Haara päästenöörist!

Kujutle, et sa istud väikeses paadis ja su paat hakkab lähenema Niagara kosele. Jõe vool on vaikne. Su jalge ees lebab tugev aerupaar. Kui soovid, siis võid just praegu lahti rebida järjest tugevnevast voolust ja sõuda kaldale. Kuid sina aga istud vaikselt paadis ja triivid, järjest kiiremini ja kiiremini allavoolu.

Nüüd oled jõudnud juba päris kose lähedale. Inimesed kaldalt märkavad sinu paati. Nad jooksevad hirmunult ja paanikas ringi, teadmata, mida ette võtta, kuidas aidata. Kuid sina ei tunne vähimatki muret ega hirmu. Keegi kaldal olijatest viskab sulle päästenööri ja karjub: “Haara päästenöörist! Kähku! No mida sa ootad!” Tugevad käed on valmis sind kaldale tõmbama, kui sa vaid sooviksid…

Mida sa peaksid tegema selleks, et pääseda? Ei midagi muud, kui päästenöörist kinni haarama. Kui sa ei haara, siis viib vool sind kuristikku. Kohutavatesse voogudesse!

Kaldal olijad ei jäta. “Haara kinni! Miks sa tahad surra!?”

Usu sõber! Patuvool on sama tugev kui Niagara kose vool. See viib sind alla hukatusse, kui Sa ei haara päästenöörist!
Jumal seisab igaviku kaldal ja hüüab: “Haara kinni Minu armastuse päästenöörist”.

Põlata seda, tähendab hukkuda.
Taevateekonda alustada haua äärelt… see on väga ohtlik ettevõtmine. Surivoodil kahetsemine on eluküünla põletamine saatanale ja Jumala vaid suitsu andmine.