Kogukonnas, millest see artikkel räägib, on nüüd võimalik kodudes palvetada. Avalik teenistus on aga keelatud. Ühtegi pastorit ega jutlustajat kogukonda ei lubata ning kirikuhoonet ei tohi ehitada.
Kristlik paar, kes kuulub Lõuna-Mehhiko põliselanikkonda, elab oma elu usust, kuid on alati valvel, vaiksed ja silmade eest peidetud. Teised elamurajooni elanikud peavad neid koerteks, kes teenivad kuradit. “Open Doorsi” andmetel on Chiapas üks osariike Mehhikos, kus põliselanikke kõige enam taga kiusatakse.
Guadalupe Perez ja tema naine Leticia Sanchez elavad umbes 30 000 elanikuga kogukonnas, mille põhitegevuseks on maisi ja ubade kasvatamine.
Traditsioonid kohustavad kogukonna liikmeid kummardama jumalat ühistes joomisessioonides ning alkoholist keeldumist peetakse sõnakuulmatuseks ja austuse puudumiseks.
Pühakute austamine, kujude kummardamine ja pidustuskulude rahastamine on samuti osa vanemate ja kogukonna juhtide õpetatud traditsioonide austamisest.
Kommete mittejärgimine võib kaasa tuua rahalised karistused, vangistuse või isegi väljasaatmise. Need, kes võtavad vastu kristluse, peavad olema teadlikud, et vanade viiside hülgamisel satuvad nad mitmesugustesse probleemidesse.
“Kuna kogukond soovib oma traditsioonidest kinni pidada, tajutakse kristlust ja selle võimalikku kasvu ohuna ja see on tagakiusamise tegelik põhjus,” ütleb Leticia vend Benito Ton.
Kõigepealt salaja
Benito ja tema naine olid oma elukohas esimesed kristlased. Rohkem kui 14 aastat elasid nad põrandaaluste kristlastena pidevas hirmus paljastamise ja küüditamise ees. Benito räägib, kuidas evangeelseid kristlasi peeti isegi saatanakummardajateks.
Soovides evangeeliumi kuulda, sõitis paar salaja lähimasse linna. Chiapase kogukondades oli see tavaline.
Kahtluste vältimiseks säilitas Benito kogukonna traditsioone, oli üritustel kohal ja hoidis oma usku saladuses. See oli raske aeg, sest polnud kellegagi usust rääkida. Ta lihtsalt ootas kohtumist kellegagi, kes teda kuulaks ja tema eest palvetaks.
2002. aastal haigestus Guadalupe naine raskelt. Ükski nende tuttavatest arstidest ei teadnud, kuidas Leticiale õiget diagnoosi ja ravi anda. Nad ei olnud siis veel kristlased, vaid elasid traditsioonide järgi ja otsisid meeleheites abi isegi spiritistilt. Neile öeldi, et nad on nõiutud ja haiguse saatja on saatan.
Paar kuud hiljem Leticia seisund siiski paranes, kuid siis haigus süvenes uuesti. 2023. aasta keskel palus Leticia oma abikaasal perele helistada, sest ta tundis, et on suremas.
Leticia õde, Benito naine, kutsus paari oma pooletunnise mootorrattasõidu kaugusel asuvasse koju külla. Õde tunnistas Leticiale, kuidas Jumal oli ta paljudest haigustest terveks ravinud. Õde kutsus tuttava pastori, kes kuulutas Guadalupele ja Leticiale evangeeliumi.
Pastor ütles Leticiale, et kui ta võtab Issanda vastu, saab ta terveks. Leticia arvas, et tal pole võitluses haigusega enam midagi kaotada ja vastas: “Jah, ma tahan end Issandale anda” ja sellest ajast on ta terve.
Küüditamine ähvardab
Tänutundest Jumalale kutsus paar oma pere kokku ja pastori külla, et ta räägiks neile evangeeliumi. Kogukond sai sellest teada ja kodu hakati uurima. Võimud tulid Guadalupe’i küsitlema ja hakkasid neid jälgima. Nad märkasid, et perekond käitus ülejäänud kogukonnast erinevalt ja see ei meeldinud neile. Algas tagakiusamine.
Nelja päeva pärast kutsuti Guadalupe ja Leticia koosolekule. Neil paluti kõigi ees kristlust eitada. “Teil on veel võimalik taganeda,” öeldi neile ähvardavalt. Nad ei salganud oma usku.
Nädal hiljem kutsus volinik kokku uue koosoleku, et otsustada selles küsimuses kasutusele võetavad meetmed. Kui nad oma usku ei salga, põletatakse nende majad, võetakse ära vesi ja elekter ning nende maadelt puude langetamine oleks keelatud. Lõpuks ähvardati neid väljasaatmisega.
Sama juhtus Benitoga, kui avastati, et ta on kristlane ja vastutab Guadalupe ja Leticia usuvahetuse eest.
«Minult küsiti, miks ma panin inimesed teistmoodi mõtlema. Mind süüdistati kogukonna lõhkumises, mis viis traditsioonide kadumiseni. Mulle esitati valesüüdistusi, et mu maine hävitada,» räägib Benito.
Benitot ja tema naist ähvardati ka nende usu tõttu väljasaatmisega.
Perekonna olukord pani Leticia nutma ja palvetama, et nende kogukonnas sünniks Jumala tahe, sest maa on Jumala oma. „Issand, meie elu on Sinu kätes. Me lahkume või jääme, Sinu tahtmine sündigu. Me usaldame Sind.”
Avaneb uks dialoogiks
Neile anti kaks nädalat aega oma usu salgamiseks, misjärel ootas neid ees väljasaatmine. Abituna pöördusid nad pastori poole ja küsisid nõu. Pastor võttis ühendust Open Doorsiga, mille kaudu leidis oma kaitsenõustajaks advokaat José Alfredo Santise.
Katsumus lõppes 7. juulil 2023.a. Advokaat José Alfredo võttis ühendust munitsipaalvõimudega ning toimus nõupidamine, kus lepiti kokku, et Guadalupe perekonda ei saadeta välja ja perekond võib praktiseerida kristlikku usku, kuid ainult väljaspool kogukonda ja teatud piirangutega. Vastutasuks jätkaks perekond oma tööd kogukonnas ja praktiseeriks oma usku eraviisiliselt.
Vastavalt kokkuleppele on nüüd võimalik neis kodudes palvetada, kuid avalik pühendus on keelatud. Ühtegi pastorit ega jutlustajat kogukonda ei lubatud ning kirikuhoonet ehitada ei tohtinud.
„Me võime koguneda mujal, aga me tahaksime siin vabalt Jumala Sõna kuulda. Meil pole seda vabadust,” nendib Guadalupe.
Sõit lähimasse linna kus on kirik maksab 22 eurot inimese kohta. Kuna transpordiks raha pole, on selle järele kõige suurem vajadus.
Kui olukord leevenes, osalesid Guadalupe ja Benito pered koolitusel “Strong Through the Storm”, kus õpitakse piibellikke viise tagakiusamisega toimetulemiseks ja selle mõistmiseks. 2023. aastal käsitleti selle töövormi kaudu enam kui 30 tagakiusamise olukorda Chiapase osariigis ja korraldati 34 koolitust.
„Me saime kuulda, kuidas ka meie Issand kannatas tagakiusamise all ja samamoodi on kannatanud meie vennad mujal maailmas. Haridus on avardanud meie mõtteviisi ja inspireerinud meid rohkem Piiblit uurima. Oleme täitunud rahuga, kui mõistame tagakiusamise põhjust“, mõtiskleb Leticia.
Vaatamata raskustele kinnitavad Guadalupe ja Leticia, et nende usk ei kõigu.
„Ma ei loobu oma usust Jumalasse. Ta on minu abiline ja Ta väärib kiitust ja au, sest Tema annab elu, tervise ja näitab teed edasi,“ ütleb Leticia ja jätkab: “Kõigile, kes kannatavad koos meiega tagakiusamise all, ütleme: “Ärge muretsege, sest see kõik on ajutine. Jumal ei jäta meid kunagi maha. Ta on tõotanud meile igavese elu ja palju muud. Ainult järjekindlalt keset tagakiusamist elades saavutame selle kõik.”
Palvetage
Palvetage nende kiriku eest.
„Palvetage, et kogukonna inimesed loobuksid oma halbadest harjumustest ja et evangeelium leviks. Nad kannatavad traditsioonide tõttu. Palvetage, et Jumal näitaks neile teed,” palub Guadalupe.
Palvetage kogukonnaliikme eest, kes võttis Kristuse vastu, kuid kartis ja kolis ära. “Palvetage, et Issand tooks ta tagasi,” palub Benito.
Palvetage Mehhiko põliskristlaste eest Chiapases ja mujal. Nad seisavad oma usu tõttu silmitsi igapäevase kättemaksu ja ähvardustega.
Allikas: Chiapasissa kristittyjä pidetään paholaista palvelevina koirina | Open Doors Finland