Goy Kaaleb

Selles artiklis vaatleme võtmerolli, mida üks väga eriline goy (pagan) mängis Egiptusest lahkumisel ja tõotatud maale asumisel. See mees ei olnud keegi muu kui Kalev (Kah-lehv = Kaaleb), üks kahest ‘heast’ maakuulajast (teine oli Joosua), kes soovitas Iisraeli lastel vallutada see maa, mille Jumal oli neile lubanud.

Hulk segarahvas

Kuidas goy Kalev Iisraeli laste juhtimisel nii silmapaistvat rolli mängis, on mõistatus. Võib vaid oletada, et ta kuulus ‘segarahva hulka’, kes koos iisraellastega Egiptusest välja tuli, sest: “ka hulk segarahvast läks koos nendega…” (2Ms 12:38)

Kes need inimesed täpselt olid, pole täpselt teada. Võib vaid oletada, et osa neist olid egiptlased, ülejäänud aga segu teistest riikidest pärit inimestest. Mõned, nagu Iisraeli lapsed, võisid tulla Egiptusesse, et pääseda probleemidest oma riigis ja sattuda seejärel orjusesse. Teised võidi sinna tuua Egiptuse vallutusretkede vangidena. Teised võisid olla vabad elanikud. Igal juhul oli kogu rühmal piisavalt kindlameelsust, et siduda end Iisraeli lastega, võtta osa paasatalle söömisest ja saada õigus Egiptusest väljarändamiseks.

“Hulgal segarahvast” ei ole väga hea kuulsus Pühakirjas ega juutide traditsioonides. Neid süüdistatakse sageli ebajumalakummardamise probleemis, mis tabas Iisraeli lapsi nende neljakümneaastasel rännakul Tõotatud Maale. Samuti näib, et nad olid üsna osavad kaebama ja Iisraeli lapsi Jumala vastu ärgitama:

“Aga segarahval, kes oli nende hulgas, tekkis himu, ja Iisraeli lapsed hakkasid ka jälle nutma ning ütlesid: „Kes annaks meile liha süüa? Meil on meeles kala, mida me sõime Egiptuses muidu, kurgid, melonid, laugud, sibulad ja küüslaugud. Aga nüüd kuivetub meie hing, ei ole enam midagi kõigest sellest. Meie silme ees on ainult see manna!”” (4. Moosese 11:4-6)

Juudi traditsiooni kohaselt sundisid Aharoni (Aaronit) kuldvasikat valmistama segarahvas, samal ajal kui Moshe (Mow-shay = Mooses) oli Siinai mäel. Kuid juudid tunnistavad, et paljud Iisraeli laste liikmed osalesid ka selles ebajumalakummardamises, kuigi nad väidavad, et nende patt seisnes peamiselt selles, et nad ei peatanud segarahva tegevust.

Teine lugu, mis seab kahtluse alla segarahva iseloomu, puudutab meest, kes teotas HaShemi ja kes visati seejärel kividega surnuks:

“Keegi Iisraeli naise poeg, kelle isaks oli egiptlane, läks välja Iisraeli laste sekka; ja nad hakkasid leeris riidlema, see Iisraeli naise poeg ja üks Iisraeli mees. Iisraeli naise poeg pilkas Nime ja needis seda. Siis viidi ta Moosese juurde. Tema ema nimi oli Selomit, Dibri tütar Daani suguharust.” (3. Ms 24:10-11)

Mõned arvavad, et põhjus, miks see mees teotas Jumalat, seisnes selles, et tema isa oli egiptlane ja teda polnud õpetatud, kuidas näidata üles nõuetekohast austust HaShemi viiside vastu. Kas see vastab tõele või mitte, on vaid oletuste küsimus, kuid see tõsiasi, et Pühakiri mainib mehe suguvõsa, kipub seda tõlgendust kinnitama.

Kalevi genealoogia

Arvestades kogu seda negatiivset sisendit, mis puudutab “segarahva hulga” inimesi, tundub ebatõenäoline, et Kalevi tunnustusega mees tuleks mitte-iisraellaste seast. Ometi see on nii.

Kalevit tutvustatakse esmakordselt, kui Mooses saatis kaheteistkümnest mehest koosneva grupi Kaananimaale spioneerima, enne kui nad läksid seda hõimudelt ära võtma:

“Siis läkitas Mooses Issanda käsul nad Paarani kõrbest; kõik need mehed olid Iisraeli laste peamehed. Ja need on nende nimed: Ruubeni suguharust Sammua, Sakkuri poeg; …Juuda suguharust Kaaleb, Jefunne poeg…” (4. Moosese 13:1-4, 6)

Kui lugeda ainult seda lõiku, siis oleks loomulik järeldada, et Kalev oli Juuda suguharu põlispoeg. Võti mõistatuse lahtiharutamiseks on tema isa Jefunne etnilise tausta väljaselgitamine. Joosua raamatus on meile öeldud, et Jefunne on kenislane: “Kenislane Kaaleb, Jefunne poeg…” (Joos. 14:14)

Seda genealoogilist rida kinnitab 4. Moosese raamat: “… kenislasele Kaalebile, Jefunne pojale, …” (4Ms 32:12)

Esimeses Moosese raamatus mainitakse kenislasi kui ühte inimrühma, kelle Aabrahami ja Saara järeltulijad pidid Tõotatud Maa oma valdusse saades välja tõrjuma:

“Selsamal päeval tegi Issand Aabramiga lepingu ja ütles: „Sinu soole ma annan selle maa Egiptuseojast suure jõeni, Frati jõeni, keenlased, kenislased, kadmonlased, hetid, perislased, refalased, emorlased, kaananlased, girgaaslased ja jebuuslased.””

“Strong’s Exhaustive Concordance of the Bible” järgi on kenislased Kenasi-nimelise mehe järeltulijad. Kenasi esivanemad leiate 1. Moosese raamatu 36. peatükist. Meid huvitab liin, mis pärineb hetiidi Eloni tütrest Aadast:

“Ja need olid Eesavi, see on Edomi järeltulijad: Eesav võttis oma naised Kaanani tütreist: Aada, hett Eeloni tütre, ja Oholibama, hiivlase Sibeoni poja Ana tütre, ja Baasmati, Ismaeli tütre, Nebajoti õe.” (1Ms 36:1-3) “Aada tõi Eesavile ilmale Eliifase …” (1Ms 36:4)

Eliifas oli Aada ja Eesavi ainus poeg: “Ja Eliifase pojad olid: Teeman, Oomar, Sefo, Gatam ja Kenas.” (1Ms 36:11)

Seega on Kenas Eesavi lapselaps, Ya’acovi ehk Jaakobi kaksikvend. Edasi saab kindlaks teha, et Kalev on Kenase lapselaps ja seega Eesavi lapselapselapselaps: “Kui Otniel, Kaalebi venna Kenase poeg…” (Joos. 15:17)

Siin olevat Otniel Kalevi ‘vend’. Kuid hilisemas lõigus väidetakse, et ta on Kenase poeg: “Ja Kenase pojad olid Otniel ja Seraja. Ja Otnieli poegi oli Hatat.…Ja Kaalebi, Jefunne poja pojad olid: Iiru, Eela ja Naam; ja Eela poegi oli Kenas…” (1 Ajaraamat 4:13, 15)

Esmapilgul võib see kõik tunduda üsna segane, kuid see saab selgeks, kui mõistame, et Pühakirjas nimetatakse lähisugulasi, näiteks onusid, mõnikord “vendadeks” ja lapselapsi nimetatakse mõnikord “lasteks”. Sel juhul näib, et Otniel oli Kenase poeg ja oleks seega Kalevi “onu” ja Jefunne vend. Miks siis Jefunnet Kenase sugupuu nimekirjas ei mainita? Võib-olla sellepärast, et ta oli liignaise poeg (mitte täisnaise poeg) ja seetõttu ei saanud ta pärandit. See võib seletada ka seda, miks Kalev oli Egiptuses, sest Edomis oleks tal olnud sünge tulevik.

Samuti on võimalik, et Kalevi ema oli Juuda hõimust ja nii kiindus Kalev sellesse hõimu. See on aga vaid oletus ja seda ei saa kontrollida Pühakirja ega juudi traditsioonide põhjal.

Näib olevat selge, et Jumal teeb siin tugeva avalduse oma “valitud rahva” kohta; et mehe iseloom on tähtsam kui tema rahvus. Igal juhul ütleb Pühakiri selgelt, et Kalev oli kenislase Jefunne poeg. Seega ei saa olla kahtlust, et Kalev oli goy.

Kalevi nimi

Kalevi nimi on väga huvitav. Sõna otseses tähenduses tähendab see “sundi”. Kuid see tuleneb sõnatüvest, mis tähendab: “Klähvima või muidu ründama; koer…” (Strong’s 3611). Selle tüvisõna kõige levinum kasutus on ingliskeelne sõna “koer” ja tegelikult on see ainus viis, kuidas seda on kasutatud Heebrea Pühakirjas. Üks sõnadest, mida Ješua päevil juudid pagana kirjeldamiseks kasutasid, oli “koer”.

“Ja vaata, üks neist paigust pärit Kaanani naine tuli ja hüüdis: „Issand, Taaveti Poeg, halasta minu peale! Kuri vaim vaevab mu tütart hirmsasti.”

Ent Jeesus ei vastanud talle sõnagi. Ja ta jüngrid astusid ta juurde ja palusid teda: „Saada ta minema, sest ta kisendab meie taga!”

Tema vastas: „Mind ei ole läkitatud muude kui Iisraeli soo kadunud lammaste juurde.”
Aga naine tuli, heitis ta ette ja ütles: „Issand, aita mind!”
Jeesus vastas: „Ei ole ilus võtta laste leiba ja visata koerakestele.”

Ent tema ütles: „Ei ole küll, Issand, ometi söövad koerakesed raasukesi, mis nende isandate laualt pudenevad.”

Siis Jeesus vastas talle: „Oh naine, sinu usk on suur! Sündigu sulle, nagu sa tahad!” Ja ta tütar paranes selsamal tunnil.”  (Matt. 15:22-28)

Kaananlanna teadis, et juudid pidasid teda “koeraks” ning ta nõustus selle terminiga ja kasutas seda oma usu demonstreerimiseks Ješuale. Vastutasuks austas Yešua tema usku palutud tervendamisega.

Kalevi iseloom

Vaatamata küsitavale sugupuule ja etnilisele päritolule, näitas Kalev, nagu ka äsja mainitud kaananlanna, oma ainulaadset võimekust iseloomuga mehena ja ka tugeva juhina. Sest just Kalev valiti Juuda hõimu maakuulajaks, kuigi ta oli goy, ja mitte lihtsalt iga goy, vaid ka Eesavi (Edomi) järeltulija. Pühakiri ei ütle meile täpselt, kuidas kaksteist spiooni valiti, kas Jumala või Moose poolt, vaid öeldakse lihtsalt: “Need olid nende meeste nimed, keda Mooses läkitas maad kuulama.” (4. Mo 13:16)

Kuid ülesanne, mis neile anti, oli väga selge: “Ja läkitades neid Kaananimaad uurima, ütles Mooses neile: „Minge sinna Lõunamaale ja minge üles mäestikku, vaadake maad, missugune see on, ja rahvast, kes seal elab: on ta vägev või väeti, on teda pisut või palju? Kas maa, kus ta elab, on hea või halb? Missugused on linnad, kus ta elab: kas leerid või kindlused? Ja missugune on maa: kas rammus või lahja, kas seal on puid või ei ole? Olge vaprad ja võtke kaasa maa vilju!” Oli parajasti esimeste viinamarjade aeg…” (4. Moosese 13:17-20)

Kaksteist maakuulajat veetsid nelikümmend päeva Kaanani maad uurides. Sel ajal võis Kalev oma rahva järele luurata. Pärast neljakümne päeva möödumist naasid kaksteist spiooni segase teatega:

“Nad tulid ning läksid Moosese ja Aaroni ja kogu Iisraeli laste koguduse juurde Paarani kõrbe Kaadesisse ning tõid sõnumeid neile ja kogu kogudusele ja näitasid neile maa vilju.
Ja nad jutustasid temale ning ütlesid: „Me jõudsime sellele maale, kuhu sa meid läkitasid. See voolab tõesti piima ja mett, ja siin on selle viljad.

Kuid rahvas, kes elab maal, on tugev, ja linnad on kindlustatud ja väga suured. Me nägime seal ka Anaki järeltulijaid.

Lõunamaal elavad amalekid, mäestikus elavad hetid, jebuuslased ja emorlased, mererannas ja Jordani ääres elavad kaananlased.”

Viienda Moosese raamat täidab selle vägitüki kohta mõned lüngad. Sealt saame teada, et põhjus, miks Moshe spioonid maale saatis, on see, et inimesed kartsid sinna minna ja seda vallutada:

“Siis te tulite kõik mu juurde ja ütlesite: „Läkitagem oma ees mehi, et nad meile maad kuulaksid ja tooksid sõna tee kohta, mida mööda peaksime minema, ja linnade kohta, kuhu peaksime jõudma!” See kõne oli mu silmis hea ja ma võtsin teie hulgast kaksteist meest, igast suguharust ühe…” (5Ms 1:22-23)

Kuid teade suurtest kindlustatud linnadest ja Aneki hiiglaslikest järglastest tekitas Iisraeli lastes suurt hirmu:

“Aga te ei tahtnud sinna minna ja tõrkusite Issanda, oma Jumala käsu vastu. Te nurisesite oma telkides ja ütlesite: „Sellepärast et Issand meid vihkab, on ta meid toonud Egiptusemaalt, et anda meid emorlaste kätte hävitamiseks. Kuhu me läheme? Meie vennad on teinud meie südamed araks, öeldes: Rahvas on meist suurem ja arvukam, linnad on suured ja taevani kindlustatud; ja me nägime seal ka anaklasi.” (5Ms 1:26-28)

Siiski oli üks mees, kes kohe kindlasti ei kartnud, see mees oli Kalev goy. Kogu nutu ja nurina ees tõusis Kalev püsti ja ütles rahvale, et ei ole vaja karta. Sel ajal elas Kalev oma nime teise tähenduse järgi. Selle asemel, et olla hirmunud “koer” (goy), hakkas ta “klähvima”, et Iisraeli lapsed algataksid “vägivaldse” rünnaku: “Siis Kaaleb vaigistas rahvast Moosese ees ja ütles: „Mingem siiski sinna ja vallutagem see, sest me suudame selle alistada!”” (4Ms 13:30)

Kuid Kalevi hääl oli vaid üks kahest kümne vastu: ” Aga mehed, kes olid käinud koos temaga, ütlesid: „Me ei või minna selle rahva vastu, sest ta on meist vägevam.” Ja nad levitasid Iisraeli laste ees laimu maa kohta, mida nad olid uurinud, öeldes: „Maa, mille me uurides läbi käisime, on maa, mis neelab oma elanikud, ja kogu see rahvas, keda me seal nägime, on pikakasvulised inimesed. Me nägime seal hiiglasi, Anaki poegi hiiglaste soost: me olime iseendi silmis nagu rohutirtsud ja samasugused olime meie ka nende silmis.” (4Ms 13:31-33)

Sel hetkel hakkasid Iisraeli lapsed taas nutma ja hädaldama. Mõned neist soovitasid isegi mässamist, soovitades asendada Moshe mõne teise juhiga, kes viiksid nad tagasi Egiptusesse. Siis ühines Joosua Kaleviga rahva viimaseks manitsuseks:

“Joosua, Nuuni poeg, ja Kaaleb, Jefunne poeg, maakuulajate hulgast aga käristasid oma riided lõhki ja rääkisid kogu Iisraeli laste kogudusele, öeldes: „Maa, mille me läbi käisime, et seda uurida, on väga hea maa. Kui Issandal on meist hea meel, siis ta viib meid sellele maale ja annab selle meile, maa, mis piima ja mett voolab. Ärge ainult pange vastu Issandale ja ärge kartke maa rahvast, sest nad on meile parajaks palaks: nende kaitsja on nad maha jätnud, aga Issand on meiega! Ärge kartke neid!”” (4Ms 14:6-9)

Selle asemel, et saada tänu lootusesõnumi edastamise eest said nad kogeda laimu masside poolt: “Siis ütles terve kogudus, et nad tuleks kividega surnuks visata!…” (4Ms 14:10)

Kalevi preemia

Selle maa vallutamist puudutava kokkuvarisemise tulemusel olid Iisraeli lapsed sunnitud ootama veel kolmkümmend kaheksa aastat, enne kui neil lubati tõotatud maale siseneda. Sellele lisandusid kaks aastat, mis nad olid juba kõrbes veetnud, kokku nelikümmend aastat rännakut.

Ainsad mehed sellest põlvkonnast, keda lubati tõotatud maale, olid Joosua ja Kalev, kaks maakuulajat, kes julgustasid Iisraeli lapsi kohe sisse minema ja maa vallutama.

Joosua oli Efraimi suguharu põliselanik ja tal oli õigus pärida maad, mida saaks tema järglastele edasi anda. Kalevit peeti aga goyks ja tal ei olnud õigust perekonna varale, kuigi ta oli olnud Juuda hõimu maakuulaja. See küsimus kerkis esile, kui oli aeg hakata maad jagama erinevate hõimude liikmete vahel:

“Siis astusid Juuda lapsed Gilgalis Joosua ette, ja kenislane Kaaleb, Jefunne poeg, ütles temale: „Sina tead seda sõna,  mis Issand ütles minu ja sinu kohta jumalamehele Moosesele  Kaades-Barneas. Mina olin nelikümmend aastat vana, kui Issanda sulane  Mooses läkitas mind Kaades-Barneast maad kuulama ja ma tõin temale sõnumeid oma parima arusaamise järgi. Aga mu vennad, kes olid käinud koos minuga, tegid rahva südame araks, kuna mina käisin täiesti Issanda, oma Jumala  järel. Siis Mooses vandus sel päeval, öeldes: Tõesti, maa, mida su jalg on tallanud, peab saama igavesti pärisosaks sinule ja su  lastele, sellepärast et sa käisid täiesti Issanda, mu Jumala järel! Ja nüüd, vaata, Issand on mind lasknud elada nõnda, nagu ta ütles; on aga juba nelikümmend viis aastat sellest, kui Issand kõneles selle sõna Moosesele, siis kui Iisrael rändas kõrbes. Ja nüüd, vaata, ma olen praegu kaheksakümmend viis 
aastat vana. Aga ometi olen ma tänagi veel nii tugev nagu sel päeval, kui Mooses mind läkitas: nagu mu ramm oli siis, on mu ramm ka nüüd sõjaks, minekuks ja tulekuks. Anna siis nüüd mulle see mäestik, millest Issand sel päeval rääkis, sest sa kuulsid sel päeval ise, et seal on anaklased ja suured kindlustatud linnad. Vahest on Issand minuga ja ma ajan nad ära, nõnda nagu Issand on öelnud.” Joosua 14:6-12

Kalevi anumine langes kaastundlikele kõrvadele. Joosua nõustus, et Kalevi järeltulijad peavad saama tasu sellest suurest teenistusest, mida nende isa Iisraeli rahvale osutas: “Siis Joosua õnnistas teda ja andis Hebroni pärisosaks Kaalebile, Jefunne pojale. Hebron on tänapäevani pärisosaks kenislasele Kaalebile, Jefunne pojale, sellepärast et ta täiesti oli käinud Issanda, Iisraeli Jumala järel.” (Joosua 14:13-14)

On märkimisväärne, et Kalevit on 14. peatükis nimetatud kolm korda kui “Kaaleb, Jefunne poeg” ja kaks korda kui “kenislast”. Selge on see, et kui Joosua poleks sekkunud, siis ei oleks Kalev maapärandit saanud, sest ta oli goy.

Õppetund tänaseks

Põhjus, miks Kalev sai õnnistuse nii selles, et ta lubati pääseda tõotatud maale, kui ka pärandi, tuleneb sellest, et ta järgis täielikult Issandat, Iisraeli Jumalat. Kuigi teda nimetati “koeraks” ja ta kandis kogu oma elu goy epiteeti, saavutas ta lõpuks ülekaalu kõigi oma adopteeritud iisraeli vendade, välja arvatud Joosua, üle.

Ta mitte ainult ei järginud “täielikult” Jumalat, vaid näitas ka kogu Iisraeli rahvale, mida tähendab täielik usk Jumalasse ja usaldus selle vastu, et mida Jumal oli lubanud, Ta täidab. Meil kõigil on vaja see Kalevi õppetund ära õppida; järgida Avrahami, Jitšaki ja Ya’acovi Jumalat kogu südamest ja mõistusest ning usaldada oma elu täielikult Talle.

Olenemata sellest, kas oleme juudid, Iisraeli koja „kadunud” hõimude järeltulijad või tõupuhtad paganad, ei ole Jeshua HaMashiachi vere läbi õigekssaamisel absoluutselt vahet: „…sest kõik on pattu teinud ja on jäänud ilma Jumala aust…” (Rm 3:23)

Ja samamoodi: “…Jumal, meie Päästja, … soovib, et kõik inimesed saaksid päästetud ja jõuaksid tõe tundmisele.” (I Tim. 2:3b-4)

Olgem kõik ühtse rahvana kindlad, olenemata sellest, milline on meie etniline või rassiline taust, kui me ootame seda suurt päeva, mil Abba, meie Taevane Isa, saadab oma poja Jeshua, Messia, tooma oma pruuti Chuppasse (pulmakambrisse):

“Ja sel päeval sirutab Issand veel teist korda käe, et lunastada oma rahva jääki, kes on järele jäänud Assurist ja Egiptusest,  Patrosest, Etioopiast, Eelamist, Sinearist, Hamatist ja mere saartelt. 

Ta tõstab rahvastele lipu, kogub Iisraeli hajutatud ja korjab kokku Juuda pillutatud neljast maailmakaarest.

Siis lakkab Efraimi kadestamine ja hävitatakse Juuda rõhujad. Efraim ei kadesta Juudat ja Juuda ei rõhu Efraimi.”

~ Lisa ~

Meile helistas ortodokssne juudi mees, kes tegi uurimistööd. Ta juhatas meid Talmudi, Sotah 11b, kust leidsime järgmise:

“Ja Kaalebile, Hesroni pojale, sündisid oma naisest Asubast ja Jeriotist lapsed; need olid selle naise pojad: Jeeser ja Šobab ja Ardon. (I Kroon. II, 18) “Hesroni poeg?” Ta oli Jefunne poeg! (V. Num. XIII, 6) {See tähendab}, et ta oli poeg, kes pöördus {panah} spioonide nõust. Siiski oli ta Kenase poeg, nagu on kirjutatud. Ja Otoniel, Kaalebi noorema venna Kenase poeg, vallutas selle! (Kohtumõistjate I, 13) — Raba ütles; Ta oli Kenazi kasupoeg. {12a} Selle kohta on ka tõendeid, sest on kirjutatud: {Ja Kenislane Kaaleb, Jefunne poeg}. (Josh. XIV, 6 ja mitte Kenase poeg.)”

Teisisõnu väidavad rabid, et Kalev ja Otoniel olid poolvennad ja Kalevit kutsutakse kenislaseks seetõttu, et teda kasvatas tema kasuisa Kenaz, kes oli Otnieli tegelik isa. Räägitakse, et Kalevi tegelik isa oli Hesron, kes oli Pereze poeg, kes omakorda oli Juuda ja Taamari järglane.

Kuigi see seisukoht on ilmselgelt omajagu õige, jääb siiski õhku küsimus, miks peaks Kalev, kui ta oleks tõepoolest Juuda lapselapselaps, saama maa pärimiseks Joosualt erilise dispensatsiooni? Näib, et sellise õiguse oleks ta loomulikult saanud, kui ta oleks olnud Juuda täisvereline järeltulija.

Igal juhul kehtib artiklis väljendatud põhimõte (goyle anda täieõiguslik kodakondsus mõnes Iisraeli hõimus) nagu ka judaismis tänapäeval. Muidugi, kui pagan on täielikult pöördunud, siis ei peeta teda enam paganaks, pigem peetakse teda Aabrahami ja Saara (ühe hõimu) lapseks.

~ Allikad ~

Epstein, rabi dr. I, Babüloonia talmud, Seder Nashim kd. III, The Soncino Press, London, 1936.

Avatud piibel, The New King James Version, Thomas Nelson Publishers, Nashville, 1985.

Strong, James, S.T.D., L.L.D., Strong’s New Exhaustive Concordance of the Bible, World Bible Publishers, Inc., Iowa Falls, 1986.

Tregelles, Samuel Prideaux, LL.D., Geseniuse heebrea ja kaldee leksikon, Baker Book House, Grand Rapids, 1979.

Weissman, rabi Moshe, The Midrash Says, Benei Yakovi väljaanded, Brooklyn, 1980.

Wigram, George V., Vana Testamendi inglaste heebrea ja kaldee konkordants, Baker Book House, Grand Rapids, 1980.

Autorid: Dean ja Susan Wheelock.

Allikas: http://petahtikvah.com/Articles/caleb.htm

Kas Halloweeni paganlikud juured on olulised?

Igal aastal sel aastaajal puhkevad siiras usklike seas taas vaidlused. Mida peaksime Halloweeni puhul ette võtma? Mõned ütlevad, .....

Kuidas mitte palvetada: õppides variseridelt ja paganatelt

“Meie Isa, kes Sa oled taevas, pühitsetud olgu Sinu nimi…” (Matteuse 6:9) Kui palju suid on neid sõnu .....

Kuidas apostel Pauluse teenistus tühistab asendusteoloogia õpetuse

Apostlite tegude 18. peatükk räägib loo apostel Pauluse teenistusest ja väljakutsetest, millega ta silmitsi seisis, kui ta kandis .....

Vala Vett Jumalamehe Kätele

Jeesus on Issand! Jumal on valgus, armastus! Ta on kõik, mis Ta on! See on võidupüha, tõeline võidupüha, .....

Hoiduge lugupidamise poole püüdlemisest

Üksiku kristlase hinge ja kristliku tunnistuse kui terviku jaoks on vähesed asjad hullemad kui soov saada kultuurilist tunnustust. .....

“Lase mu rahval minna!”: selle fraasi heebrea originaal võib teid üllatada…

Fraasil “Lase mu rahval minna” on lisaks sellele, et see meenutab kuulsat Louis Armstrongi laulu, heebrea keeles tohutu .....

Kas sa varjaksid mind? Kus on ten Boomid ja Bonhoefferid?

Diasporaa juutide seas käib tõeline arutelu selle üle, millised nende mittejuudist sõbrad neid varjaksid, kui asi peaks nii .....

Iraani moslem skandeeris “Surm Iisraelile!” Nüüd kuulutab ta Iisraelile elu!

Kui ma Iraanis elasin, ütlesime igal hommikul enne koolipäeva algust: "Surm Iisraelile!" Ja seal oli väga kummaline vihkamine .....

5 märki, et peigmees ei ole Issandalt

Kuna usklike lahutuste protsent läheneb maailma lahutuste tasemele, siis usun, et on oluline teha selline "memo" tõsist suhet .....