Kui Saalomon tahtis oma poegi abielurikkumise eest hoiatada, rääkis ta järgmise loo:
Sest oma koja aknast, aknaavast ma vaatasin… märkasin poiste hulgas arutut noormeest.
Nii jutustab Õpetaja loo lihtsameelsest noormehest ja ahvatlevast kaasosalisest, kes “joobuvad kallistustest hommikuni”, olles varjatud oma lepingupartnerite eest. Näib, et kõik on vein ja roosid, kuni narratiiv hääbub: „Äkitselt läks mees temale järele, nagu härg, keda viiakse tappa,. . . . Ta ei tea, et see maksab talle tema hinge.”
Meil ei ole lubatud näha loo lõppu, armastajate lõplikku saatust. See ebakindlus võib olla Saalomoni poolt tahtlik; kiusatus teeb ju tuleviku raskesti nähtavaks.
Vihkamist rohkem kui armastust
Kuigi inglise romaanikirjanik Graham Greene ei kirjutanud oma 1951. aasta romaani “Armastusloo lõpp” sama didaktilise eesmärgiga kui kuningas Saalomon, illustreerib tema lugu samamoodi seksuaalse ebamoraalsuse tormilisi tagajärgi. Kirjanik Maurice Bendrix jutustab minavormis Teise maailmasõja keskpaigas toimuva loo.
Juba esimestes ridades hoiatab Bendrix lugejat: “See lugu on palju rohkem täis vihkamist kui armastust.” Tema mälestuste kaudu saame teada tema abieluvälisest suhtest Sarah Milesiga, tema sõbra Henry naisega. Nende suhe kestis katkematult ja märkamatult kuni päevani, mil Sarah järsku selle lõpetas. Romaan saab alguse mõni aeg pärast nende armastusloo lõppu ning juhuslikul kohtumisel usaldab Henry Maurice’ile, et on Sarah’ pärast mures. Kirjanduslikult iroonilisel hetkel palub Henry Maurice’il uurida ega Sarah ei ole truudusetu. Maurice, kes on segaduses ja kibestunud, et Sarah suhte lõpetas, nõustub, lootes oma isekuses avastada, mis iganes või kes iganes tema ja Sarah vahele tuli.
Romaanis püütakse leida lahendus kahele mõistatusele. Miks Sarah armastusloo katkestas ja mida naine teeb praegu, aastaid pärast Bendrixiga suhte katkestamist? Vastuste otsimine ja nende vastuste moraalsed tagajärjed annavad meile narratiivi, mis ei lõpe iha või reetmisega, vaid Jumala ja armuga.
Himu nõudmised
“Armastusloo lõpp” põhineb väidetavalt Greene’i isiklikel kogemustel. Seda on lihtne uskuda, sest romaan pakub järjekindlalt sügavaid kommentaare abielurikkumise ja selle isiklike tagajärgede kohta. Üks silmatorkavamaid illustratsioone on Bendrixi suutmatus oma mõtetes iha ja vihkamine eraldada. Tema kirg Sarah vastu näeb välja nagu füüsiline armastus, kuid tema tegelik soov on naist põhimõtteliselt ja enesekesksel viisil “omada”.
Ta on ebakindel, paranoiline ja armukade armastaja: “Ta oli oma armukestele sama lojaalne kui Henryle,” räägib Maurice, “aga see, mis oleks pidanud mind lohutama (sest kahtlemata oli ta olnud truu ka mulle), ajas mind vihale. … Ma keeldusin uskumast, et armastus võiks võtta mis tahes muu kuju peale minu oma: mõõtsin armastust oma armukadeduse ulatusega.”
Ükski seksuaalse rahulolu mõõt ei andnud talle piisavat kindlustunnet, et Sarah on talle pühendunud, sest subjekt-Sarah oli järk-järgult asendatud objekt – Sarah’ga. Armastus, mis püüdis end armastatu pärast risti lüüa, oli andnud tee ihale, mis neelas endasse ja seejärel esitas nõudmisi.
Võimatu on mitte kuulda kuningas Taaveti poja Amnoni häält, kelle iha Taamari järele näitas end armastusena – vähemalt seni, kuni Amnoni iha oli rahuldatud: „Seejärel aga vihkas Amnon teda üpris suure vihaga, nõnda et viha, millega ta vihkas, oli suurem kui armastus, millega ta oli teda armastanud.” (2Sm 13:15). Kas Amnon või Maurice lõpetasid armastamise? Ei, nad lihtsalt omastasid ja tarbisid. Mõlemad mehed said, mis tahtsid. Kuid peaaegu kohe muutus rahulolu nende hinges mädanikuks.
Armastus vs himu
Armastus ja himu on alati vastandlikud. Nii nagu suurem intiimsus on lepingulise armumise loomulik tagajärg, nii on suurem võõrandumine ja vaen seksuaalse ebamoraalsuse loomulikud tagajärjed. Armastus annab, aga himu ainult võtab.
Himu pimestas Maurice’i nii, et ta hakkas Sarah’ t, teda ennast haavaval viisil, uurima. Naise minevikus aset leidnud arvukad abielurikkumised näitasid rahutut südant, kes otsis armastust, mis näis alati olevat temast sammu võrra ees. Naise saladus, miks ta armastusloo lõpetas, muutub talle ristiks, mida ta kannab. Loo täiuses saab selgeks kontrast Sarah’i ja Maurice’i vahel ning see on irooniline kontrast. Sarah, kes selle armastusloo katkestas, on tegelikult see, kes tõeliselt armastab.
Kuid Greene’i romaan ei puuduta ainult armastuse ja iha olemust. Armastus on tõepoolest raamatu ülim teema, kuid Sarah kaudu tuletab Greene meile meelde, et see armastus, millest kõik teised armastused lähtuvad, on Jumala armastus. Bendrixi haarav uurimus Sarah kohta juhib ta lõpuks Sarah’i Jumala otsinguteni. Kuigi ma ei hakka romaani võtmehetki ära rikkuma, avastab Bendrix, et armastusloo ei lõpetanud tegelikult mitte Sarah, vaid Jumal. Kuigi see toob kaasa Sarah’i vaimse ärkamise, juhib see, end ateistiks kuulutanud, Bendrixi kibestumisse.
Kuid see kibedus viib ta “taeva koerani”. Romaani lõpp ei kirjelda otseselt seda, mis saab Bendrixi ateismist, kuid selle lõpulõik tuletab meile meelde seda, kuidas C. S. Lewis hoiatas noori ateiste Jumala „põhimõttelageduse eest”. Lõpuks ei piisa isegi patust, et see hoiaks Isa meist eemal.
Suurema armastuse alluvuses
“Armastusloo lõpp” on oluline inglise romaan, mis kuulub 20. sajandi kõige sügavamate vaimsete teoste hulka. Kuna meid tõmmatakse elavasse tähendamissõnasse, mis kirjeldab pattu, purunemist ja lunastust, siis oleks hea meile meelde tuletada, et kujutlusvõime on sageli kõige moraalsem võime, mis meil on.
Üks asi on väidetavalt teada, et abielurikkumine on patt ja et himu rikub elusid. Peaaegu ükski kristlane, kes viib oma pere või teenistuse hukatusse, ei unusta lihtsalt niisama seda teavet. Selle asemel eelneb allakäiguspiraalile suutmatus ette kujutada patu lõppu. Maurice’i julmas omandihimus ja moraalses pettumuses näeme nii iseennast kui ka kujuteldavat meeldetuletust langenud inimese kalduvusest, nagu ütles Jonathan Edwards, “iseendasse tagasi langeda”. Abielurikkumine ei ole ahvatlev mitte sellepärast, et see oleks hea loogiline mõte, vaid sellepärast, et me näeme oma kujutluses, kuidas see pakub meile õnne, salatsemist, põnevust ja eneseteostust. Süda on koht, kus kiusatus elab ja just südames tuleb see alistada veel suurema armastusega.
Kristlased jätavad mõnikord ilukirjanduse, kui tähelepanu kõrvalejuhtija, kõrvale. Miks lugeda muinasjuttu, kui on ka muid kasulikke raamatuid selle kohta, kuidas elada kristlikku elu või kuidas lugeda Pühakirja? Kuid selline suhtumine on ekslik mitte ainult inimloomuse, vaid ka Pühakirja alusel. Saalomon – rääkimata Jeesusest endast – mõistis jutustuse köitvat jõudu ja mõju, mida see avaldab, äratades meie südametunnistuse viisil, milleni kategoorilised argumendid alati ei jõua.
Murtud hingedel, kes elavad “Armastusloo lõpus”, on meile anda õppetunde ja need on õppetunnid, mis väärivad uuesti õppimist – et meie nagu see rumal noormees, keda Saalomon vaatles, ei läheks hämaruse saabudes süngetele radadele ega kaotaks oma elusid.
Autor: Samuel James.
Allikas: Seeing Ourselves in ‘The End of the Affair’
Kallis mees, Te võite arvata, et ma ei sobi noorele mehele nõu andma selle kohta, kuidas oma naisele .....
Jeesus ütleb, et abielu on Jumala poolt loodud suhteks, milles kaks elu sulanduvad üheks. Teie nimed saavad üheks, .....
Adrenaliinilaksu asemel vajame igavat ja tasakaalukat elu. 2006. aasta talvel võitles 41-aastane kahe lapse ema Lydia Angyiou jääkaruga .....
Kas teadsite, et Saalomonil on Piiblis ka teine nimi? Kas teadsite, et jumalikul inspiratsioonil anti talle teine nimi .....
Tim H. Gainesville'ist Floridast küsib: Kui tegemist on inimesega, kellel ei ole piibellikku põhjust lahutuseks ja kes rikub .....
Pidage meeles, et Taavet kannatas kohutavalt oma patu pärast Batsebaga. Ta kaotas oma neli last. Esimena suri laps, .....
„Kas Batseba tegi Taavetiga pattu? Kas ta oli patus kaasosaline? Või kasutati teda lihtsalt ära? See on oluline .....
Pattu tegema, heebrea keeles חָטָא / khata: mööda laskma, vääratama; patustama; tahtlikult eksima, ebaõnne kogema, teelt eksima, viga .....
Esimene psalm, millega Psalmide raamat algab, algab õnneliku inimese definitsiooniga ehk täpsemalt sellega, mida õnnelik (õnnistatud) inimene "EI" .....
