Elades õudusunenenäos – Kahindo kohtumine ADF-iga

Selle aasta 20. märtsil vangistas Kongos eksisteeriv islamiäärmusrühmitus Allied Democratic Forces (ADF) 25-aastase Kahindo ja tema kaheaastase tütre Nuela. Kahindo ja tema pere on kõik kristlased, nagu ka enamik tema küla inimesi.

Pärast ADF-i haarangut, mille käigus mõrvati julmalt tema abikaasa, kaks last, kaks venda ja mõlemad vanemad, vangistati Kahindo ja tema tütar ning neid hoiti üle kolme nädala nende laagri lähedal asuvas metsas.

Praegu Kongo põgenikelaagris viibiv Kahindo jutustab International Christian Concerni töötajale antud intervjuus oma valusa loo pereliikmete kaotamisest ja kohtumisest halastamatu džihadistide rühmitusega. Ta ütles ICC-le:

“Nad tapsid meie väikeses külas Lunas üle 30 inimese. Nad ütlesid, et tahavad tappa kõik uskmatud, sest nad on rüvetanud Allahi kutset ja Muhamedi õpetust. Olen ainuke, kes koos oma lapsega ellu jäi. Lamasin oma mehe surnukeha kõrval nagu surnu. Minu kaks last lasti põgenemisel maha ja ma nägin ka nende surnukehi. Jäin sinna umbes 30 minutiks, kui mässulised tapsid mu vanemaid, vendi ja teisi külaelanikke. Ma kühveldasin kokku mulda, mis oli mu mehe verest läbi imbunud, lootes, et jätan selle mälestuseks, kui jään ellu.”

Pärast oma kurja missiooni täitmist läksid võitlejad tagasi oma peidupaika ja lahkudes süütasid maju. Kui nad Kahindo majja jõudsid, märkasid nad, et ta oli veel elus.

“Nad nägid mu keha liikumas ja tirisid mu mehe keha pealt ära. Nad karjusid, et leidsid oma juhile naise. Niisiis, nad viisid minu ja mu lapse metsa, et oleksin nende ülemuse seksiorjaks. Ta kuritarvitas mind paar päeva, kuid lõpetas, kui mu keisrilõikearm hakkas veritsema.”

Kahindo verest läbiimbunud mullatükk oli talle koos lapsega toiduks.

“Kolm nädalat, mil mässulised meid vangis hoidsid, ei andnud nad meile süüa. Korjasin oma mehe verest läbi imbunud mulda ja sõin seda koos metsikute roheliste lehtedega ning andsin ka oma lapsele. Meil polnud vett, kuid vihma ajal võisime seda kätega püüda.”

Kahindo oli vangistajate laagris ka paljude tulistamiste tunnistajaks.

«Meid oli metsalaagris palju. Need, kes ei teinud koostööd, lasti maha või tapeti. Varem olin näinud videoid kristlaste tapmisest, kuid seekord olin selle tunnistajaks. Nad rääkisid neile tapmise ajal araabia keelseid sõnu. Üks neist tegi videot. Olime sunnitud surnukehade peal magama.”

Lootusekiir säras, kui Kongo armee FARDC tuli vange vabastama. Puhkes sõda ja Kahindo päästeti, kuid ta sai selle käigus haavata.

«Kui sõjavägi meid päästma tuli, tulistasid nad kõikjalt ja kaks kuuli oleks mind peaaegu tabanud. Nad riivasid mu paremat kätt, kui ma elu eest jooksin. Põgenesin tol korral oma vangistajate eest ja sõjavägi viis mind oma baasi Lunasse. Hirmu ja toidupuuduse tõttu plaanisin mõne päeva pärast sõjaväebaasist põgeneda.”

Ta lisas: “Leidsin teelt mitmeid surnukehi. Need olid inimesed, kes olid mässuliste poolt tapetud. Jalutasin viis päeva, kuni jõudsin Kasindisse, kus heasoovlikud inimesed minu ja mu lapse vastu võtsid. Olin väsinud ja andsin alla. Kaalusin isegi oma elu lõpetamist, et olla koos abikaasa, laste ja pereliikmetega taevas. Kuid tänu siinsete kristlaste armastusele ja toetusele olen saanud leinata ja tormile vastu seista.”

Kahindo Odetel ja tema lapsel Nuelal pole kedagi, keda pereliikmeteks kutsuda, ei ole kohta, mida koduks nimetada, voodit, kuhu pead panna, sööki, mida süüa ega sissetulekuallikat. Nad on põgenikud Kongo DVs Kasindis.

„Palume palvetada, et me selle tohutu kaotusega toime tuleksime. Palvetage, et Issand tervendaks meie südamed ja varustaks meid kodu ja raha hankimise võimalusega. Minu laps on haige. Mulla söömise tõttu tekkis tal probleem kõhuga ja tualetis käib ta harva. Ta võib surra, kui ta kiiresti ravi ei saa.”

Palun palvetage Kahindo ja tema lapse eest, kui nad kogetud traumast paranevad. Palvetage ka kõigi Kongo kristlaste eest, kes kogevad oma usu tõttu vägivalda.

Allikas: Living a Nightmare: Kahindo’s Encounter with the ADF | Persecution