Igas sõjas on oma päästmise tunnistused

Meie ajaloo varasemast sõjast pärineb veel üks põnev lugu. Kapten Edward W. Rickenbacker, Teise maailmasõja esinduslik Ameerika lennuväelane, oli tänulik, et oli teadlik sellest, et kes hüüab appi Issanda nime päästetakse. Allpool olev märkimisväärne lugu, mis on kirjutatud varsti pärast tema naasmist, kirjeldab surmalähedast kogemust, kus ta jäi 24 päevaks Vaikse ookeani lõunaosas kadunuks, olles Teise maailmasõja ajal õnnetul hea tahte ringreisil.

“Kapten Rickenbacker (II maailmasõja “lennuäss”) lendas koos seitsmeliikmelise meeskonnaga Hawaiilt, eesmärgiga jõuda kindlale saarele, kuid kui nende saabumisaeg oli möödunud ei olnud endiselt maad näha. Nende kompass ja raadio olid neid alt vedanud. Seadmed ei töötanud korralikult. Nad olid eksinud! Ja mis asja veelgi hullemaks tegi, siis nende bensiinipaak oli tühi, põhjustades hädamaandumise vette.

Esimene ime oli tõsiasi, et see oli tõenäoliselt ainus kord ajaloos, kui neljamootoriline lennuk, mis oli mõeldud ainult maapinnale maanduma, maandus, ilma tõsiste inimohvriteta, ookeanis. Purustatud akendesse voolas vesi sellise jõuga sisse, et nad ei suutnud lennukist, enne selle uppumist kiiresti väljudes, joogivett ega toiduratsioone kaasa haarata. Nendel oli ainult neli närust apelsini. Kaheksa päeva jooksul oleksid need kaheksa meest pidanud sööma kokku 192 einet, kuid nad olid sunnitud elama ära neljast apelsinist ja ilma veeta.

Neil oli kolm kummipaati, millest kaks olid mõeldud viie mehe jaoks, kuid Rickenbackeri meeskond oli kindel, et kes iganes need parved oli kavandanud, pidi need ehitama kääbuseid silmas pidades. Ükski meestest ei tahtnud mõelda tõsiasjale, et nad olid maandunud 68 000 000 ruutmiili laiusesse veealasse, mis kattis rohkem kui kolmandiku maakerast. See moodustab poole maailma veepinnast ja on 11 miljonit ruutmiili suurem kui 57 510 000 ruutmiiline maismaa kogupindala. Kuidas võis selles suures avaruses näha kolme pisikest kummiparve?

Mugavaid asendeid ei olnud. Tavaline asend, kuid kõige ebamugavam, oli panna ühe mehe jalad üle teise mehe jalgade järgmise mehe käte alla.

12 jala (ligi 4 meetri) kõrgune laine pööras ühe parve ümber ja niipea, kui sõitjad selle püsti ajasid ja sisse tagasi said, märkasid nad, kuidas vesi hakkas järsku haidest kubisema. Kogu oma katsumuse jooksul nägid nad, kuidas haide tumedad kehad parvede ümber tiirlesid. Päeval põletas neid päike, kuid külmadel öödel pidid nad peaaegu ära külmuma.

Esimeses päästepaadis oli kolm meest, teises kolm (sh kapten Rickenbacker) ja kolmandas kaks. Reamees Bartekil, kes oli kapten Rickenbackeri paadis, oli džempri taskus Piibel ja teisel päeval korraldati õhtuti ja hommikuti palvekoosolekuid ning mehed lugesid kordamööda Piiblit. Nad tõid oma sügavaimad saladused ja patud Jumala ette, millest kunagi ei räägita. Nende hulgas oli küünikuid ja uskmatuid – siiski seda mitte pärast kaheksandat päeva, sest sel päeval juhtus väike ime. Midagi laskus Rickenbackeri pähe!

Rickenbacker ütles: “Ausalt ja alandlikult palvetasime pääste eest ja kui mul ei oleks olnud seitset tunnistajat, siis ei julgeks ma seda järgmist lugu rääkida, sest see tundub nii fantastiline. Tunni jooksul pärast palvekoosolekut  kaheksandal päeval lendas kuskilt välja kajakas ja maandus mulle otse pähe. Sirutasin väga tasakesti käe üles ja sain ta kätte. Murdsime ta kaela, nülgisime ja jagasime ta korjuse kaheksaks võrdseks tükiks, jagasime tükid rühma vahel ning sõime kõik ära – isegi väikesed luud.”
Rickenbacker ütles: “Meie tuju tõusis. Kõik tänu ühele väikesele kajakale, kes ilmus sadade miilide kaugusel maast ühtäkki meie juurde. Ja meie seas ei olnud kedagi, kes ei oleks teadnud, et meie kajakas ilmus välja just pärast seda, kui olime oma palveteenistuse lõpetanud (mida pidasime kaks korda päevas). Pärast pidusööki kasutasime tema sisikonda söödana. Selle söödaga õnnestus meil püüda kaks kala.

Sel õhtul tabas meid esimene torm. Tavaliselt püütakse musta pilve vältida, aga antud juhul võtsime oma eesmärgiks selleni jõuda ja joogivett püüda. Hiljem suutsime püüda rohkem vett ja koguda veevaru.” Rickenbacker ütles: “Minu füüsilisele pingutusele lisandusid minu palved. Olin palunud, et Jumal aitaks meil aerutades tormini jõuda, et saaksime  joodavat vett püüda.” See oli ime, et nad suutsid nende kummipaatidega õhtuks nii kaugele manööverdada. Nad püüdsid oma särkide, sokkide ja taskurättidega vett, nendest vett välja väänates. Isegi kui üks paatidest ümber läks, said nad teada, et sihikindlad mehed, kes ei anna alla, suudavad kõike. Keset kogu turbulentsi suutsid teised parved uppunud parve päästa ja aidata mehed tagasi turvalisse kohta.

Rickenbacker, kes oli alustanud seda teekonda eesmärgiga edastada kindral MacArthurile sõnum, ütles, et oli selge, et Jumalal oli eesmärk teda elus hoida. Ta teadis, et Ta oli päästetud teenima. Ta oli seisnud silmitsi surmaga ja õppis nendest kohtumistest elu mõtte, Jumala ja Tema Kuldreegli (kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele!)  tähenduse.

Viimastel päevadel nende veevarud suurenesid ja kahekümne neljandal päeval leidsid Ameerika lennukid kapten Rickenbackeri ja tema mehed üles ning päästsid nad. Lõpuks, pärast seda, mis näis kestvat terve elu, suutis Rickenbacker edastada suulise sõnumi kindral MacArthurile – sõnumi, mis jääb igaveseks saladuseks. Rickenbacker ütles: “Kuigi ma mäletan sellest iga sõna tänaseni, ei hakka ma seda kordama. Stimson ja MacArthur võtsid selle endaga hauda kaasa, nii ka mina.”

Lennuväelaste ellujäämine oli muulgi viisil sõjategevusele oluline. Nende kaheksa mehe kogemuste tõttu kujundati ellujäämisvarustus ümber. Päästeparved muudeti pikemaks ja laiemaks, neile lisati purjed ja sellised hädaabivahendid nagu kontsentreeritud toit, vitamiinid, esmaabikomplektid, kalastustarbed ja sööt. Neile paigaldati ka raadiod ja väikesed keemilised destilleerijad, mis suutsid merevett joogiveeks muuta.

Kuid lisaks sõjategevusele kaasaaitamisele olid päästetud õhuväelaste kogemusel kaugeleulatuvad vaimsed tulemused. See tegi õhuväelastest, kes olid kogenud oma palvetele imelisi vastuseid, võimsad kristlastest tunnistajad, kes avaldasid Ameerika avalikkusele tohutut muljet.

Sama otsekohene oma kogemuste kohta Vaikse ookeani parvel oli Johnny Bartek: „Siis me palvetasime ja Jumal vastas. See oli tõeline. Vajasime vett. Palvetasime vett ja saime vett. Me saime kõik, mida vajasime. Siis küsisime kala ja saime kala. Ja palvetades saime liha. Kajakad ei lenda ringi ega lasku inimeste pähe, oodates, millal neist kinni haaratakse… Siis ma palvetasin uuesti Jumala poole ja ütlesin: “Kui Sa saadad selle ühe lennuki meie juurde tagasi, siis ma luban, et ma usun Sinusse ja räägin Sinust kõigile teistele.” See lennuk tuli tagasi ja teised lendasid edasi. Kas see juhtus lihtsalt kogemata?  Muidugi mitte! Jumal saatis selle lennuki tagasi!”

Kogu vaba maailm oli meeste päästmisest ja kapten Rickenbackeri sõnadest vaimustuses: “Me palvetasime ja meie elud säästeti, et tuleksime tagasi ja käsiksime Ameerikal palvetada.”

Pääste on kõikehõlmav. See toimub sees (sisemine) -ja väljaspool (väline); tegelikult ümbritseb see meid.
Sina oled mulle peidupaigaks, Sa hoiad mind õnnetuse eest; Sa ümbritsed mind pääsemise hõiskamisega. Sela.” (Psalm 32:7)

Katkend Peggy Joyce Ruthi ja Angelia Ruth Schumi raamatust “Psalm 91. God´s shield of protection. Military edition.”

Teine ime Dunkirkis

"Dunkirkist II maailmasõjas on tuua veel üks hea näide. Sellel kohutaval, kuid võidukal 1940. aasta maikuu nädalal, mil .....

Dunkirki neli imet

Teise maailmasõja pimedamatel tundidel kuulutas kuningas George VI välja riikliku palvepäeva ja kogu Suurbritannia kirikud olid rahvast täis. .....

Kogu Inglismaa oli jahmunud

Kogu Inglismaa oli jahmunud sellest, mis juhtus Dunkirkis II-s maailmasõjas, kui natsid ajasid tuhandeid Briti sõdureid veepiirile lõksu. .....

Natside vangilaager

Teise maailmasõja ajal õppisid paljud inimesed Issandat tundma ja Teda usaldama. Üks nendest oli inglane, keda hoiti pikka .....

Ta hüüab Mind appi ja Ma vastan temale

Ta hüüab Mind appi ja Ma vastan temale; Mina olen ta juures, kui ta on kitsikuses, Ma vabastan .....

LT. Kaplan Terry Sponzholz. Lood, mis nõuavad jutustamist

LT. Kaplan Terry Sponzholz "Christ Firefighters" President, Florida Citrus County. Olime jõudnud Code Two´ga  haiglasse (südameinfarkt), kui saime .....

Bataani surmamarsis ellujäänu. Lood, mis nõuavad jutustamist

John Marion Walker Armee Lennukorpuse Reamees 4. klass 35. õhusalga spetsialist 21. jälituseskadrill Bataani surmamarsis ellujäänu. Me kõik .....

Surm

Eddie Rickenbacker, Esimese maailmasõja hävitaja-äss, tahtis kord alla anda ja surra, kuid ütles hiljem surma kohta järgmist: "Ma .....