Isabella tuli Kristuse juurde pärast seda, kui sõbrad kutsusid ta kiriku noorterühma. Pärast keskkooli tahtis ta teha misjonitööd, mistõttu õppis ta ülikoolis vene keelt ja teadust ning läks seejärel seminari. Isabella tundis kutset teha piiblitõlketööd Ida-Euroopas ja ta palvetas, et Jumal annaks talle jumalakartliku abikaasa, kellega ta saaks koos töötada. Häda oli selles, et tema seminaris ei olnud abielukõlbulikke mehi, kes räägiksid vene keelt ja oleksid tahtnud tõlketööd teha.
Isabella ema ütles: “Sa pead oma lati madalamale laskma. Kuidas sa leiad kellegi sellise?” Isabella tungis aga Issandat usaldades edasi. Varsti hakkas ta käima vallaliste usklike Piibliõppes. Seal kohtas ta usklikku nimega David, kes tahtis hämmastaval kombel teha tõlketööd Ida-Euroopas. David ja Isabella hakkasid käima ning aasta pärast nad abiellusid ja hakkasid kolimiseks valmistuma.
Selline lugu võib tunduda evangeelse romantilise komöödia kohtumisena, kuid see on tõsi (kuigi olen nimesid ja pisiasju muutnud). See illustreerib ka olulist tõde. Kui vallalised kristlased tunnevad muret abikaasa leidmise pärast, siis ei tohiks kirikujuhid sundida neid iga hinna eest abielluma. Selle asemel peame vallalistele meelde tuletama, et Jumala tee õnnistuseni leitakse Kristuse ja Tema missiooni esikohale seadmisega.
Miks inimesed enam ei abiellu?
Abielus olevate 18–35-aastaste inimeste osakaal USAs langes 59 protsendilt 1978. aastal 29 protsendile 2018. aastal. Nagu psühholoog Jean Twenge oma uues olulises raamatus märgib, ootavad nooremad põlvkonnad praegu hilisemat elu selleks, et minna altari ette ja hakata lapsi saama. Paljud otsustavad üldse mitte abielluda.
Sellele muutusele aitavad kaasa mitmed tegurid. „Noorukid ja noored täiskasvanud veetsid 2019. aastal – isegi enne pandeemiat – 25 minutit vähem päevas teistega isiklikult suheldes kui 2012. aastal,” kirjutab Twenge. See on 3 tundi nädalas, 13 tundi kuus ja 152 tundi aastas vähem. Ta usub, et muutuv tehnoloogia ja kasvav individualism on mõjutanud paljusid noori sissepoole pöörduma.
Kuid asi pole ainult selles, et lapsed on ekraani ees ja käivad vähem väljas. Sageli ei ela noored mehed ja naised samas ruumis. Naised palju tõenäolisemalt asuvad kolledžisse õppima ja mõlema soo esindajate kristlik usutunnistus on vähenemas. Niipalju siis sellest, et oleks võmalik abikaasaga kohtuda koolis või kirikus. Pealegi ei seosta noor naine #MeToo-järgses maailmas kutti, kes end kohmakalt liftis tutvustab “lootusetu romantikuga”. Ei, Twenge kirjutab: “Tõenäoliselt mõtleks ta: “Kao minema, ebard.'”
Kuidas kirik on sellele reageerinud?
Nende kurbade suundumuste taustal on mõned kristlikud juhid kahekordistanud abielu, truuduse, perekonna ja kodu kui ideaalse piibliportree propageerimist. Nad on julgustanud noori mehi ja naisi leidma abikaasasid ja täitma oma uued kodud lastega.
See on jumalakartlik instinkt. Paljud Jumala headest eesmärkidest inimühiskonna jaoks saavad teoks alles siis, kui paarid abielluvad ja saavad lapsi. Kuid kui kirikujuhid kirjutavad ja õpetavad piibelliku abielu tähtsusest, peame meeles pidama ärevust, mida paljud vallalised usklikud juba niigi oma suhtestaatuse pärast tunnevad. Paljudele tundub, et elu ei saa alata enne, kui nad on abiellunud. Kuidas kaitsta end selle eest, et ärevus halbade kultuurisuundumuste pärast ei muudaks seda probleemi veelgi hullemaks?
Vastuse leiab Piibli jutustuse juurde tagasi pöördumisest.
Abielu, vallalisus ja ajastute kattumine
1. Moosese 2:18 ütleb Jumal: “Inimesel ei ole hea olla üksi.” Jumal tahtis, et meie esimesed vanemad täidaksid tema loomise mandaati abielludes ja paljunedes. Uue Testamendi juurde jõudes laieneb Jumala missioon kaugemale kui loomismandaadi tähendus. Matteuse 28:18–20 selgitab, et Jumal ei taha täita maad mitte ainult uute imikute, vaid ka pöördumiste ja uute ristimiste kaudu.
Jeesus elas vallalisena läbi Jumala jüngriteks tegemise missiooni. Nii tegi ka Paulus. Lunastava ajaloo kaar paindub selle trajektoori poole. Mõelge sellele, et kui tuleb uus taevas ja maa, siis me ei abiellu (Mt 22:30). Korporatiivselt saab kirik Kristuse pruudiks. Üksikult oleme nagu inglid “vallalistena” igavikus.
Me elame liminaalsel ajal – piibliajaloo uue lepingu ajastul, mil selle maa loomise mandaat ja uuele maale orienteeritud Suur Misjonikäsk kattuvad. See kattumine aitab meil täpselt mõista seda kogudust, mida Paulus Korintoses propageerida tahtis, kui ta käsitles selle kiriku praktilisi küsimusi abielu ja vallalisuse kohta.
Pauluse vastused korintlaste praktilistele küsimustele
Kui Jeesus ütles oma jüngritele, et mõned on „kuningriigi pärast eunuhhid” (Mt 19:12), tegi ta selgeks, et mõned usklikud on kristliku teenimise nimel kutsutud vallalisusele. Ilmselt olid korintlased sellest õpetusest teadlikud ja see tekitas kolm küsimust.
1. Kas abielupaarid peaksid segamatu teenimise huvides seksist hoiduma?
Ei, ütleb Paulus. Abielus mehed ja naised seisavad ikka veel silmitsi maiste kiusatustega, nii et kui otsustate seksist hoiduda, tehke seda lühikest aega ja palvetage (1Kr 7:1–5). Abielus usklikud ei saa eirata Jumala käsku olla viljakad ja paljuneda lihtsalt seetõttu, et ajastute lõpp on koitnud. See tähendaks arvata, et meil on praegu rohkem Jumala tulevasi õnnistusi kui meil tegelikult on. Seda nimetavad teoloogid ülerealiseeritud eshatoloogiaks.
2. Kas vallalised peaksid abiellumisest hoiduma, et segamatult teenida?
Võib-olla. Meie aeg on ju lühike (s 29). Paulus teab, et „selle maailma praegune kuju on hääbumas” (s 31), seega peab Jumala missioon olema prioriteet. Apostel soovib, et kõigil usklikel oleks ainulaadne misjonitöö ning ta teab, et vallalised võivad teenida Jumalat olles „vabad muredest”, mida abielus inimesed taluvad (s 32–35). Paulus läheb isegi nii kaugele, et ütleb, et soovib, et iga kristlane saaks olla vallaline ja teenida segamatult nagu tema (s 7, 38). Seega on vallalisuse missioonile orienteeritud kingituse headuse eitamine või abielu pidamine igas olukorras moraalselt ülimuslikuks vallaliste suhtes üleolekut rõhutav eshatoloogia.
3. Kas siis on vale, et vallalised kristlased abielluvad?
Ei. See on taas ülerealiseeritud eshatoloogia. Paulus teab, et vallalisus ei ole igaühe eluaegne kutse. “Igaühel on oma kingitus Jumalalt,” ütleb ta. Seega ei ole abielu patt ja kirik ei tohiks takistada vallalisi usklikke selle poole püüdlemast (s 7, 9, 36). Mujal läheb Paulus veelgi kaugemale. Ühes kohas muudab ta abielu moraalseks kohustuseks, öeldes noorematele lesknaistele, et nad peaksid „abielluma, sünnitama lapsi ja majapidamist korraldama” (1. Tim. 5:14). Ta on mures, et need nooremad naised, kellel on liiga palju aega, jäävad jõude ja kasutavad oma vallalisust sotsiaalselt ja vaimselt hävitaval viisil. Nende puhul Paulus ei muretse selle pärast, et abiellumine segab teenistust; ta on veendunud, et see edendab nende pühadust.
Evangeeliumi vastus ärevusele
Mida me võime õppida sellest, kuidas Paulus neile küsimustele vastab? On rabav, et Paulus ei paku iga olukorra lahenduseks abielu või vallalisust. Selle asemel kujundab ta inimsuhteid Jumala missiooni suurema loo valguses. Igal juhul seab ta esikohale pühendumise Kristusele.
Kuidas peaksid kirikujuhid siis julgustama oma koguduste murelikke vallalisi?
1. Rääkige lugusid
Katelyn Beaty on kirjutanud sellest, kuidas vallalised misjonärid kiriku ajaloos on eeskujuks vallalistele usklikele “üle ja vastu (meie ühiskonna) materialistlikule, mina-kõigepealt jutustusele”. Kiriku infolehe ja kantsli kasutamine selleks, et tähistada lugusid Jumala heast tööst läbi vallaliste usklike ajaloos ja tänapäeval, aitab meie seas olevatel vallalistel näha oma väärikust ja kasulikkust Jumala kuningriigis.
2. Aidake vallalistel võidelda enesekeskse individualismiga, edendades igapäevast suurt misjonitööd
Pakkuge vallalistele võimalusi kasutada oma erinevaid ande koguduse ja seda ümbritseva kogukonna teenimiseks. Andke neile võimalusi oma usu jagamiseks, jüngriteks tegemiseks ja Jumala halastuse levitamiseks naabritele. Keskendumine misjonile ja jüngrite tegemisele võib aidata noorel mehel või naisel vastu panna kiusatusele raisata aega enesekesksele telefoni sirvimisele, meelelahutusele või kuulujuttudele. Täiendava eelisena võib teiste teenimine aidata noorel inimesel kujundada endas sellist iseloomu ja karismat, mida jumalakartlikud vastassoo esindajad peavad atraktiivseks.
3. Julgustage kristlastest vallalisi nägema abielu misjonipartnerlusena
Meie mina-kõigepealt ühiskonnas on noortel lihtne arvata, et potentsiaalse abielupartneri kõige olulisem tegur on atraktiivsus. Mees tahab kindla välimusega tüdrukut. Tüdruk soovib meest, kellega ta tunneb seksuaalkeemiat. Kuid kristlik abielu ületab põgusa atraktiivsuse. Nagu Tim Keller kirjutas, on see “üksteise abistamine eesmärgiga saada meie tulevasteks aulisteks minadeks, uuteks looduteks, mille Jumal meist lõpuks kujundab.”
See tähendab, et kui kristlastest vanemad ja koguduse juhid koolitavad noori mehi ja naisi selles, mida abikaasas otsida, siis on kõige olulisem tegur iseloom, mida on vaja tugeva sõpruse loomiseks ja teineteise abistamiseks elukestval teekonnal misjonipartneritena.
Jah, noorte vallaliste distsiplineerimine tähendab mõnikord öelda: “Lõpeta arvutis mängimine ja kutsu tüdruk välja!” Kuid need julgustused peaksid olema osa laiemast jüngriraamistikust, mis aitab noortel näha Jumala eesmärke nii abielu kui vallalisena läbi misjoni- ja lunastava objektiivi.
Olen kindel, et Jumala missiooni edendamine kannab vilja siis, kui juhime ärevust, riskime luues teenistuskeskkondi neile vallalistele, kes tunnevad survet osaleda mõnel kiirkohtinguüritusel. Aga kui me hoiame esikohal missiooni, siis näeme küpseid, Jeesust armastavaid usklikke, kes õpivad elama oma kristliku kutse järgi. See annab väärikuse neile, kes jäävad vallaliseks. Ja Jumala armust võib keskendumine Jumala missioonile aidata mõnel neist – nagu Davidil ja Isabellal – isegi teineteist leida.
Autor: Jared Kennedy.
Allikas: Promote Marriage and Dignify Singleness by Prioritizing God’s Mission (thegospelcoalition.org)
Pikaajaline vallalisus tekitab üsna sügavaid küsimusi ja isiklikku ebakindlust, nagu näeme täna taskuhäälingusaate naiskuulaja nimega Rebecca meiliteel tulnud .....
Viimasel kursusel mängisin raamatupidajat koolilavastuses “Näitleja õudusunenägu”. Peategelane ärkab keset etendust laval, ei mäleta oma sõnu, seda, kuidas .....
Sõna "kodu loomine" manas kunagi mu silme ette pildikesi majast, kus elaksin koos loodetud abikaasa ja lastega. Kujutasin .....
Vastab Nadežda Uljanenko: On olemas selline raamat - "Kutse julgusele." Lugesin seda esimest korda, tõenäoliselt 11 ja võib-olla .....
Võib-olla olete kuulnud, kuidas depressiooni (ja isegi enesetappude) määr kipub jõulude ajal tõusma. See, mida paljud peavad aasta .....
Tere tulemast tagasi kuulama meie podcasti. Sel nädalal räägime pastoraalsest teenistusest. Kas vallalised mehed võivad olla pastorid või .....
