetage, et jumalateenistusel valataks rõõmu väge isegi pisarate kaudu. Selle asemel, et välja paisata viha ja pahameelt Jumala vastu, palvetage, et teil oleks silmad, mis oleksid valmis nägema teie valus Tema pühadust ja südant, mis on pööratud kummardamisele. Vabanege ristijalamil kuhjunud kibedusest, sest just siin tuletame endale meelde Kristuse väärikust: Tema haavade läbi oleme tervendatud (1Pt 2:24).

Tõstke oma häält lauldes ja vaadake, kuidas meie Päästja kiituse magus lõhn muutub samal ajal värskendavaks õnnistuseks. Uurige Pühakirja. Kummardage, korrates ja pidades meeles Jumala antud lubadusi valu ja kannatuste ajal. Psalm 18:8 tuletab meile meelde, et “Issanda seadus on täiuslik, teeb hinge elavaks”.

5. Tea, et Jeesus on lähedal

Palveta, et Issand aitaks sul tunda Tema lähedust. Orus kogeme meie Isa hinnalist ja hellat hoolt (Psalm 23). Pimedas tõmbab Jeesus meid Endale lähemale (Ps 34:19). Ja Tema täiuslikule embusele toetudes talume kannatusi õigesti.

Hiljuti nägin fotot kasuemast, kes hoidis hellalt oma beebi pisikesi sõrmi pärast operatsiooni oma hapra keha peal. Vaadatav ilu polnud magusad naeratused – neid polnud näha. Ilu peitus ema läheduses, kelle armastus ilmnes sellest, kuidas ta poja pisikesest käest kinni haaras.

Meie Päästja hoiab meie vääritust käest kõvasti kinni, kui võitleme selles elus kannatustega. Isegi kui meie rusikad on kokku surutud, kui tunneme end vaikselt uppuvat, kahtlevat ja oma valust segaduses olles, sosistab Jeesus: „Ma olen siin. Ma olen sinuga”.

Need hetked, mil meie usk läbi raskuste tugevneb, on elu andvad ja väärtuslikud. Seetõttu palvetage, et mitte raskustest lahti saada, vaid neid väärikalt taluda. Seejärel vaadake ja vaadake, mida Issand annab.

Autor: Katie Polski / thegospelcoalition.org

Allikas: https://ieshua.org/ne-molites-o-tom-chtoby-ne-stradat.htm