Arreteeritud, pekstud, välja tõstetud – lood endiste budistide pöördumisest Myanmaris

Myanmaris on umbes 758 000 riigisiseselt ümberasustatud inimest. Lisaks kodusõjale on pagulaslaine põhjuseks kristlaste tagakiusamine.
Mida tunneb budist, kui tema sõbrad ja sugulased hakkavad võõrasse jumalasse uskuma? Tema silmis on kristlusse pöördumine võrdne oma usu, rahvuse ja identiteedi reetmisega.

U Aoh* ja tema pere elasid hõimukülas, kus budism ja animism on religioon, traditsioon ja elustiil. Kui U Aoh*, tema pere ja mitmed teised külaelanikud kuulsid kristlasest naabrilt rõõmusõnumit Jeesusest, muutis see nende elud. Nad otsustasid Jeesust järgida, kuigi sellel otsusel oli hind.

Kui jutt uutest pöördunutest levis, kogunesid küla tulihingelised budistid koos oma sugulastega nende vastu protestima. Neid taheti külast välja ajada. Pärast seda hakkasid U Aoh* ja teised uued usklikud salaja kogunema, et üheskoos Jumalat teenida.

Budistlikus hõimukülas polnud kristlaste jaoks ruumi

Külarahvas aga asja rahule ei jätnud ja nõudis, et U Aoh* ja ta ususõbrad külast välja koliksid, sest nad polnud enam endised. U Aoh* ja teised usklikud palusid võimalust jääda küla lähedale, et nad pääseksid oma taludesse. Külaelanikud tahtsid aga kindlasti neid kristlasi oma külast ja oma eludest välja ajada.

Järgmisena teatasid külaelanikud U Aohist* ja tema usukaaslastest kohalikule võitlejarühmale, kes U Aohi* vahistasid, kinni sidusid ja andsid peksa. Juba järgmisel päeval lahkusid tema ja kõik teised kristlased külast. Oli selge, et neil sellesse külasse  enam asja pole. Nad ei tohtinud oma kodudest midagi kaasa võtta, isegi mitte tagavara riideid. Nad põgenesid ja asusid elama piirkonda, kus teised usklikud, kes olid samuti oma kodudest välja aetud, olid varjupaika otsinud.

U Aoh* sai usklike juhiks. Praegu juhib ta enam kui kahtkümmet budistliku taustaga perekonda. Kui Win Tin* ja Open Doorsi kohalikud partnerid külastasid U Aohi* ja kohtusid nende peredega, siis kuulasid nad nende lugusid ja palvetasid koos nendega. Nad võtsid endaga ühes ka hädavajalikku toitu.

Open Doorsi kohalik partner Ko Miang* meenutab: „Usklikud olid nii õnnelikud ja rahul, et nende naeratused ajasid ka mind naeratama. Käisin seal neid julgustamas, aga tegelikult julgustasid nemad mind rohkem.”

Kristlasest noort ei peetud inimväärseks

Umbes samal ajal elasid Moe*, Mimi* ja nende tütar Wor* budistlikus kogukonnas Lõuna-Myanmaris. Ka nemad kohtusid Jeesusega ja võtsid Ta vastu oma Päästjana. Niipea kui uudis nende pöördumisest levis ja külaelanikele, usujuhtidele ja kohalikele võimudele teatavaks sai, muutus perekond viha ja süüdistuste sihtmärgiks. Pärast seda oli Moel* ja tema perel raske külas edasi elada, kuid nad olid järjekindlad ja tahtsid kogukonna poolt pakutavasse varjupaika elama jääda.

Eriti raske oli peretütre Wori* elu. Külapoisid kuritarvitasid ja vägistasid teda üle aasta, sest kristlasena ei peetud teda inimväärseks. Wori* vaikis oma kannatustest, sest ta ei julgenud neist rääkida.

Lõpuks ei pidanud Wor* enam vastu ja rääkis kõigest, mis juhtunud oli vastumeelselt oma emale Mimile*. Mimi* rääkis tütre kannatustest abikaasale ja vanemad mõistsid tütre valu. Nüüd polnud neil muud võimalust: tuli kodukülast lahkuda.

Moe* ja tema perekond asusid elama sunniviisiliselt ümberasustatud põgenike laagrisse. Wor* käib praegu kristlasest terapeudi juures traumateraapias. Tervenemiseks ja taastumiseks vajab ta ka teie palveid.

* nimed turvalisuse kaalutlustel muudetud.

Allikas: Pidätetty, hakattu, häädetty – Myanmarin ex-buddhalaisten kertomuksia kääntymyksestä | Open Doors Finland