“Lihtsameelne usub igat sõna, aga taipaja paneb tähele oma samme!” (Õp 14:15). Mida iganes sa ka ei ütleks, aga uudistes on jõudu. Kui neile anda selleks võimalus, siis suudavad nad haarata kogu meie tähelepanu, teadvuse ja tunded. Uudised teavad, kuidas inspireerida ja rõhuda, anda energiapuhangut ja tuua heidutust. Nad võivad täita meele vajaliku teabega või vastavalt mittevajalikuga; avada silmad ja eksitada; suunata ja desorienteerida.
Kaasaegne massimeedia on meister maailmapildi kujundamisel ja muutmisel, emotsioonide õhutamisel, varustades inimesi prillidega, mille kaudu ta “iseseisvalt” elu tajub.
Kahju, et paljud inimesed tajuvad meediat endiselt infokandjana. Nad on aga ammu lakanud seda olemast. Kui mitte kõik, siis vähemalt paljud.
Kurb ja haletsusväärne on näha kristlasi, kes on kurbuse asemel täis kahjurõõmu, mis on hävitamas suhteid, selle asemel, et kaasa tunda. Salvavad sõnad palvete asemel, tarbetud sõnad taktitundelise vaikimise asemel.
Ma mõistan inimeste emotsioone, kui nende maailmakord ja elu variseb kokku ning kõik ümberringi järsku muutub. Nende kiirustades kirjutatud sõnad ning teistele arusaamatud tunded ja valu on vähemalt seletatavad.
Raske on mõista neid, kes samuti kirjutavad kiirustades ja emotsioonidest tulvil olles, aga samas elavad tuhandete kilomeetrite kaugusel sündmustest, kus uudislugusid sepistatakse, tajuvad maailma läbi teleekraani diagonaali ja tegelikkust nende lemmiksaitide artiklite ja lemmiksaatejuhtide mõtete kaudu.
“Ma nägin seda ise,” ütleb vaataja.
“Ma tean,” väidab neti kasutaja.
“Ma tean sellest kõike!” hüüatab päevalehe lugeja.
Nad teavad kõike ja on nördinud või vastupidi, rõõmsad; pettunud või õnnelikud…
Nüüd suruvad kihavad tunded peale järgmisi Hiina doominoklotse ja emotsioonid paiskuvad välja kommentaarides, märkmetes, arvustustes. Keegi läheb leili. Ja ülejäänud loevad neid uusi tekste ja reageerivad jällegi emotsionaalselt ja kirglikult.
Kui see on sinu seisund ja uudised on su hinge haaranud, siis kaalu järgmist:
Uudised ei pruugi olla tõesed. Ajakirjanikud ei edasta infot, vaid esitavad materjali, mis on töödeldud ja kontrollitud. Seetõttu ainult “lihtsameelne usub iga sõna”.
– Kui sõnum on oluline, siis ole nähtu suhtes kriitiline ja leia aega selle üle kontrollimiseks. Kontrolli, mida loed, vaatad ja kuulad. Unusta tsitaadid – vaata allikaid. Viska ära välja lõigatud stseenid – otsi üles terve plaat. Teabe ühekülgne esitamine on märk selle ebausaldusväärsusest.
Ära püüa olla kogu teabega kursis. Uudised on nagu jõgi, mis ei peatu kunagi. Kahtlemata on mürarikka kose kihava vee jõud lummavad ja seda võib lõputult vaadata, aga sellesse võib ka surra! Otsusta, et osa sündmustest läheb sinust mööda: sa ei jõua kõike jälgida!
– Tee kindlaks, mis ajal vaatad uudiseid ja mitu minutit päevas oled valmis neile eraldama. Ülejäänud aja proovi pühendada muudele probleemidele.
– Säästa oma südant ja tundeid, et mitte uudistest “üle keeda”. Kui on liiga hilja ja leiad, et oled uudistevoost emotsionaalselt sõltuvuses, siis otsusta teha paus, “informatsiooni šabbat”. Lülita teler välja, logi end välja uudiste saitidelt ja logi välja sotsiaalmeediast. Loodan, et sul ei tekkinud võõrutusnähte? Kui need ikkagi algasid, siis peaksid tegema pausi rohkem kui kaheks päevaks.
Otsusta, et kõik maa peal on ajutine. See, mis täna toimub, võib homme kergesti muutuda. Rahvas hüüab “Hoosianna!” ja seejärel “Löö risti!” ja pärast “Mida me saame teha, et saada päästetud?”
Seetõttu võta hoog maha, vaata toimuvat rahulikumalt, muretse vähem ja palveta rohkem.
Las Jumal teeb meid oma rahukandjateks, mitte ohvriteks või vihkamise õhutajateks!
Denis Podorozhny,
www.domnascale.org, baznica.info
Allikas: https://ieshua.org/pervaya-pomoshh-pri-ostrom-otravlenii-novostyami.htm
