Kui Te elaksite tema naabruses, siis oleks raske mitte olla vähemalt veidi kade. Tal on olemas kõik, mida iga tavaline mees tänavalt ihaldaks – suur kinnistu kauni koduga, edukas äri ja palju töötajaid, kõik maised mugavused ja luksus, mida üks mees ihaldada võiks.
Ta sündis jõukasse perekonda ja seetõttu ei ole ta kunagi tegelikult millestki puudust tundnud. Ta oli rikas enne, kui rääkima õppis. Ja kui pärandist ei piisanud, on pereettevõte endiselt edukas. Ta on saavutanud jõukuse taseme, mille nimel paljud mehed higistavad ja mille nimel pingutavad kogu oma elu, kuid ei maitse kunagi. Kui näeksite tema garaaži sisse, oleks see täis tõenäoliselt väikese maja hinda väärt autosid.
Kõigele lisaks abiellus ta hämmastava naisega – targa, ilusa, veetleva ja haruldase naisega. Mida rohkem sa tema ümber oled, seda rohkem tahad sa selle naise läheduses olla. Ta teab, mida öelda (ja mida mitte öelda). Ta paneb inimesi mõtlema, kuidas sel mehel õnnestus selline teemant lõksu püüda. Nende elu on selline, mida miljonid tahaksid Netflixis voogesitada. Paljud näeksid teda kaugelt ja eeldaksid, et ta on pilt õnnistatud abielumehest.
Kuid kui Jumal vaatab sellele samale mehele otsa, nimetab ta teda väärtusetuks.
Mees Jumala südame vastu
Kui me kohtume Naabaliga (nimi tähendab sõna-sõnalt “loll”, mis tõstatab tõelisi küsimusi tema kasvatuse kohta), on Taavet kuningas Sauli eest põgenedes jõudnud tema põldudele. Taavet ja tema mehed on näljased ja seetõttu kummardub võitud juht, et süüa küsida. Pange tähele, kui alandlikult ja lugupidavalt ta oma palve esitab:
Rahu olgu sinule ja rahu su kojale ja rahu kõigele, mis sul on! Ma olen nüüd kuulnud, et sul on lambaniitjad. Sinu karjased on ju olnud meie juures: me pole neid mõnitanud ega ole neilt midagi kadunud kõigel sel ajal, mis nad olid Karmelis. Küsi oma poistelt, küll nad jutustavad sulle! Leidku siis need noored mehed armu sinu silmis, sest me oleme ju tulnud heal päeval! Anna nüüd oma sulastele ja oma pojale Taavetile, mis sul juhtub käepärast olema!”. (1. Saamueli 25:6–8)
Naabali mehed kinnitavad hiljem Taaveti juttu: „Need mehed olid meie vastu väga head, nad ei mõnitanud meid ega kadunud meilt midagi kõigel sel ajal, mil väljal olles rändasime nende juures. Nagu müür olid nad meie ümber.” (1. Saamueli 25:15–16). Taaveti mehed mitte ainult ei kahjustanud Naabali karjaseid, vaid kaitsesid ja õnnistasid neid. Tema enda mehed arvasid, et ta peaks neid poisse toitma.
Vastuseks vastab Naabal oma nimele:
“Kes on Taavet, kes on Iisai poeg? Nüüdsel ajal on palju sulaseid, kes põgenevad oma isandate juurest. Kas peaksin võtma oma leiva ja vee ja tapetud loomad, mis ma olen tapnud oma niitjaile, ja andma meestele, kellest ma ei tea, kust nad pärit on?”(1. Saamueli 25:10–11)
Ta teab täpselt, kes on Taavet. Miks muidu nimetaks ta teda „Iisai pojaks” (nime, mida Saul ikka ja jälle kiuslikult kasutab, 1. Saamueli 20:27, 30–31; 22:13)? Kui Taavet põlvitab tühjade kätega, siis sülitab Naabal talle näkku ja saadab ta minema. Ja kui poleks olnud tema tähelepanuväärset naist Abigailit, siis oleks see talle elu maksma läinud (1. Saamueli 25:13).
Viis rumala mehe märki
Mida võiksid kristlikud abielumehed Naabalilt õppida? Õpime vähemalt viit viisi, kuidas olla halb mees ja rumal abielumees.
Jõud ilma armastuseta
Naabal oli selline jõud, mis võis nõrgematele meestele muljet avaldada ja neid hirmutada. Ta oli põllumees ja töötas kätega, karjatas lambaid. Ta kasutas oma jõudu aga põlastusväärsel viisil. Kui Pühakiri seda paari tutvustab, ütleb selle autor: „naisel oli hea mõistus ja ilus välimus, mees oli aga karm ja tegude poolest kuri” (1. Saamueli 25:3). See üks sõna – karm – võtab kokku tema ebaõnnestumised mehena. Ta kasutas oma Jumalalt antud jõudu pigem haavamiseks kui ravimiseks; pigem ähvardamiseks kui kaitsmiseks. Ta toetus jõule, et teha seda, mida armastus peaks tegema. Ta oli julm.
Tema tugevus ei olnud probleem. Ei, jumalakartlikud abielumehed on tugevad mehed – nad peavad tegema seda, mida Jumal kutsub neid tegema, taluma seda, mida Jumal kutsub neid taluma, ja astuma vastu sellele, millele Jumal kutsub neid vastu astuma. Kristuses jätavad inimesed maha laiskuse, kartlikkuse ja hapruse. Me panime selga Jumala sõjavarustuse, et pidada Jumala lahinguid Jumala jõus. Ja kui me seda jõudu rakendame, siis on meie kodudes ja kirikutes (erinevalt Naabalile kõige lähemal asuvatest) inimeste eest hoolitud ja nad on kaitstud. Igale tähelepanelikule naisele meeldib, kui teda juhib tugev mees, kes armastab hästi.
Julgus ilma tarkuseta
Te ei saa lugeda sellist lugu ja seada kahtluse alla Naabali närvid. Kui Issanda võitu, relvastatud ja ohtlik seisis tema eeshoovis ja küsis oma väikesele sõdurite armeele süüa, saatis mees nad minema. „Kes on Taavet? Kes on Iisai poeg?” Põhimõtteliselt joonistas ta leegitseva noole ja sihtis selle näljase sõdalase rinnale, põlates ettevaatlikkust ja kutsudes esile vägivalla. Tal oli selgroog, et endale kindlaks jääda, kuid ta oli valinud seismiseks vale koha. Ta pani oma lipu rumaluse peale ja riskis uhkuse nimel kõigega.
Jällegi polnud julgus tema probleem. Jumalikud mehed on rohkem motiiveeritud kui enamik end teiste hüvanguks ohverdama. Nad kannavad selliseid lubadusi nagu Jesaja 41:10: „Ära karda, sest mina olen sinuga; ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal:ma teen su tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega!” Ja kuna Jumal, mitte mina, on nende vapruse allikas ja eesmärk, ei võta nad ette rumalaid kaklusi (eriti oma naistega). Nad ei sea ohtu neid, keda nad on kutsutud kaitsma oma ego huvides. Nad riskivad endaga targalt ja armastuses. Nad teavad, millal sekkuda ja oma seisukohtade eest seista – oma pere, kiriku, oma Jumala eest – ja millal teine põsk pöörata.
Rikkus ilma suuremeelsuseta
Vaatamata kõigele kurjale, mida Naabal teha sai ja tegi, lubas Jumal tal siiski mõnda aega olla edukas. Tal olid sellised aidad, millega sai mugavalt toita ka väikest armeed. Ta polnud lihtsalt rikas. “Mees oli väga rikas,” ütleb Jumal meile. “Tal oli kolm tuhat lammast ja tuhat kitse” (1. Saamueli 25:2). Me peame tundma selle mehe rikkuse raskust ja seda, kui halvasti ta sellega toime tuleb. Ta suutis ilma oluliste kaotusteta toita Taavetit ja tema mehi, kuid ta ei teinud seda. Ta oleks võinud rahuldada sada vajadust, kuid ta otsustas kulutada selle, mis tal oli, sellele, mida ta tahab. Ta oli isekas ja ta ahnitses kõike, kuid enda omaga oli kitsi.
Naabal oli ehitanud suuremad aidad. Ta kehastas tumala hümni: „Hing, sul on tagavaraks palju vara mitmeks aastaks, puhka, söö, joo ja ole rõõmus!” (Luuka 12:19). Ja mida Jumal sellele mehele ütleb? “Sina arutu! Selsamal ööl nõutakse sinult su hing. Aga kellele jääb siis see, mis sa oled soetanud?”” (s 20). Millele Jeesus lisab: „Nõnda on lugu sellega, kes kogub tagavara iseenese jaoks, kuid ei ole rikas Jumalas.“ (s 21). Ja olla rikas Jumalas, tähendab tavaliselt heldust kellegi teise vastu. See tähendab aarde kogumist teistele, nende vajaduste rahuldamist meie (mõnikord märkimisväärse) kuluga. Jumalikud abielumehed on andjad, nagu meie isa, mitte hoidjad ega võtjad.
Edu ilma tänutundeta
Naabal juhtis õitsevat ettevõtet. Tema aktsia tõusis. Tema juhatus oli kasumiga väga rahul. Kõigi eelduste kohaselt oli selle mehe karjäär metsikult edukas. See tähendab, et kõigi eelduste kohaselt, välja arvatud üks. Jumal vaatas kõike, mida Naabal oli saavutanud ja teeninud, ning nägi ebaõnnestumisi. Ta nägi pankrotti. Ta nimetas kogu ettevõtmist väärtusetuks. Kui paljud mehed isegi meie kirikutes on edukad kontoris ja kaotavad kõikjal mujal? Kui palju on neid, keda kolleegid ja konkurendid hindavad ja ometi kodus neid vaevu talutakse? Kui paljudel meist on väljaspool perekonda ja kirikut lõputuid ambitsioone, kuid neil on vähe seda, mida anda kõige olulisematesse kohtadesse?
Jumalakartlikud mehed teevad kõvasti tööd, mis iganes nad ka ei teeks, nagu oma Issanda ja mitte inimeste heaks (Koloslastele 3:23). Kristlikud mehed teevad oma tööd ebatavaliselt suurepäraselt – ja ebatavalise tänutundega. Pane tähele, kuidas Naabal räägib: „Kas peaksin võtma oma leiva ja vee ja tapetud loomad, mis ma olen tapnud oma niitjaile, ja andma meestele, kellest ma ei tea, kust nad pärit on?” (1. Saamueli 25:21). Head abielumehed on halastamatult alandlikud ja tänulikud isegi väikeste edusammude puhul. Ja kuna nad on väikeses asjas ustavad, annab Jumal neile sageli rohkem (Luuka 19:17, 24–26).
Nälg ilma enesekontrollita
Lõpuks oli Naabal mees, kelle ihad valdasid. Tema lihalikud kired pidasid sõda tema hinge vastu ja hing lehvitas liiga kiiresti valget lippu. Kui Abigail teda otsima tuli, „siis oli temal oma kojas pidu, otse kuninglik pidu. Naabali süda oli rõõmus ja ta oli väga joobnu” (1. Saamueli 25:36). Isegi kui väljas ootasid sõjamehed, sirutas ta käe pudeli järele ja valas endale veel ühe joogi. Kui tema katusealused inimesed vajasid, et ta tõuseks ja käituks nagu mees, otsustas ta selle asemel nautida mõttetuid, tobedaid ja tuimastavaid naudinguid. Ta rõõmustas ennast ja hülgas kõik teised.
Enne kui me teda liiga kiiresti põlgama hakkame, kas me ei tee mõnikord sama, isegi kui peenemal viisil? Kas me loobume liiga kergesti oma positsioonidest abikaasade ja isadena? Milline järeleandlikkus meie elus kipub tuimastama meie vaimset ja suhtelist kiireloomulisust ja vastutustunnet?
Kui apostel Paulus tuleb koguduse vanematest meeste juurde, nõuab ta neile: „Vanad mehed olgu kained, väärikad, mõõdukad, terved usus, armastuses, kannatlikkuses.” (Tiitusele 2:2). Kui ta paar salmi hiljem nooremate meeste juurde tuleb, ütleb ta lihtsalt: „Manitse nooremaid mehi olema mõõdukad igas suhtes,” (Tiitusele 2:6). Mitte rõõmutud. Jumalikud abikaasad on õnnelikud mehed, kuid mitte odavalt, lihtsalt ja pealiskaudselt.
Armu järgi meisterdatud mehed on mehed, kes valitsevad iseennast. Nagu paljud mehed, ei looda me leevenduse ja virgutuse saamiseks jalgpallimängudele, suitsulihale, videomängudele ega käsitsi valmistatud kokteilidele. Meil on hea meel olla Jumala valitud pojad, Kristuse verega ostetud vennad, universumi tulevased kuningad. Ja me naudime kõiki teisi maiseid kingitusi – sööki ja jooki, abielu ja seksi, jalgpalli ja Netflixi – mõõdukalt, et end säilitada kõrgeima, täielikuma ja tugevaima naudingu, nimelt Jumala teenimiseks.
Väärt Mehed
Naabal, nagu ka paljud teised abielumehed Pühakirjas, õpetab abielumeestele, mida mitte olla ja mida mitte teha. Tema ebaõnnestumised aga kujutavad meile midagi konstruktiivse kaardi sarnast. Nad õpetavad meile, et inimesi mõõdetakse suures osas sellega, kuidas me kohtleme seda (ja keda) Jumal on meile usaldanud.
Meid mõõdetakse selle järgi, kuidas kohtleme oma asju – meie lambaid ja kitsi ning igakuist palka. Kas me oleme isetud ja end kontrollivad või isekad ja enese soove rahuldavad? Kas meile antud aeg, raha ja kingitused vastavad pidevalt tegelikele vajadustele meie ümber? Maailma meeste jaoks on see, mis neil on, nende jumal, mistõttu nad võtavad selle vastu ja kulutavad seda kohutavalt. Need, kelle Jumal on taevas, ei nõua aga oma õitsengult jumalikkust ja seetõttu hoiavad nad oma vara lõdvalt ja annavad selle tasuta ära. Nad teavad, et Jumalas on neil „parem ja püsivam omand” (Heebrealastele 10:34).
Meid mõõdetakse ka sellega, kuidas me kohtleme inimesi oma elus – abikaasat meie kõrval, lapsi meie taga, naabreid meie kõrval, koguduseperekonda meie ümber, inimesi, kes vaatavad (ja võib-olla isegi annavad meile aru) meid. Mehed ei sure sageli soovides, et nad oleksid kontoris palju rohkem tunde veetnud või edutamise nimel rohkem pingutanud. Nad surevad sageli soovides, et oleksid eelistanud inimesi, kes ootasid neid kodus või istusid järgmises kirikupingis. Püüdke Jumala armust olla kõige viljakam seal, kus see on kõige olulisem. Ärge ole tuntud eelkõige selle järgi, kuidas Te töötate ja mis Teil on, vaid selle järgi, kuidas Te armastate ja mida annate.
Lõpuks mõõdetakse meid siiski selle järgi, kuidas me kohtleme Jumala võituid. Naabal saatis valitud kuninga näljasena minema ja lisas seejärel sellele vigastusele solvamise. Sellest ajast saati on Jumal saatnud uue ja suurema Taaveti. Ta on saatnud oma Poja meie maailma, meie linna, isegi meie välisukse ette. Kuidas me siis Ta vastu võtame? Ja mitte ainult pühapäeva hommikul, vaid ka esmaspäeva pärastlõunal ja reede õhtul. Kas me pöörame Talle rohkem tähelepanu, kui Naabal sel päeval Taavetile pööras? Kas jookseme Tema juurde, seame Ta prioriteediks, kiidame ja jagame?
Lõpuks eristab häid abielumehi halbadest, ustavaid truudusetutest see, kuidas me Jeesusesse suhtume.
Autor: Marshall Segal / The Successful and Worthless Husband: Five Marks of Foolish Men | Desiring God
Marshall Segal (@marshallsegal) on desiringGod.org kirjanik ja tegevtoimetaja. Ta on raamatu “Pole veel abielus: rõõmu otsimine vallalises olemises ja tutvumises” autor. Ta on lõpetanud Petlemma kolledži ja seminari. Tal ja ta naisel Fayel on kolm last ja nad elavad Minneapolises.
Mõned kiired näpunäited aitavad Teil oma unistuste abielu korraldada. Kas teadsite, et abikaasat ei tohi kunagi kritiseerida?! Kallis .....
C.S. Lewisele meeldis tsiteerida inglise kirjanikku Samuel Johnsoni (1709–1784), kes kunagi ütles: "Inimestele tuleb rohkem meelde tuletada, kui .....
Paljud meist näevad ja kuulevad päevas rohkem teavet, kui suudame hallata. Aja jooksul nüristab see pidev ülekoormus meie .....
Piiblist leiame palju abielumehi, kuid mitte paljud neist ei paista silma ideaalsena. Üks meestest, kes silma paistab, on .....
Richard Selzer kirjutas: „Seisan voodi ees, kus lebab noor naine, kelle nägu on äsja opereeritud. Ta suu on .....
Pärast seda kui rohkem kui 4000 korda jagati artiklit "5 märki, et peigmees ei ole Issandalt", otsustasin kirjutada .....
