Üks erivaldkondi, milles Wigglesworth tegutses, olid abieluprobleemid. Wigglesworth kasutas alati Jumala meetodeid, nii et lahendused olid püsivad ja tõhusad.
Kord tuli Wigglesworthi juurde naine ja palus aidata oma poega tema abielus. Noormees armastas enne Issandat ja abiellus tubli noore naisega, kuid mõne aja pärast noormees lahkus usust. Tema suhted abielus muutusid sedavõrd halvaks, et ta lahkus ka oma naise juurest ja naasis ema juurde. Olukord oli ema jaoks raske ja tekitas talle suurt kurbust.
Wigglesworth ütles naisele: “Anna mulle oma taskurätik.” Kui naine selle andis, siis asetas ta selle oma käte vahele ja ütles: “Issand, karista seda noormeest noomimisega.” Naisele taskurätikut tagastades käskis ta selle poja padja alla panna, kuid pojale sellest mitte rääkida.
Kui naine koju tuli, siis ei olnud poega parajasti kodus nii, et ta tegi nii, nagu Wigglesworth käskis. Kui poeg tagasi tuli, oli juba hilja ja naine oli oma voodis. Mõni aeg hiljem läks poeg oma tuppa, riietus lahti ja läks magama. Niipea, kui ta pea patja puudutas, tundis ta kohutavat noomitust. Kiiruga tõusis ta voodist, laskus põlvili ja taastas suhte Jumalaga. Siis riietus ja hüüdis emale, kuigi kell oli juba südaöö paiku:
“Ära muretse ema. Ma lähen koju. Näeme homme.” Ja lahkus. Kui ta oma naise juurde tuli, siis leppisid nad ära.
Wigglesworthi teenistus päästis palju abielusid, kuid alati imekombel, sest tema lähenemine ei olnud alati taktitundeline. Wigglesworth oli aga alati siiras ja tema nakatav siirus säras nagu päike, mis pilve tagant piilus. Temas oli ka armastust ja kaastunnet, mida tema karm välisilme ei suutnud kaua varjata.
Varsti pärast seda, kui abielupaarid pärast tema lähenemisest saadud esialgsest šokist toibusid avasid nad talle oma südamed. Kui ta neid kuulas, siis võisid pisarad mööda ta nägu voolata. Iga abielupaar, keda ta teenis, sai oma probleemid lahendatud.
Sellistel juhtudel kalduvad kristlased sageli tahtmatult psühholoogiliste lähenemisviiside poole. Tavaliselt töötab inimloomus selliselt. Kuid Wigglesworth hoidis oma kõrvad Jumala häälele avatuna. Ta tahtis kuulda, millist nõu Isa annab.
Wigglesworthil polnud erilist õpetust. Tema peamine liikumapanev jõud oli Jumala armastus tema hinges. Ta teadis, et ilma selleta ei tähenda tehnilised arvutused midagi. Ta elas 1. Korintlastele 13:1-2 põhimõtete järgi:
Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus. Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõiki saladusi ja ma tunnetaksin kõike ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust ühtigi.
Smith Wigglesworth esindas neid põhimõtteid oma elus ja teenistuses. Paulus jätkab: “Armastus on pikameelne, halastav…” (1. Korintlastele 13:4). Armastus pakub erinevates olukordades parimaid võimalikke juhiseid. Ta näeb ka halvimates inimestes potentsiaali headusele. Sel põhjusel õnnestub armastus isegi siis, kui kõik muu ebaõnnestub. Armastus oli see, mis tõi Wigglesworthi teenistusele edu.
(Katkend raamatust: “Tema jõu saladused”).
Kõik, keda teate, on usklikud (isegi kui nad väidavad vastupidist)
Kõik, kõik, kõik!
Palestiina kristlased Elias ja Dana naasid oma kogukonda teenima: “Kui kõik kristlikud pered lahkuvad, kes siis jäävad?”
“Kui sõda tungib su ellu kutsumata, siis muutub kõik.” Intervjuu pastori ja teoloogi Fjodor Raychinetsiga
Ma olen edukas!
Edukas eluviis!
Messiaanlik rabi: palvetage oma “Sauluse” eest – isegi kui te ei taha seda teha
Boris Grisenko: Usaldage Issandat, isegi kui te ei tea Tema ajastust
Boris Grisenko: Jumal töötab alati, isegi kui me seda ei näe
Kui perekond on tähtsam, kui kirik, siis hävivad õiged prioriteedid