GET – lahutuse sertifikaat

“Kui mees võtab naise ja abiellub temaga, aga naine ei leia enam armu ta silmis, sellepärast et ta on avastanud tema juures midagi ebameeldivat, ja ta kirjutab temale lahutuskirja ning annab selle temale kätte ja saadab ta ära oma kojast, ja kui siis naine läheb ära ta kojast ja tuleb ning saab teise mehe naiseks, aga see teine mees vihkab teda samuti ja kirjutab temale lahutuskirja ning annab selle temale kätte ja saadab tema ära oma kojast, või kui see teine mees sureb, kes võttis tema enesele naiseks, siis tema esimene abielumees, kes tema ära saatis, ei või teda tagasi võtta.” D’varim (5. Moosese raamat) 24:1-4.

Nagu ülaltoodud Pühakirja lõigust näeme, lubab Moshe poolt meile antud Toora lahutust. See lõik 5. Moosese raamatust ei ole lahutust kehtestav seadus. See on vaid seadus, mis pakub naistele teatud kaitset, mis teistes tollastes idamaistes ühiskondades puudus ja puudub ka tänapäeval! Islamiühiskondades võib mees oma naisest lahutada, öeldes lihtsalt kolm korda: “Ma lahutan sinust”. Naise võib siis kohe välja visata, jättes talle ainult riided, mis tal seljas on ja ehted. Sel põhjusel kannavad paljud islami naised oma ehteid kogu aeg, “igaks juhuks” kui abikaasa peaks ütlema need lahutust algatavad sõnad. See on nagu aliment ettemaksuna.

Kuigi me teame, et lahutus on lubatud, teame me ka Tanakhi (V.T.) tunnistusest, et lahutus ei ole Jumalale meelepärane. “Sest ma vihkan lahutust, ütleb Issand, Iisraeli Jumal, ja seda, kes katab oma kuue vägivallaga.”[1]

Tuhandeid aastaid tagasi oleks naisel olnud raske ilma abikaasa poolse toeta ellu jääda. Ka tänapäeval moodustavad lastega lahutatud naised suurema osa nende seast, kes on tänapäeval kõige rängemas vaesuses. Lahutusel on olnud tohutu mõju nii perede kui ka tänapäeva ühiskonna lagunemisele. Pered on tänapäeval rünnaku all nii nagu ei kunagi varem. On lihtne mõista, miks meie Looja lahutust vihkab. Lisaks põhjustavad uuesti abiellumise või üksikvanemaks olemise raskused lahutatutele ja sellistes tingimustes üles kasvanud süütutele lastele kirjeldamatut leina ja traumasid.

Koreas on väga huvitav lahutusseadus. Abielulahutuse korral ei ole naisel õigust alimentidele, seega kaob rahaline stiimul lahutuseks. Mees saab ka laste hooldusõiguse, mis võtab temalt omakorda stiimuli naisest lahutada. Kuigi lahutust saab suhteliselt lihtsalt vormistada, siis on ülaltoodud piirangute tõttu lahutuste protsent Koreas väga madal. Mõlemale partnerile tuleb kasuks see, kui nad üritavad suurema vaidluse korral omavahel asjad selgeks rääkida selle asemel, et advokaadi juurde joosta.

Samamoodi püüdsid rabid judaismis lahutuse tõenäosust palju vähendada. See ei olnud alati nii. Kaks tuhat aastat tagasi jagunes rabiinlik judaism kaheks peamiseks koolkonnaks. Shammai koolkond tõlgendas 5. Moosese 24:1 viidet “ebapuhtusele” nii, et see viitas ainult abielurikkumisele, mis oleks ainus põhjus, miks mees saaks oma naisest lahutada. Hilleli kool aga tõlgendas “ebapuhtust” kui kõike, mis võib häirida kodust harmooniat. Näiteks kui naine oli halb kokk, võis mees temast lahutada. Tänapäeva judaism püüab lahutust nii palju kui võimalik heidutada, kuid ei ole nii range kui Shammai.

Tänapäeval, kui ortodoksne juudi mees soovib oma naisest lahutada, siis peab ta kohtuasja viima bet dini  (kolme dayyanimi ehk “kohtunike” paneeli ette, kes olid sageli rabid või teised, kes on juudi seadustega hästi kursis). Kirjutaja kirjutab lahutusakti, mida nimetatakse getiks. See on kirjutatud heebrea keeles. Geti kirjutamine ja kättetoimetamine peab toimuma samal päeval. Kuni selle ajani teeb dayyanim aga kõik endast oleneva, et lahutust heidutada ja paari lepitada. Talmudi järgi: „Kui mees lahutab oma esimesest naisest, nutab altar. See, kes saadab oma naise minema, on vihkamisväärne inimene. Kui lahutatud mees abiellub lahutatud naisega, siis on voodis neli meelt.” [2]

Kuigi kirjapandud Toora näib andvat abielulahutuse privileegi mehele, lubab judaism naisel juudi kohtutes lahutust taotleda teatud põhjustel, näiteks mehe jälestusväärse ameti või isegi haiguse tõttu. Rabbenu Gershom kirjutas aastal 1000 eKr (AD): “Kui naine ütleb: “Mu mees on mulle eemaletõukav ja ma ei saa temaga koos elada,” siis on mees sunnitud temast lahutama, sest ta pole nagu vangistatud naine, et teda tuleks sundida olema abielus mehega, keda ta vihkab.” Ketubahs (“abielulepingus”), millele äsja abielupaarid alla kirjutavad, on isegi kirjas, et mees ei saa oma naisest ilma naise loata lahutada! (Rabbenu Gershom kirjutas ka edikti, mis keelab juudil rohkem kui ühe naise omamise. See käsk puudutas aga ainult aškenaazi juute. See käskkiri, mis kehtestati aastal 1000 e.m.a. [3] pidi kehtima vaid 1000 aastat ja aeguma aastal 2000. See edikt on aga tänaseni jõus, “aegumiskuupäevast” hoolimata.)

Lahutus nii, nagu seda õpetab Pühakiri ja rabi Jeshua

Salmid, mida loeme 5. Moosese 24. peatükist, räägivad meile, et Jumal lubab lahutust, kuigi võib-olla vastumeelselt. „Sinu sõna sisu on tõde ja kõik Su õiguse seadused jäävad igavesti.”[4] Ma eeldan, et see hõlmab ka lahutust lubavat määrust. Jeshua ütles: “Ärge arvake, et Ma olen tulnud Toorat (Seadust) või Prohveteid tühistama. Ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täitma. Tõesti, Ma ütlen teile, ükski täpp ja ükski kriips ei kao Seadusest seni, kuni taevas ja maa püsivad, kuni kõik, mis sündima peab, on sündinud. Seda, kes iganes nendest käskudest ka kõige pisema tühistab ja teisi sedasama tegema õpetab, hüütakse kõige pisemaks taevariigis. Kes aga selle järgi teeb ja õpetab, seda hüütakse suureks taevariigis.” [5] Jällegi, ma eeldan, et lahutust lubav määrus jääb, vastavalt Jeshua avaldusele, kehtima.

Kuid Malakia 2. peatükk ütleb meile, et Jumal vihkab lahutust. Samuti ütles Jeshua: „Aga Mina ütlen teile: Igaüks, kes oma naise muul põhjusel kui liiderdamise pärast minema ajab, teeb oma naisest abielurikkuja, ja kes iganes võtab minema aetud naise, rikub abielu.” [6] Ta ütles ka, et lahutus on lubatud “teie südame kõvaduse tõttu”. Samuti: “Aga Mina ütlen teile: Kes iganes ajab minema oma naise muidu kui liiderdamise pärast ja abiellub teisega, rikub abielu .” [7] Usun, et Jeshua kasutas hüperbooli (“liialdust”) selleks, et seista vastu liberaalsele vaatele lahutusest, nagu õpetas varem mainitud rabi Hillel.

Jeshua kasutas väga karmi keelt selleks, et mõistetaks Tema seisukohta ja seda, kui karmilt Ta lahutusse suhtus. Teine näide ebatavaliselt karmist kõnepruugist on Jeshua avaldus: “„Kui keegi Minu juurde tuleb ja ei vihka oma isa ja ema ja naist ja lapsi ja vendi ja õdesid ja veel pealegi iseenese elu, see ei saa olla Minu jünger.” [8] Teisisõnu, meie armastus Jeshua vastu peaks ületama armastuse, mis meil on oma sugulaste vastu. Ta ei palu meil neid sõna otseses mõttes vihata.

Samuti ütles Jeshua: „Aga kui su käsi või su jalg ajab sind patustama, raiu ta ära ja heida minema! Sul on parem minna käteta või jalutuna ellu kui kahe käega ja kahe jalaga olla visatud igavesse tulle. Ja kui su silm ajab sind patustama, kisu ta välja ja heida minema! Sul on parem ühe silmaga minna ellu kui kahe silmaga olla visatud tulepõrgusse. “[9] Kui me peaksime neid salme sõna-sõnalt võtma, siis oleks inimestel meie kogudust väga lihtne ära tunda. Me oleksime inimeste kogum, kellel kõigil on ainult üks silm, käsi ja jalg. Jeshua ei õpetanud kunagi Moosese Toora vastu (Mt 5:17-19), seega ei läheks Ta vastuollu Moshe seadusliku ettekirjutusega lahutuseks. Kuid Jeshua kasutas väga karmi keelt, kirjanduslikku kõnevormi, mida nimetatakse hüperbooliks (“liialdus”), et anda inimestele teada, kui tõsiselt Ta lahutusse suhtub.

Rav Sha’ul (“Paulus”) kirjutas: “Kui sa oled seotud naisega, siis ära püüa vabaneda, kui sa oled naisest valla, siis ära otsi naist! Aga kui sa ka abiellud, sa ei tee pattu, ja kui neitsi abiellub, ta ei tee pattu. Kuid ihulikku viletsust saavad niisugused küll kannatada, mina aga säästaksin teid.”[10] Kreekakeelne sõna valla või lahti lastud on lusis. Selle sõna otsene tähendus on lahutatud. Teisisõnu, lahutatud inimeste jaoks ei olnud patt uuesti abielluda, kuid tõenäoliselt tooks see kaasa rohkem probleeme neile, kes seda teevad.

Iisraeli suhet Jumalaga, YHWH igavest armastust Iisraeli vastu võrreldakse Pühakirjas mehe ja naise vahelis armastusega, nagu näitas prohvet Hoosea. Samamoodi võrreldakse Messia igavest armastust Kehila (assamblee või „koguduse“) vastu armastusega, mida peigmees tunneb pruudi vastu Ilmutuse 19:7–9. Lahutus rikub selle kauni pildi igavesest armastusest. See on veel üks põhjus, miks meie Taevane Isa vihkab lahutust, hoolimata asjaolust, et see pole keelatud.

Olete kuulnud klišeed: “Naabrite muru on alati rohelisem.” Õnnetud inimesed tunnevad sageli: “Kui mul oleks ainult teine auto või naine (või mees) või kui ma elaksin teises riigis…” Loetelu jätkub ja jätkub. Need, kes otsivad õnne väliste asjaolude kaudu või põgenevad hetkeolude eest, on määratud õnnetusse. Neil oleks palju parem oma probleemidega tegeleda või olukordadega kohaneda selle asemel, et nende eest põgeneda.

Need, kes otsivad õnne lahutuse kaudu, toovad uude suhtesse tavaliselt samad või sarnased probleemid, mis neil olid vanas suhtes ning lisaprobleemid, mis tulenevad lahutusest ja uuesti abiellumisest. Enamikul juhtudel on parem abieluprobleemid lahendada kui pöörduda lahutuskohtusse. Kuid ma ei soovitaks kunagi naisel, kes elab oma mehe juures füüsilises ohus, sellise mehega kokku jääda. Abielulahutusega võidakse “lahendada” ka muid kergendavaid asjaolusid, kuigi enamikul juhtudel usun, et kõige parem on oma probleemid läbi töötada, kuni mõlemad partnerid mõistavad, et kumbki neist ei ole täiuslik ja kuni nad on valmis elama koos teise ebatäiusliku inimesega. (Me oleme kõik kui pooleli olevad tööd. Jumal ei ole veel ühegagi meist oma tööd lõpetanud!)

[1] Malakia 2:15-16 (juutide piiblites 2:16-17)

[2] Gittin 9:10, Pesahim 112a, tsiteeritud raamatust The Encyclopedia of Jewish Concepts, Philip Birbaum, © 1979, Hebrew Publishing Co., Brooklyn NY

[3] “Common Era” võrdub “A.D.”

[4] Psalm 119:160.

[5]Matteuse 5:17-19.

[6] Matteuse 5:32.

[7] Matteuse 19:9

[8] Luuka 14:26

[9] Matteuse 18: 8–9.

[10] 1Kr 7:27-28

Autor: Richard “Aharon” Chaimberlin, Litt. D.

Allikas:

The “Get” (“Certificate of Divorce”) (petahtikvah.com)