Väikese tüdrukuna istusin aknal ja laulsin: “Yerushalayim shel zahav ve-shel nehoshet ve-shel ohr…” (Kullast, pronksist ja valgusest Jeruusalemm) Laulsin seda taeva poole, mõeldes, et Jumal kuidagi kuulab… “Halo lehol shiraih ani kinor” (“Olen keelpill kõigile Su lauludele”).
Kasvasin üles ilmalikus peres Iisraelis. Loomulikult tähistasime pühi, nii nagu kõik teised Iisraelis. Ma uskusin alati Jumalasse, kuid mul polnud Temaga kunagi tõelist suhet, ma ei teadnud tegelikult, mis see on. Ma käisin koolis, läksin tööle, sain elamispinna, abiellusin, mul olid lapsed – kõik see rutiin ja ma ütlesin: “Olgu, mida veel? Peab olema midagi enamat.”
Kui olin 23-aastane, lahkusin Iisraelist esimest korda Ameerikasse, peamiselt selleks, et oma emale külla minna. Sel ajal elas ta vaimses kogukonnas – väga ilusas, väga terves – keegi ei suitsetanud, ei tarvitanud alkoholi ega narkootikume. Selle kogukonna asutas Indiast pärit guru. Kõik, millesse usute, on hea seni, kuni see teeb teile head ja kuni see ei tee kellelegi teisele haiget. Õppisin joogat, hinduistlikku filosoofiat ja teisi filosoofiaid – muidugi idamaiseid.
Kõik oli seal väga sürreaalne, väga rahulik ja väljaspool selle maailma hullust. Me oleksime olnud nagu omas mullis. Lõpuks otsustasin sinna jääda. Seal tutvusin oma tulevase abikaasaga ja ta oli kogukonna elu vaimse poolega väga seotud. Ma hakkasin aga tundma end selle kõigega üha vähem seotuna. Mul olid erinevad ideed, kuid mul ei olnud tegelikult oma isiklikku teed.
Kõik teised tundusid olevat leidnud oma koha või vaatasid guru kui oma n.ö. vaimset õpetajat, ja mõned inimesed vaatasid teda isegi, kui Jumalat. Ma ei ole kunagi tundnud, et tahaksin sellest osa saada. Ma lihtsalt ei arvanud, et see on nii. Ja kindlasti ei olnud see minu jaoks õige tee.
Ma otsisin Jumalat. Ma otsisin midagi… et tunda Jumalat. Ja ma arvasin, et sellele kõige lähemal on sünagoog. See oli minu jaoks ainuke mõtestatud variant. Ma isegi ei mõelnud kirikutele ega muule sellisele…
Sünagoog oli väga rituaalne – Te peate tegema seda, seda ja teist. Ma ei tundnud seal kunagi mitte midagi, isegi lapsena, ei tundunud see mulle teena Jumala juurde. See tekitas minus, kui nii võib öelda, meeletu soovi leida vastuseid. Videod, dokumentaalfilmid, internet… Kogu vaba aeg, mis mul oli, oli kuidagi sellega seotud. Ma sukeldusin tervenisti nende vastuste leidmisse ja asja tuumani jõudmisse. Kui Te oleksite minult sel ajal küsinud, kas ma hakkan kunagi Jeesusesse, Ješuasse uskuma, siis oleksin vastanud: “Kas sa oled hull?”
Kui ma Uue Testamendi kätte võtsin, siis mõtlesin, et mis selles siis nii halba on. Pidin loogiliselt jõudma järelduseni, et kõik tõendid ja kõik, mida see raamat sisaldab on mõistlik.
Korraga avastasin, et kogu see jutt Jeesusest ja kristlusest on täiesti erinev sellest, kuidas ma seda endale ette kujutasin. See oli nagu absoluutselt juudi raamat, see kõik oli juudi kontekstis. See sundis mind rohkem lugema, et teada saada, mida mulle veel ei olnud räägitud, sest ma ei näinud seal midagi antisemiitlikku, ma ei näinud midagi negatiivset ega midagi “kristlikku”.
Kui ma lugesin Uut Testamenti ja sain rohkem teada selle kohta, kes oli Ješua ja kuivõrd Ta oli juut, siis polnud minu jaoks midagi rohkem juudilikku, mida üks juut saaks teha, kui uskuda juudist Messiasse!
Selleks ajaks, kui ma Johannese evangeeliumi lugemise lõpetasin, olin valmis Ješuale alistuma. Selles raamatus oli midagi, see, kuidas see oli kirjutatud… see kõik oli loogiliselt arusaadav, aga oli üks asi, mis mind tagasi hoidis… Alistumine oli minu jaoks peaaegu nagu lüüasaamine.
Olin üksi oma toas, põlvitasin ja palvetasin, et Ješua tuleks mu ellu. Ei olnud ei tulevärki ega midagi uskumatut, väliselt ei muutunud midagi. Aga minus tekkis see tunne, kui tead, et midagi on õige. Ja täpselt nii ma tundsin. Tundsin, et leidsin tõe. Peamise tõde.
Olgu, ma olen Sinu oma.
Allikas: https://ieshua.org/obshhina-vostochnogo-guru-ne-mogla-dat-mne-togo-chto-dal-ieshua.htm
Meie Issand Jeesus ütles meile väga pühalike sõnadega: „Tõesti, tõesti, Ma ütlen teile, kui nisuiva ei lange maasse .....
„„Seaduseraamatu sõnad olgu alati teie huultel; mõtisklege (mediteerige) nende üle päeval ja öösel, et täita täpselt seda, mis .....
Olin aastaid tihedalt seotud New Age'i okultismi praktiseerimisega. Kuid 2017. aastal muutis Jeesuse Kristuse evangeelium minu elu ootamatult. .....
Järgmine artikkel on väljavõte Asia Harvesti teenistuse uuest raamatust “HENAN: ajaloo suurima kristliku ärkamise sees”. Raamatu või e-raamatu tellimise kohta .....
"Miks ma pean talle jätkuvalt andestama?" Olen seda pastorina korduvalt kuulnud. Seda öeldakse tavaliselt väsimuse ja valuga või .....
Šalom! Mul on küsimus sotsiaalvõrgustike kohta, ilma milleta inimesed vist enam elada ei saa. Aga muidugi mitte kõik… .....
Rahutuse laine käis minust üle, kui lugesin esimest korda selle naise Instagrami postitust: "Hei, naised ei ole Jumala .....
Tahtsin joosta. Tahtsin teeselda, et olen haige ja sundida ema mind koju sõidutama. Tahtsin sel päeval olla mujal .....
46 aastat tagasi, 1971. aastal, päästis Issand mind armulikult patu poolt hävitatud elust, mis hõlmas väga tõsist narkootikumide .....
Kolmapäeval, 4. novembril – päev pärast 2020. aasta valimisi – täitus mu postkast koguduse poolt saadetud meilidega. Ma .....
See oli üks neist kristlikest teenistustest, mis tundus ergutustüdrukute koosolekuna. Higine jutlustaja tormas mööda platvormi, kiilas pea säramas. .....
Kas teadsite, et Saalomonil on Piiblis ka teine nimi? Kas teadsite, et jumalikul inspiratsioonil anti talle teine nimi .....
