Kroon – selle pärast möllavad sõjad, selle pärast voolab veri, juhid vahetavad selle eest mehi.
Raha – hinged vahetavad selle vastu Jumala, noored mehed petavad, et seda saada, Kristus on selle eest müüdud.
Au – isad jätavad selle pärast maha pered, variserid löövad selle eest oma Messia risti, mehed müüvad selle eest oma hinge.
Kuid mis need on, kui asetada selle kõrvale tema, kelleta Jumala enda sõnul ei ole inimesel hea olla (1. Moosese 2:18)? Milline kroon on säravam? „Suurepärane naine on tema mehe kroon” (Õpetussõnad 12:4). Milline aare on ihaldusväärsem? „Ta on palju kallim kui kalliskivid” (Õpetussõnad 31:10). Milline hiilgus nõuab veel rohkem tema tähelepanu? “Naine on oma mehe au” (1. Korintlastele 11:7).
Ta on öö tema päevale, kuu tema päikesele, sobiv, kelle Jumal on temast ja tema jaoks kujundanud (1. Moosese 2:18; 1. Korintlastele 11:8–9). Inimese esimesed kirjapandud sõnad ei laula Eedeni aiast ega isegi mitte Eedeni Jumalale, vaid temale, Eedeni kuningannale. Maailma raamatukogud lahvatasid mehe jumaldamisest, jätkates aias alustatud stroofe:
„See on nüüd luu minu luust ja liha minu lihast.
Teda peab hüütama mehe naiseks,
sest ta on mehest võetud!” (1. Moosese 2:23)
Ometi, nagu väiksemate kroonide, juveelide ja hiilguste puhul, võib ka tema tõmmata tähelepanematuid südameid eemale ülimast armastusest Jumala vastu. Puhtad armastused, kõrguvad armastused, kui kõrged ja õiglased inglid langevad kiiremini ja laskuvad sügavamale, alla kuradi sügavustesse. Vend on vennale noaga selga tema pärast löönud, tema eest on sõitnud tuhat laeva, taevast on tema – naise – tõttu loobutud.
Jeesus hoiatab ülima tõsidusega mehe ülemäärase armastuse eest oma abistaja vastu: „Kui keegi tuleb minu juurde ega vihka oma . . . naist . . . ta ei saa olla minu jünger” (Luuka 14:26).
Romantiline enesetapp
Igasugune armastus, mis sunnib meest olema Jumalale sõnakuulmatu, oma vastutusest loobuma, otsustamise või eluaja jooksul valima Kristuse asemel tema – see ei ole armastus ülalt. See ajastu räägib armastusromaanide ja romantiliste komöödiafilmide kaudu, kiidab lihalikku armastust, armastust, mis suitsutab oma viirukit Aphrodite ja Erose ees. Nagu Romeo ja Julia puhul, on see jumalakartmatu, ebajumalakummardajalik vaimustus ja romantiline enesetapp.
Kuid see ei ole Kristuse armastus oma pruudi vastu. Kuigi Kristuse armastus oma pruudi vastu on konkurentsitu – see rändab põrgusse ja tagasi, valab oma väärtuslikku verd, kannab tema patu ja häbi, tühjendab end, et teda troonile tõsta –, ei sisalda see siiski grammigi ebajumalakummardamist. See ei vaheta kunagi valgust pimeduse vastu. See ei lõpe kunagi ainult nende kahega. See ei ületa, välista ega takista tema armastust oma Isa vastu. Selle asemel on armastus oma kiriku vastu valatud Isa ja Tema Ainusündinud Poja vahelise meheliku armastuse metsikusse merre. Ta tõmbab meid vanemasse ja kõrgemasse armastusse: „Oo, õige Isa, . . .Ja ma olen neile andnud teada sinu nime ja annan teada seda, et armastus, millega sina oled armastanud mind, oleks nendes ja mina oleksin nendes.”” (Johannese 17:25–26).
Nii et kui Jeesus ütleb: „Kui keegi tuleb minu juurde ega vihka oma . . naist . . . ta ei saa olla minu jünger” (Luuka 14:26), Ta ei mõtle: „Armasta oma naist vähem, muidu sa ei saa olla Minu jünger”. Ta tähendab: “Armasta teda täielikult, nagu Mina olen armastanud oma kirikut, ja armasta Mind kõigega.” Ta tähendab: “Sa armasta Mind, oma Jumalat, kogu oma südamest, mõistusest, hingest ja jõust.” Kui mees ja naine on kõrvutatud, rivaalideks asetatud, kui üks tuleb valida ja teine keelata, peavad nad mõlemad valima Jumala oma abikaasast kõrgemaks. Tema troon on nii kõrge, et isegi kõrgeimat armastust naise vastu peetakse sellega võrreldes vihkamiseks. “Sul ei tohi olla jumalaid, muid iludusi ega muid armastusi minust kõrgemal ega minust eraldi.” Nagu Augustinus palvetas: “See armastab sind liiga vähe, kes armastab kõike koos sinuga, mida ta ei armasta sinu pärast” (Pihtimused, 10.29.40).
See on minu jaoks isiklik, sest ma kasvasin üles, uskudes armastuslugu “sina-teed-mind-täielikuks”, mis ajab õnne Jumalast eemale. Tema oleks minu hommik, minu tähendus, mu südame Alfa ja Oomega. Pakkusin oma ülestunnistuse abitust romantikust. Võib-olla ei olnud teisi mehi vaja hoiatada moonutatud armastuse eest naise vastu, aga mina tegin seda isegi enne, kui mul oli naine. Võib-olla oli vaja teisi mehi hoiatada, et nad suhtuksid tõsiselt oma naise hindamisse ja tema eest hoolitsemisse. Sellegipoolest pakub ta sedasama kõigile tulevastele jüngritele: mehed, kui te tulete Jeesuse juurde ega vihka oma naist – st armastate teda oluliselt vähem kui kõike, millega te Teda armastate –, ei saa te olla Tema jünger.
Naise häält kuulates
Alates aiast on inimene näinud vaeva õigete piiride hoidmisega. Mõelge Miltoni kommentaarile Aadama kohta, kui ta järgneb Eevale mässus:
Kuid ma olen sinuga oma osa parandanud,
Kindlasti läbin hukatuse; kui surma
siis sinuga mestis, surm on mulle nagu elu;
Nii jõuliselt oma südames ma tunnen
Looduse side tõmbab mind endasuguse poole,
Minu oma sinus, sest see, mis sa oled, on minu oma;
Meid ei saa lahutada; me oleme üks,
Üks liha; sind kaotada tähendaks kaotada iseennast. (“Kaotatud paradiis”, 9.952–59)
Miltoni pilt on väärastunud kiindumusest. See on usutav, sest Jumal ei astu Aadamale vastu mitte ainult puu otsast söömise pärast, vaid ütleb: “„Et sa kuulasid oma naise sõna ja sõid puust,millest mina olin sind keelanud...” (1. Moosese 3:17). Küsimus ei ole selles, et ta kuulas, mida naine ütles; probleem on selles, et ta eelistas seda, mida naine ütles, sellele, mida ta teadis, et Jumal oli öelnud. Naise soovist sai tema käsk. Sel hetkel, kui alasti naine talle puuvilju pakkus, ei vihanud ta oma naist, keeldudes temast. Tema südames muutus naise hääl jumala omaks.
Naise hääl on mehe jaoks võimas. Olen näinud mehi, kes on muutunud oma naise sõnade tõttu kaks- kolm korda suuremaks ja olen näinud mehi, kes on vähenenud poole võrra ja jooksevad naise häält kuuldes hävingusse. Need viimased tapsid kunagi lõualuuga tuhat vilisti. Tundsin neid pikajuukselistena, nende tugevuse ja võimsuse tipus. Kuid siis nad abiellusid (sageli läbimõtlematult). Tõrges naine tegi tõrksaks ka mehe – ühe liha.
Valeõpetajad hiilisid taskuhäälingusaadete ja kanalite kaudu kodudesse, jäädvustades kõigepealt nõrgad naised ja järgmisena nende lugupidavad abikaasad. Naise sotsiaalmeedia postitused ennustasid mehe teoloogilist kompromissi. Naise reaktsioon tragöödiale nakatas mehe: „Kas sa veelgi oma vagadusest kinni pead? Nea Jumalat ja sure!”” (Iiob 2:9). Selle asemel, et eelistada Jumala häält ja vastata, et ta räägib nagu üks rumal naine, ta kuulab. Ta mõtiskleb. Ja varsti valib ta oma ribi oma hinge asemel. Ma kardan, et nende hauakividele kirjutatakse “Kui surm tuleb koos sinuga, siison surm mulle nagu elu.”
Kuningriikide kukutamine
Aadam põlvitas selle väärastunud naisearmastuse ees, kuid Saalomoni see hävitas. Kuigi Jumala seadus ütles selgelt: “Sa ei tohi nendega abielluda ega ka nemad sinuga, sest ta ahvatleb su loobuma minu järelt ja teenima teisi jumalaid,” loeme kõige targema mehe kohta:
“Aga kuningas Saalomon armastas neid.Temal oli seitsesada vürstisoost naist ja kolmsada liignaist; ta naised aga pöörasid tema südame. See sündis Saalomoni vanas eas, et ta naised pöörasid tema südame teiste jumalate poole; ta süda ei olnud siiras Issanda, oma Jumala vastu, nagu oli olnud tema isa Taaveti süda.” (1. Kuningate 11:1–4)
Nehemja, kes kasutas Saalomoni patte, et astuda vastu oma põlvkonna meestele, kes abiellusid uskmatute naistega, ründas kaasmehi selle probleemi pärast. Tema avalikus päevikus on kirjas,
“Siis ma riidlesin nendega ja sajatasin neid, peksin neist mõningaid mehi ja katkusin neilt karvu; ja ma vannutasin neid Jumala nimel: „Te ei tohi anda oma tütreid nende poegadele ega võtta nende tütreid oma poegadele või iseendile! Eks ole Saalomon, Iisraeli kuningas, selle läbi pattu teinud? Paljude rahvaste hulgas ei olnud tema sarnast kuningat; ta oli oma Jumalale armas ja Jumal pani tema kuningaks kogu Iisraelile, aga tedagi saatsid võõramaa naised pattu tegema.” (Nehemja 13:25–26)
Ebajumalakummardajatest naised panid isegi Saalomoni pattu tegema. Ta oli Jumala poolt armastatud, talle anti võrreldamatut tarkust, ta oli suursugune kuningavõimu aastaraamatutes ja ometi juhatati isegi tema ebajumalakummardamisse, esmalt nende naiste, seejärel nende jumalate poole. Kas see pole mitte Pauluse vaateväljas, kui ta kordab: „Ärge hakake vedama võõras ikkes koos uskmatutega! Mis ühist on õigusel ja ülekohtul või mis osadust valgusel pimedusega?” (2. Korintlastele 6:14)? Mitte midagi. Ja ma olen näinud, kuidas mees, keda õpetasin, eksles naise järel pimedasse metsa selleks, et mitte kunagi tagasi tulla.
Kuningas krooni üle
Olen abiellunud naisega ja seetõttu ei saa ma tulla. (Luuka 14:20)
Pidu on valmis; Nüüd kutsub Jumal neid, keda varem oli kutsutud, tulema tema pidusöögile. Kuid Jeesuse tähendamissõnas „hakkasid nemad kõik nagu ühest suust vabandama” (Luuka 14:18). Esimene ostis põllu ja pidi seda vaatama minema. Teine ostis härjad ja suundus neid uurima. Kolmas abiellus naisega ja mõtles end välja vabandada. Isand, kes oli vihane nende keeldumisest, vandus: “Jah, ma ütlen teile, ükski kutsutud meestest ei saa minu pidusööki maitsta!”” (Luuka 14:24).
Mõned mehed ei saa olla Jumala kuningriigis, sest nad olid oma abieluga liiga hõivatud. Neil olid puhkused, kuhu jõuda, kohtinguid pidada, seksi nautida, unistusi täita. Neile oleks tõesti meeldinud Kristuse juurde tulla, aga teate. . . abieluelu. Ehk järgmine kord. Pange tähele, et edaspidi ei käsitle Jeesus põhjalikumalt maad ega härgi, vaid suhteid.
Siis saatis teda suur rahvahulk ja ta pöördus ja ütles neile: “Kui keegi tuleb minu juurde ega vihka oma isa ja ema ja naist ja lapsi ja vendi ja õdesid ja isegi oma elu, siis ta ei saa olla minu jünger.” (Luuka 14:25–26)
Jumal andis naise talle, et ta juhataks naise pidusöögile ja naine aitaks meest tema teekonda sinna, et minna käsikäes maitsma tõelist elu koos lastega, kelle Jumal neile andis. Meister, mitte naine, peab olema ülekaalus. Naine ei loonud sind. Tema ei surnud sinu pärast. Tema ei ole taeva ja maa isand. Ta ei suuda surnuid üles äratada. Ta ei saa maksta ühe patu eest ega säilitada Teie elu sekunditki. Ta ei anna iga armu ega iga kingitust.
Naine on kingitus Temalt. Teda pole kunagi loodud seda kohutavat armastusekoormat kandma. Me armastame naist nii, nagu teda peaks armastama – me armastame teda kõige paremini – ainult siis, kui armastame teda kui oma naist, mitte kui oma jumalat.
Greg Morse on desiringGod.org personalikirjanik ning on lõpetanud Bethlehemi kolledži ja seminari. Tema ja ta naine Abigail elavad St. Paulis koos oma poja ja kolme tütrega.
Allikas: Love Her Less to Love Her More: The Dangers of Idolizing a Wife | Desiring God
Siin on üks minu lemmiktsitaate C. S. Lewiselt: "Kui olen õppinud armastama Jumalat paremini kui oma maist kallimat, .....
Iga abielu on kas kristlik või ebajumala kummardamine. Isegi kahe kristlase jaoks võib abielu olla ebajumalateenistus, kuigi nad .....
Üle saja aasta tagasi, 1912. aastal, kirjutas suur iiri näitekirjanik George Bernard Shaw näidendi "Pygmalion". Lõpuks nimetati see .....
Kujutage ette, et Teil on tehisintellekti poolt loodud poeg, tütar või abikaasa. Kuigi saate roboti programmeerida nii, et .....
