Kas olla osa kultuurist või mitte olla, selles on küsimus…
Andke mulle teada, kui see stsenaarium tundub teile tuttav. Ühiskond jaguneb leppimatuteks kildudeks, kes justkui ei tee muud, kui karjuvad üksteise peale. Enesega rahulolev vabaduse ja avatuse retoorika varjab dogmaatilist, autoritaarset meie ajastu ebajumalate austamise nõuet. Poliitilised ja majanduslikud jõud tegid vandenõu eliidi elustiili toetamiseks. Ja ühiskond, mis kinnitab endale, et on ületanud ebausu ja elab “ajaloo õigel poolel”, kubiseb paljudest veidratest ebauskudest ja arhailistest arusaamadest.
Tere tulemast viienda sajandi Rooma maailma: keerulisesse, kõikuvasse, lõhestatud ja vastuolulisse ühiskonda, milles Augustinus kirjutas oma kuulsa sotsiaal- ja poliitikateooria teose “Jumalariigist”. Hippo piiskopi traktaat pakub veenva kultuurikriitika mudeli, mis pole siiani kaotanud oma aktuaalsust.
Siin on kuus tööriista Augustinuse meistriteosest, mis aitavad meil süvendada ja arendada kaasaegse kultuuriga suhtlemiseks.
Jumala linna kohta
Püha Augustinus, Hippo piiskop, oli kristluse ajaloo üks keskseid tegelasi ja “Jumalariigist” on üks tema suurimaid teoloogilisi teoseid. Raamat, mis on kirjutatud kõnekaks usu kaitseks ajal, mil Rooma impeerium oli kokkuvarisemise äärel, käsitleb Rooma iidseid paganlikke religioone, Kreeka filosoofide argumente ja ilmutusi Piiblist. Näidates teed kodakondsuseni, mis ületab maailma parima poliitilise kogemuse ja pakub igavesti kestvat kodakondsust, on “Jumalariigist” üks kristluse arengu mõjukamaid dokumente.
1. Olge insiderid
Augustinus ei lugenud pelgalt spikrit hilis-Rooma kultuurist. Ta tundus seda seestpoolt ja seda on näha. Ta pidas retoorika loenguid Kartaagos ja Roomas ning võis siira imetlusega Cicerot tsiteerida. Ta ei kirjutanud Rooma kultuurist mitte ainult selleks, et seda halvas valguses näidata; ta mõistis, miks see tõmbab ligi neid, kes seda omaks peavad.
Aga Augustinus on ka autsaider. Jah, ta on põhja-aafriklane, pärit Tagastest tänapäeva Alžeerias. Jah, tal on kristlasest ema ja paganlik isa, kuid Rooma kultuurist eristab teda, rohkem kui miski muu, tema lojaalsus Jeesusele Kristusele.
Meie endi lähenemine kultuuriga suhtlemisele sunnib meid valima “terava insideri” ja “vapra autsaideri” vahel. Augustinus näitab meile nende kahe lähenemisviisi ühendamise tähtsust.
2. Hinda kriitiliselt kogu kultuuri
Augustinus ei hinda hilis-Rooma kultuuri üksikuid suundumusi. Selle asemel vaatleb ta süvastruktuuri ja fundamentaalseid eeldusi: kultuuri voorusi ja pahesid, selle vagadust ja filosoofiat, poliitilist miljööd ja populaarset meelelahutust. “Jumalariigist” ei ole eriüksus, mis langevarjudel laskub ja asub võitlusse ühe konkreetse kultuurilise kolli vastu; see on politseijõud, mis hõlmab kogu Rooma ühiskonna laiust ja ulatust.
Oluline on mõista, et keegi pole seda varem teinud. Augustinuse uurija Charles Matthews märgib, et “Jumalariigis” tähistab “väga olulist hetke selle kujunemisel, mida võime nimetada kriitiliseks suhtumiseks antud sotsiaalse maailma tajutavasse ja mittepeegelduvasse elanikkonda”. Teisisõnu, kõik sotsiaalsed ja kriitilised teooriad leiavad oma juured Augustinusest.
3. Kritiseerige kogu Piibliga
Augustinus ei käsitle Rooma kultuuri eraldi piiblitekstide ega kodumaiste õpetustega. “Jumalariigis” 11-20 raamatutes kõnnib ta läbi Pühakirja ajaloo 1. Moosese raamatust Ilmutusraamatuni näidates, kuidas Piibel pakub ühtset ja mõjuvat alternatiivi Rooma segastele uskumustele.
Piiblile antakse võimalus nii-öelda katta oma laud, väljendades oma ideid omal moel, mitte surudes end kultuurikategooriate piiridesse. Augustinuse käsitlus ei piirdu loomise, patu või isegi lunastusega nagu seda teevad mõned kaasaegsed paradigmad. Tema kultuurikriitika säilitab piibelliku tasakaalu.
4. Vaadake kesta alla
Aga Augustinuse kultuurikriitika pole pealiskaudne. Ta ei ole rahul analüüsiga, mida kultuur enda kohta ütleb; ta tahab kaevata selle tektooniliste plaatideni, et avastada, mis toimub pinna all.
Augustinuse tektoonilise analüüsi võti on armastus: need kaks linna rajasid kaks erinevat armastust – armastus Jumala vastu ja armastus iseenda vastu. Tõepoolest, armastus tungib sügavamale kui ideed: “Keha, kuhu iganes teda kantakse, kannab oma koormat, nii nagu hinge kannab tema armastus,” kirjutab ta. Kultuurilise idee, tegevuse või suhtumisega silmitsi seistes on tema refleks küsida: „Millist armastust see väljendab?» Milline läbinägelik küsimus, mida rakendada tänapäeva kultuurilise suhtluse puhul!
5. Keelduge valest valikust antiteesi ja täitmise vahel
Augustinus väldib topeltlõksu, nähes kas ainult kahe linna vahelist vastandit või ainult seda, kuidas Jumala linn täidab maise linna sügavaimad soovid. Samuti väldib ta leiget kompromissi, milleks on vastuolu ja täitumise vaheline erinevus.
Tema eristav strateegia saab ehmatavalt selgeks juba raamatu algussõnadest: “Kõige aulisem on Jumala linn…”. “Auhiilgus” oli Roomale omane; Rooma hiilgus oli kõigile ilmne selle kaudu, kuidas ta oma vaenlasi vallutas ja purustas. Võib kindlalt väita, et Rooma hiilgus ei olnud kindlasti kristlik voorus.
Kui Augustinus kirjutaks täna raamatut, siis võiks see alata sõnadega: “Kristlased on kõigist inimestest kõige emantsipeerunumad” või “Minu Jumal on rohkem ärkvel kui sina.” Mõne inimese jaoks läheb selline keelekasutus üle piiri: “Sa oled kultuurikokteilist purjus, Augustinus! Sa lihtsalt ei saa seda sõna kasutada – see on liiga provokatiivne ja eksitav. Ära püüa olla roomlastega samal lainepikkusel ja välju nende keskelt!”
Kuid sellised vastuväited unustavad, et Augustinuse hiilguse määratlus on vastupidine Rooma omale. Ta kirjutab kuulsusrikkast Kristusest, kes alandab end ja teenib, mitte aga auväärsest keisrist, kes ülendab end ja orjastab. Pöördumine au poole on hiilgav avamäng, mis teeb kahte asja korraga. Ta rajab Jumala linna kui sügavaima ja tõelisema kehastuse kõigest, mida Rooma armastas. Kuid see viitab ka sellele, et Rooma arusaam hiilgusest on moonutatud fantaasia ja tegelikult puudub seal igasugune au.
“Jumalariigist” järgib Piibellikku mustrit. 1. Korintlastele 1. peatükis esitab Paulus Jumala rumaluse kui maise tarkuse radikaalse vastandi (s 20-23) ja kui kõige selle täielikku täitumist, mille poole tarkus püüdleb (s 25, 30-31). Me ei pea valima, kas kuulutada evangeeliumi vastuväite või täitumisena.
6. Mõista kiriku ja kultuuri keerulisi suhteid
Augustinuse viimane õppetund meile on see, kuidas ta näeb Jumala linna ja maist linna praegusel ajastul omavahel seotuna ja lahutamatutena, kuid viimsel kohtupäeval eraldatuks määratutena. Kultuurikriitiline lähenemine, mis rõhutab vastuväiteid, kaldub nägema kahte linna täiesti erinevatena, jättes end pimedaks selle suhtes, kuidas kultuur seda kujundab. Täitumist ületähtsutav lähenemine kipub vaatlema kahte linna kui samade põhiväärtuste alternatiivseid väljendusi, kaotades võime kuulutada maailmale midagi muud, kui enda ülessoojendatud ja kasutatud versiooni.
Kuid Augustinuse piibellik raamistik tähendab, et ta ei pea valima kahe mitterahuldava variandi vahel. Kahe linna põimumine sellel ajastul aitab mõista, et “kultuur” ei ole midagi, mis istub tasahilju kiriku ukse taga ja ootab, et teda sisse lastakse; see kujundab meid kiriku sees, meeldib see meile või mitte. Ja kahe linna erinevad saatused tuletavad meile meelde, et ükskõik kui mugavalt hilismodernistid end ka ei tunneks (ja me petame ennast, kui arvame, et me ei ole hilismodernistid), ei ole siin meie kodu ja me peame olema valmis seda kodu kritiseerima.
“Jumalariigis” annab meile plaani meie päevade kultuuriliseks kaasamiseks, mis on nii piibellik kui ka kultuuriliselt tundlik. Tema geniaalsust jäljendatakse sageli, kuid seda ei ületata kunagi.
Allikas: Августин мог написать «О граде Божьем» в 2022 году (hristiane.ru)
Mis oli see “Üks noot”, mida ta alati laulis? Stephen Vaughn oli inglise kaupmees, kelle kuninga nõunik Thomas .....
Pärast abikaasa surma oli mul raske kirikusse tagasi minna. Kui ma pühakojas istusin, siis mu õlad igatsesid selle .....
Võib-olla on pandeemiajärgse kiriku üks alahinnatumaid väljakutseid see, kuidas on mõnel kirikul pärast mõne liikme lahkumist läinud. Teame, .....
Siin Ameerikas on meid õnnistatud vabadustega, millest paljud olid inimkonna ajaloos tundmatud. Ja me peame neid vabadusi hoolega .....
Mõni nädal tagasi muutus sotsiaalmeedias populaarseks videoklipp, kus John Piper vastas küsimusele uskliku kohta, kes ütleb: "Ma ei .....
Paljude inimeste reaktsioon sotsiaalvõrgustikes Hamasi kuritegelikule tegevusele Iisraelis tekitas minus mõtteid, mida tahan jagada. Mul on kristlastest sõbrad, .....
Ma olen sellega nõus. Aga teate igal elualal on šarlatane. Osad neist on arstide seas. Kas te ütleksite: .....
Oma puhkuse viimasel päeval kummardus Rob Moll oma naist Clarissat suudlema, enne kui suundus Mount Rainieri rahvusparki matkama. .....
Kohalike kristlaste ohud suurenevad Sudaani konflikti jätkudes, kuid endiselt on märke Jeesuse lootustandvast ligiolust selles piirkonnas. Sõjaseisukord on .....