Hüljake oma viigilehed

Kui Jumal lõi inimesi, siis pidid nad leidma oma täiuse Jumalas ja rahulolu Teda ülistades (1Ms 2:15–17).

Kuid kui meie esivanemaid ahvatles võimalus olla iseenda jumalaks, langesid nad eemale täiuslikust rahust ja õnnest, mida nad olid nautinud (1Ms 3:1–6).

Jumala eest peitmine

Pärast langemist mõistsid Aadam ja Eeva oma valitud rumalust ja peitsid end. Nende süü pani nad jooksma isegi siis, kui keegi neid taga ei ajanud. Kui paljud meist põgenevad Jumala eest, sest meie südametunnistus mõistab meid hukka?

Ka Aadam ja Eeva peitsid end oma häbi pärast; kui nad vilja sõid, teadsid nad, et on alasti. Samuti tunneme meie häbi oma alastioleku pärast – oma pattude ja puudujääkide ning ebaõnnestumiste ja häbi pärast. Nii nagu Aadam ja Eeva püüdsid oma alastust lehtedega varjata, otsime ka meie võimalust oma häbi katmiseks.

Mõnikord katame oma häbi kirikus käimisega või tehes häid tegusid teistele. Kuid nii nagu Aadama ja Eeva enesepeitmise katsed ebaõnnestusid samamoodi ebaõnnestusime ka meie. Me ei saa varjuda Jumala eest, sest  Ta näeb kõike: “Ja ükski loodu ei ole Tema ees nähtamatu, vaid kõik on alasti ja paljastatud tema silma ees – Tema ees, kellele meil tuleb aru anda.” (Hb 4:13; vrd Ps. 139:1–2).

Lisaks peitsid Aadam ja Eeva end, sest nad kartsid. Patt tekitab hirmu. Me valime sageli patu tee, et end vabalt tunda, kuid vabaduse andmise asemel paneb see meid kartma. Me kardame oma valiku tulemust. Me kardame, mida inimesed meist arvavad. Me kardame tagajärgi ja seepärast näitame näpuga kellegi teise peale, täpselt nagu Aadam ja Eeva (1Ms 3:10–13).

Seda teeb patt meiega. Oleme süüdi, häbeneme ja kardame. Me peidame end Jumala eest, kes on meie ainus tõelise õnne allikas.

Jumal, kes otsib

Aadam ja Eeva ei jäänud varjatuks. Jumal tuli teda otsima: “Aadam, kus sa oled?” Ta teadis muidugi, kus nad on, kuid küsides tunnistas Ta nende vahelist uut võõrandumist. Ta esitas neile tõe nende patu kohta ja kuulutas nende tegude tagajärgi.

Kuid Issand ei piirdunud sellega. Ta ei otsinud Aadamat ja Eevat ainult selleks, et neid hukka mõista, mida nad kartsid. Selle asemel tuli Ta neid päästma. Ta otsis neid armastuses, et tegeleda nende süü, häbi ja hirmuga.

Jumal riietas nad nahkrõivastesse (1Ms 3:21). Ta võttis teise, looma, elu, et katta nende häbi. Samamoodi on Jumal meile taganud katte oma armastatud Poja Jeesuse Kristuse kaudu: „Meie pärast tegi ta patuks selle, kes ei tundnud pattu, et me saaksime temas Jumala õiguseks” (2. 5:21).

Kristuses on meie patud andeks antud ja meie süü eemaldatud. Me kogeme hiilgavat vabadust ja hirm hakkab kaotama oma haaret meie südames, sest „armastuses pole hirmu, vaid täiuslik armastus ajab hirmu välja. Sest hirm on seotud karistusega ja kes kardab, pole armastuses täiuslikuks saanud. Meie armastame, sest Tema on meid enne armastanud” (1Jh 4:16–19).

Issand kutsub meid kõiki mitte sellepärast, et Ta ei tea, kus me oleme, vaid selleks, et mõistaksime, et meie patud on meid Temast võõrandunud. Me ei saa kogeda tõelist õnne, kui oleme peidus, ja Jumal tahab laiendada oma armu ja katta kogu meie patt ja häbi.

Tänu sellele armastusele on Ta taganud tee Tema juurde tagasi. Selle leppimise saame usalduse kaudu:

Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse,
sest südamega usutakse õiguseks, suuga aga tunnistatakse päästeks. Sest Pühakiri ütleb: „Ükski, kes usub temasse, ei jää häbisse.” Ei ole ju erinevust juudi ja kreeklase vahel, sest seesama Issand on kõikide Issand, rikas kõikide heaks, kes teda appi hüüavad. Sest igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse.” (Rm 10:9–13)

Meie patt ja sellega kaasnev süü, häbi ja hirm võivad tekitada meis soovi Jumala eest peitu pugeda. Kuid meil on Kuningas, kes tuleb otsima ja päästma kadunuid, kes tuleb meid otsima ja päästma. Kui me usume sellesse otsivasse Päästjasse, siis ei jää me kunagi häbisse.

Autor: Edward Mawsina / Forsake Your Fig Leaves (thegospelcoalition.org)

Jonathan Cahn: “Viigipuu hakkab taas õitsema”

"Kui olete Piibliga vähegi tuttav," ütleb Jonathan Cahn, "siis teate lugu Jeesusest, kes needis viigipuu Matteuse evangeeliumi 21. .....

Kristlased on harjunud ennast varjama Jumala tahtega kui viigilehtedega

See tähendab, et Püha Vaimu kaudu tunneme alati Tema tahet!  Kuid see on kergem viis - mitte otsida .....

Päästetud Tema auks: tunnistus Himaalajast

„Kiitus Issandale! Minu nimi on Dolo Sono. Ma kasvasin üles piirkonnas, kus keegi polnud kunagi kuulnud Jeesusest Kristusest, .....

Kas päästet on võimalik kaotada?

Kaasaegne armusõnum ütleks, et mitte miski, mida me Jeesusesse uskujatena teeme (või ei tee), ei saa muuta meie .....

Kristus – meie pääste vundament

Jah, teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on  juba olemas - see on Jeesus Kristus.(1. .....

Päästeuks

Tema arm täidab kõik ümbritseva. Arm on alati Tema ümber. Armastus ja andestus on Tema kõrval. Truudus ja .....

Miks Jumal ei sunni kunagi kedagi Teda armastama?

Kujutage ette, et Teil on tehisintellekti poolt loodud poeg, tütar või abikaasa. Kuigi saate roboti programmeerida nii, et .....

Igas sõjas on oma päästmise tunnistused

Meie ajaloo varasemast sõjast pärineb veel üks põnev lugu. Kapten Edward W. Rickenbacker, Teise maailmasõja esinduslik Ameerika lennuväelane, .....

Ja Issand ütles

Ja Issand ütles: „Ma tahan inimese, kelle ma olen loonud, maa pealt kaotada." Oli vaja mitte rohkem ega .....

Mees, kes veetis põrgus 23 minutit: viimane asi, mida Jeesus mulle ütles

Jumal andis mulle kehavälise kogemuse ja näitas mulle nägemuses põrgut. Ja kui ma põrgust mööda pimedat tunnelit üles .....

Gott Mit Uns? Kas Jumal on meiega, Editha?

Ei ole võimalik ajalugu alati täpselt meeles pidada, isegi kui see on Teie enda elu lugu. Tahate meelega .....