Meie Ukrainas teadsime, et algab sõda. Meid hoiatas välisluure. Toimusid manöövrid piiril, ähvardused ja tehti ultimaatumeid. Veel üle-eelmise aasta septembris helistas mulle Sid Roth ja ütles, et üks prohvet Ameerikas ütles, et varsti ründab Venemaa Ukrainat ja see saab olema väga raske sõda, kuid selle tulemusena algab Ukrainas tõsine ärkamine. Ma ei tahtnud seda uskuda. Samuti öeldi mulle rohkem kui korra: “Sõda on varsti tulemas.” Ma ei tahtnud ka seda uskuda. Teadsime, et tuleb sõda. Aga kui meie “vabastajad” hakkasid hommikul kell 4 ballistiliste rakettidega Ukraina tsiviilpiirkondi pommitama, selgus, et keegi ei oodanud, et see niimoodi algab.
Pühakirja järgi ei ole paljud sündmused, mis eelnevad Issanda aulisele tagasitulekule, kuigi rõõmustavad ja nendeks ei saa tegelikult oma mõistusega valmistuda. Võib-olla loeme Piiblit ja kujutame kuidagi ette, kuidas see saab olema enne Ješua teist tulekut ja tunneme, et oleme selleks valmis. Aga see saab ikkagi teistmoodi olema. Jumala Sõna täitub, kuid me ei saa kõike ette ennustada. See tuleb ikka üllatusena. Mida teha? Siin on kolm õppetundi, mida oleme sellest sõjast õppinud.
Kõigepealt haarake Issandast kinni ja ärge laske Temast lahti. Ješua tähendamissõna tarkadest ja rumalatest neitsidest ütleb, et õli tuleb eelnevalt ette valmistada. Mida iganes me õli all mõtleme – Püha Vaimu väge, palvetamist, häid tegusid, pühendunud Jumala teenimist – mida iganes. Aga see peaks toimuma juba rahuajal. Peame seda harjutama enne, kui tulevad palju raskemad ajad.
Teiseks, kui see tuleb, siis peame koos olema. Me vajame Jumala perekonda. Me ei suuda seista üksi pimeduse vastu. Üksildased upuvad pimedusse. Usaldasime üksteist. Teadsime, et oleme perekond, et me pole üksi. Kõik see jama teemal “Ma olen universaalse kiriku liige ja minu pastor on ainult Jeesus” ei tööta rasketel aegadel. Te ei saa üksi püsima jääda.
Sõja teisel päeval sain palves Issandalt sõna, et hingamispäeva jumalateenistust tuleb pidada. Aga järgmisel päeval valdasid mind kahtlused. Aga kui sain teada, et meie vaimulikud on juba teenistusele sõitma hakanud, siis ei jäänud mul muud üle, kui neile järgneda. Pastor juhib teid ja teie toetate mõnes olukorras nii palju pastori käsi, et ta tunneb, et te kannate teda nagu üle mingisuguse kuristiku. Igaüks teenib teist ja kõik koos teenivad Issandat. Jumala perekonda ei saa lõhkuda.
Ja kolmandaks alistuge Issandale. Saime aru, et me ise ei ole võimelised midagi välja arvutama. Me ei saa end ise ette valmistada. Peame alistuma Jumalale, otsima Tema palet kolmekordse jõuga. Ja Ta ei vea meid alt. Ta annab oma sõna. Ta annab mõistmise. Ja Ta peab oma Sõna. Iga Tema tahte sõna läheb täide, kui me vaid ise oleksime Talle avatud.
Boris Grisenko, KEMO rabi / t.me/messianicrabbi
Allikas: https://ieshua.org/boris-grisenko-tri-uroka-vojny-v-ukraine-dlya-podgotovki-k-poslednemu-vremeni.htm