Sõna “ilm” ise esineb Piiblis vaid korra, kuid ilmastikunähtusi ennast kirjeldatakse üsna sageli. Mõelge Noa-aegsele paduvihmale, sellele järgnenud vikerkaarele ja paljudele teistele näidetele. Kuid Piiblis on meile tuttavad ilmastikunähtused sageli sügavama tähendusega ja toimivad teatud kujunditena. Andy Walton, kirjanik, saatejuht ja heategevusorganisatsiooni Kontekstuaalse Teoloogia Keskuse kaastööline, tõi 6 näidet, kuidas ilmamustrid muutuvad millegi suurema kujundiks.
Ülemlaul 2:11-13: „Sest vaata, talv on möödunud, vihm on läinud oma teed, maa peal on näha õiekesi, lauluaeg on tulnud ja meie maal on kuulda turteltuvi häält. Viigipuu küpsetab oma marju, viinapuud õitsevad ja lõhnavad. Tõuse, mu kullake, mu iludus, ja tule!!”
Sellel kuulsal lõigul Ülemlaulust on palju tõlgendusi, kuid see annab edasi ka kujutluspildi kaunist loomingu harmooniast.
Aleksandr Lopuhhin, professor, piibliteadlane, teoloog, pühakirja uurija ja tõlgendaja, “Selgitav Piibel” kommentaarist: Siin on meil valmis stroof, mis algab ja lõpeb Armastatud Pruudi kutsega nautida saabuva kevade võlusid, mis avaneb Palestiinas pärast “vihmaaega” (et-geshamim 1 Esra 10:9,13), mis on eriline hiline vihm (malkosh). “Kevadine päikesekiir, ärkav loodus, mis puudutab kõrgeid Palestiina mägesid, ei unusta heita pilku inimese eluruumi. Tõuse üles, mu iludus, ütleb ta kõigile, kes elavad Pühal Maal. On aeg jätta talvine puhkus ja astuda välja uuele elule … Salmid 12-13 kujutavad Palestiina looduse ilmumist sellel aastaajal mida enamasti nimetatakse lillekuuks, ziv, nagu meie maikuud” (Olesnitski, lk 370). Samas valib püha poeet sellise kevadise iseloomustuse – lilled, laulmine, lõhn -, mis on võimeline äratama armastust looduse ja inimeste vastu. Tänu õrnale loodusearmastusele ja värskele aroomile on see “kevadlaul” haruldane esinemine kogu antiikajal.
1Kuningate 18:43-45: “Siis ta ütles oma teenrile: „Mine nüüd ja vaata mere poole!” Ja see läks ja vaatas, kuid ütles: „Ei ole midagi.” Tema aga ütles: „Mine tagasi!” Nõnda seitse korda. Aga seitsmendal korral ütles teener: „Vaata, pisike pilv nagu mehe kämmal tõuseb merest.” Siis ütles Eelija: „Mine ütle Ahabile: Rakenda hobused ette ja mine, et sadu ei peaks sind kinni!” Ja vahepeal tumenes taevas pilvedest ja tuulest ning tuli suur sadu. Ahab aga sõitis ja läks Jisreeli.”
Veel üks tuntud piiblikujund, mida sageli kasutatakse usu säilimise illustratsioonina ka siis, kui lootust enam pole.
David Herzog, teenistuse asutaja ja samanimelise iganädalase telesaate “The Glory Zone” saatejuht kirjutab raamatus “Invasion of the Glory”: “Kui ootate, et Vaim liiguks, enne kui tegutsete usus, saavutate võidu . Usu kasutamine ei ole ainus vajalik koostisosa. Peame kasutama oma usku õigel ajal.
Eelija ennustas, et sajab vihma. Ta saatis oma sulase mitu korda minema, et näha, kas vihmapilved ilmuvad. Lõpuks, kui sulane seitsmendat korda kontrollis, tekkis inimese peopesa suurune pilv! Kui Eelija tundis, et Vaim hakkab liikuma, et ennustus täituks, hakkas ta tegutsema. Ta käskis mehel kiiresti oma vankrisse istuda ja kiiresti sõita, enne kui vihma hakkab sadama! (vt 1. Kuningate 18:43–45). Kujutage ette, et seal oli nälg ja vihma polnud juba aastaid sadanud ja keegi käsib teil kiiresti linnast välja tulla, sest sajab vihma ja näete ainult pisikest pilvekest. Aga Eelija teadis, et kui Vaim hakkab liikuma, siis on parem liikuda, muidu võid oma külastuspäevast ilma jääda.”
Iiob 6:15-17: „Mu vennad on petlikud nagu jõgi, otsekui kuivaks valguvad jõesängid, mis jääst on muutunud tumedaks, kuhu lumi on pugenud peitu; veevaeseks jäädes need vaikivad, kuumuses kaovad oma asemelt.”
Siin kurdab Iiob oma sõprade ebausaldusväärsuse üle oma kannatustes, võrreldes neid jõega pärast lume sulamist.
Joona 1.
Võib-olla üks kuulsamaid torme kirjanduses, mis tabas Joonat tema põgenemiskatses.
Siis saatis Issand merele tugeva tuule, tõusis äge torm, mis oleks võinud laeva purustada. Joona ütles: “Ja ta ütles neile: “Ma olen juut, ma austan Issandat, taeva Jumalat, kes on teinud mere ja kuiva maa.”
„Ja rahvas kohkus suurest hirmust ja küsis temalt: „Miks sa seda tegid?” Sest need inimesed teadsid, et ta põgenes Issanda palge eest, nagu ta ise neile kuulutas. Ja nad ütlesid talle: Mida me sinuga peame tegema, et meri rahuneks meie jaoks? Sest meri ei rahunenud. Siis ta ütles neile: “Võtke mind ja visake mind merre ja meri jääb teie jaoks vaikseks, sest ma tean, et see suur torm on tulnud teie peale minu pärast.” Kuid selle asemel andsid nad endast parima, et randuda. Kuid kõik nende pingutused olid asjatud.
“Siis nad hüüdsid Issanda poole ja ütlesid: „Oh Issand, ära ometi lase meid hukkuda selle mehe hinge pärast, samuti ära pane meie peale süütut verd, sest Sina, Issand, teed nõnda, nagu on sinule meelepärane!” Ja nad võtsid Joona ning viskasid ta merre; siis rauges mere raev. Aga mehed kartsid Issandat väga ja nad ohverdasid Issandale tapaohvri ning andsid tõotusi.”
Tony Cook, jutlustaja ja kirjanik: „Siin on meile õppetund: olge kiire meelt parandama; kui teie ellu on teie sõnakuulmatuse tõttu torm tulnud, siis jookske Jumala juurde ja parandage meelt!
Ja mis juhtus pärast tema meeleparandust? Jumal andis Joonale uue võimaluse: „„Võta kätte, mine Niinevesse, sinna suurde linna, ja pea sellele jutlus, nagu ma sind käsin!” (Joona 3:1,2). Kui te parandate meelt oma teel ja pöördute tagasi Jumala juurde, annab Ta teile uue alguse ja võimaluse täita Tema tahet!
Luuka 23:44-46: „Ja umbes keskpäeva paiku tuli pimedus üle terve maa kuni kella kolmeni peale lõunat, sest päike pimenes. Aga templi vahevaip kärises keskelt lõhki. Ja Jeesus hüüdis valju häälega: „Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!” Seda öeldes heitis ta hinge.
Ristilöömise hetkel, Kristuse surmaga, kustub päike.
Aleksandr Lopuhhin, “Selgitav piibel” kommentaarist : “Luuka evangeeliumi pimedus, mis saabus kuuendal tunnil, oli tingitud päikesevarjutusest, mis oli ilmselgelt imeline, sest täiskuu ajal – ja siis oli täiskuu – tavaliselt päikesevarjutusi ei toimu.
Ilmutuse 11:18,19: „Paganad on vihastanud, aga nüüd on sinu viha tulnud ning on tulnud aeg mõista kohut surnute üle ning anda kätte palk prohvetitele, su sulastele, ning pühadele ning neile, kes kardavad su nime, väikestele ja suurtele, ning hävitada need, kes hävitavad ilmamaad.” Jumala tempel taevas avanes ning tema templis sai nähtavaks tema lepingulaegas, ja sündis välke ja kõuemürinaid
ja pikselööke ja maavärin ja suur rahesadu.”
Natuke kõike. Ilmutusraamatu selles osas saadab surnute üle kohtumõistmist kaootiline ilm.
Aleksandr Lopuhhini “Selgitav piibel” kommentaarist: “Ja salapärane nägemus avatud templist ja selles seisvast lepingulaekast räägib Jumala tulevasest täiuslikust ühendusest inimestega. Nii nagu nägemuses muutus ligipääsetavaks tempel (pühamast püha paik), mis oli varem kättesaamatu ning lepingulaegas, mis oli varem peidetud ja nähtamatu, sai nähtavaks ka õiglaste ja täiuslike inimeste jaoks pärast viimast kohtuotsust lähim osadus Jumalaga, kõige intiimsem ja sisemisem liit [Andrey Kesar. Haruldane]. Selle saladuse paljastamisega kaasnesid välk (kohtuotsuse ähvardus), kõuemürinad ja äike (näitab kohtuotsusele endale), maavärin (asjade muutumise sümbol) ja suur rahe (kohtuotsuse kohutavad tagajärjed).
Allikas: «У природы нет плохой погоды»? Погодные явления в Библии и их значения | Статьи на inVictory
