Hingeline armastus (2)

Kuna Kristus seisab minu ja teise inimese vahel, siis ma ei luba endal püüelda selle teise inimesega “otsesuhtluse” poole. Ja kuna ainult Kristus saab minuga rääkida nii, et see on minu abiks, siis saab teist inimest aidata ainult Kristus ise. Kuid see tähendab, et ma pean vabastama teise inimese kõigist oma isiklikest katsetest tema üle otsustada, teda sundida ja tema üle domineerida. Olles vaba minust tahab teine olla armastatud sellisena, nagu ta on: tema on see, kelle pärast Kristus sai inimeseks, suri ja tõusis üles, kellele Kristus teenis pattude andeksandmise ja valmistas igavese elu. Kuna Kristus on mu venda kaua mõjutanud, enne kui mina teda mõjutama hakkasin, siis tuleb vend Kristuse jaoks vabastada. Olen kohustatud teda vastu võtma ainult sellisena, nagu ta Kristuse jaoks juba on. See on selle väite tähendus, et me saame teist vastu võtta ainult Jeesuse kaudu. Hingeline armastus loob teisest oma kuvandi, kujutluse sellest, kes ta on ja kelleks ta peaks saama. Hingeline armastus võtab teise elu enda kätesse. Vaimulik armastus tunneb ära teise inimese tõelise kuju Jeesuses Kristuses selle, mida Jeesus Kristus mõjutas ja kavatseb mõjutada.

Seetõttu õigustab vaimulik armastus end sellega, et kõik, mida ta ütleb ja teeb teisele, toob ta Kristuse ette. Ta ei püüa teist  hingeliselt läbi raputada puhtalt isikliku mõju kaudu, tungides häbematult tema ellu; ta ei täitu rõõmuga vagast hingelisest erutusest ja põnevusest, vastupidi, ta kohtub teise inimesega  selge Jumala Sõnaga, ja jätab ta selle Jumala Sõnaga pikaks ajaks üksi. Lühidalt öeldes vabastab ta teise inimese uuesti, et Kristus saaks teda mõjutada. Nii jälgib ta piiri, mille meie vahele on seadnud Kristus, ja leiab täieliku osaduse iga inimesega Kristuses, kes ainsana meid seob ja ühendab. Seega räägib ta rohkem oma vennast Kristusega kui vennaga Kristusest. Ta teab, et lähim tee teise inimeseni on palve Kristuse poole ja armastus teise vastu on täielikult seotud tõega Kristuses. Seda ütleb Kristuse jünger Johannes armastavalt: “Ma ju rõõmustasin väga… Kuuldes oma lapsi käivat tões” (3Jh 3,4). Hingeline armastus elab koos kontrollimatute ja ohjeldamatute soovidega – vaimulik armastus elab tõe poolt ette nähtud teenistuse selguses. Hingeline armastus kätkeb endas inimeste orjastamist, sidumist, kramplikkust – vaimulik armastus genereerib Sõna mõjul venna vabaduse. Hingeline armastus kasvatab kunstlilli kasvuhoones – vaimulik armastus toodab terveid vilju, mis kasvavad Jumala lageda taeva all vihma, tormi ja päikese käes vastavalt Tema heale tahtele.

See on kristlaste mis tahes ühtse elu peamine tingimus: ühiselt omandada oskus eristada inimideaali ja jumalikku reaalsust, hingelist ja vaimset osadust.

Kristliku koguduse jaoks on selle võimalikult kiire mõistmine elu ja surma küsimus. Teisisõnu: koos elamine Sõna alusel jääb tervislikuks ainult siis, kui ta ei tõsta ennast liikumiseks, orduks, organisatsiooniks, vagaduse ühenduseks; kui ta mõistab end terve, püha ja universaalse kristliku kiriku osana; kus ta võtab aktiivselt ja kannatades osa kogu kiriku vajadustest, võitlusest ja tõotusest.

Iga valikuprintsiip ja iga sellega kaasnev enese eraldamine, mida sisuliselt ei määra ühine töö, kohalikud tingimused ega perekondlikud suhted, kujutab kristlikule kogukonnale suurimat ohtu. Vaimse valiku või vaimulike valiku teel kerkib alati uuesti üles hingeline armastus, mis jätab koguduse ilma vaimsest jõust ja tõhususest, viib selle sektantlusesse: kristlikust kogudusest välja aetud  nõrk, inetu ja väliselt kasutu liige võib tähendada Kristuse välja viskamist, kes koputab selle välja jäetud vaese venna näol meie uksele. Seetõttu peame olema väga valvsad.

Pealiskaudse vaatlusega võiks jõuda järeldusele, et segu ideaalist ja tegelikkusest, hingelisest ja vaimsest tekib tõenäoliselt seal, kus kogukond on oma struktuurilt mitmekihiline, mis tähendab, et seal – abielus, perekonnas või sõpruses – mängib hingeline üldiselt peamist rolli ja vaimne ainult ühineb domineeriva lihaliku ja hingelisega. Nendes osadustes on mõlema sfääri asendamise ja segunemise oht, samas kui puhtalt vaimse iseloomuga osadustes seda tõenäoliselt ei juhtu. Nii mõeldes langeme aga suurde väärarusaama. Võttes arvesse olemuse ja kogemuse näeme, et olukord on just vastupidine. Abielu, perekond või sõprus määravad väga täpselt jõudude piirid, mis neid omavahel seovad; nad teavad hästi, millal nad on terved; nad mõistavad, kus lõpeb hingeline ja algab vaimne. Nad teavad lihaliku-hingelise ja vaimse suhtluse erinevusi. Ja vastupidi, seal, kus tekib puhtvaimset laadi kogukond, on mõõtmatult suurem oht, et sellesse osadusse tuuakse kõik hingeline ja  segatakse sinna. Puhtalt vaimne kooslus pole mitte ainult ohtlik, vaid nähtusena ka väga ebanormaalne. Seal, kus valitseb lihalik ja perekondlik ühtsus või tõsise töö õhkkond, kus igapäevaelu koos kõigi tööinimesele esitatavate nõuetega ei kanna endas vaimset osadust, on vaja erilist valvsust ja arusaamist. Seetõttu, nagu kogemus näitab, on lühikese puhkeaja jooksul hingelisi ideid kõige lihtsam levitada. Pole midagi lihtsamat, kui äratada emotsionaalne suhtlus pärast mõnepäevast kooselu ja pole midagi saatuslikumat kui igapäevane vennalik osadus.

Kindlasti pole ühtegi kristlast, kellele Jumal ei oleks ühelgi päeval tema elus andnud inspireerivat tõelise kristliku ühtsuse kogemust. Kuid selline kogemus jääb siin maailmas vaid halastavaks kingituseks. Meil pole sellele õigust ja me ei ela selle pärast koos teiste kristlastega. Kristliku vendluse kogemus ning tugev ja vankumatu usk kristlikusse vendlusse hoiab meid koos. Et Jumal toetab meid ja kavatseb seda teha veelgi enam, mõistame usus kui Jumala suurimat kingitust. See täidab meid rõõmu ja õndsusega, annab valmisoleku loobuda kogu kogemusest, kui Jumal ei taha seda meile õigel ajal ilmutada. Oleme ühendatud usu, aga mitte kogemuse läbi.

“Kui hea ja meeldiv on kui vennad koos elavad!” – kiidab Pühakiri kooselu Jumala Sõna alluvuses. Õiges tõlkes peaks sõna “koos” olema tõlgitud: “Kui vennad elavad koos Kristuse läbi”, sest Jeesus Kristus üksi on meie ühtsus. “Ta on meie rahu.” Ainult Tema kaudu on meil ligipääs üksteisele, rõõm üksteisest ja osadus üksteisega.

Esimene osa

Katkend Dietrich Boenhofferi raamatust “Elada koos.”

Hingeline armastus

Hingeline armastus inimese vastu on võimeline tooma ennekuulmatuid ohvreid ja ületab sageli väliselt Kristuse tõelise armastuse. Aga selle .....

Räägime sellest, kui hea on Jumal

Hiljuti küsis üks pastorist sõber minult, mis tuleb mulle meelde, kui ma mõtlen Jumala headusele. Mulle tuli esimesena .....

Milline naine tasub olla: Ruti erakordse ilu uurimine

Ta teadis, et tavaliselt teeb esimese sammu mees. Ta teadis, et tema tegu võib tunduda vähemalt kahtlane ja .....

Armastuse tööd

Jutlustatud Issanda päeva hommikul, 4. septembril 1881, C. H. Spurgeoni pooltMetropolitan Tabernacle'is, Newingtonis Ligimese armastuse arm ehk armastus, .....

Misjonär Mongoolias: “Kristlus ei tähenda mugavat elu, kristlus on igavene elu”

Ruslan Andreitšenko koos abikaasa Svetlanaga, on teinud misjonitööd Mongoolias alates 1994. aastast. Vanemad, kelle kõik viis last on .....

Milline on lahke abielumees? Tõelise lahkuse viis tunnust

Piiblist leiame palju abielumehi, kuid mitte paljud neist ei paista silma ideaalsena. Üks meestest, kes silma paistab, on .....

Aga alguses nii ei olnud

Teate, täna maailm moonutab kõike ja ka Jumala Sõna võib erinevalt mõista. Ütlen teile veel, et see kuidas .....

Aakori org ja Petah Tikva

"Ja Karmi poegi oli Aakar, Iisraeli pahandusetegija, kes hävitamisele määratuga üleannetult talitas." (1. Ajaraamat 2:7) Elu tundub vahel .....

Kes oli Alfred Edersheim ja miks peaksite lugema tema raamatut “Messias Jeesuse elu ja ajad”

Alfred Edersheim kirjutas oma suurima teose 1883. aastal. "Messias Jeesuse elu ja ajad" on üks tuntumaid ja tähtsamaid .....