Jah… see artikkel räägib kannatustest… aga oota… see teeb Teie tuju heaks! Uskuge mind.
Palun lugege allolevaid salme. Iiob läbis talumatuid katsumusi. Ta kaotas kõik, sealhulgas lapsed, varanduse ja tervise. Tema naine ütles talle: “Nea Jumalat ja sure” (Iiob 2:9). Sõbrad ütlesid, et just tema patt põhjustas ebaõnne (nii nagu mõned tänapäeva inimesed räägivad!). Kõigist nendest probleemidest hoolimata ei süüdistanud ta Jumalat.
Vaata aga, kuidas Jumal ta taastas. Me räägime sageli Iiobi katsumustest, kuid harva tema taastamisest.
“Iiob palvetas oma sõprade eest ja Jumal tõi talle taas õnne ja andis talle kaks korda rohkem kui varem. Kõik vennad ja õed pöördusid tagasi Iiobi majja ja kõik, kes Iiobit varem tundsid, tulid tema majja ja sõid koos temaga. Nad lohutasid teda ja tundsid talle kaasa, et Jumal oli toonud Iiobile nii palju õnnetust; igaüks andis Iiobile hõbetüki ja kuldsõrmuse. Issand õnnistas Iiobi viimaseid elupäevi rohkem kui tema elu esimest poolt. Iiobil oli neliteist tuhat lammast, kuus tuhat kaamelit, kaks tuhat lehma ja tuhat eeslit. Iiobil oli ka seitse poega ja kolm tütart. Iiob pani oma esimesele tütrele nimeks Jemiima, teisele Ketsia ja kolmandale Keren-Hapuuk. Iiobi tütred olid kõige ilusamad naised kogu riigis. Iiob andis neile osa oma varandusest. Osa pärandist said ka nende vennad. Ja Iiob elas veel sada nelikümmend aastat, ta nägi oma lapsi, lapselapsi, lapselapselapsi ja lapselapselapselapsi. Iiob suri, olles elanud inimväärset elu. Ta elas küpse vanaduseni” (Iiob 42:10–17, Modern Translation)
Miks on Iiobi lugu Piiblis üldse mainitud?
Miks see lugu seal on? Ma ei usu, et ta hoiatab meid, et ka meie võime elada läbi midagi nii karmi kui Iiob. Ma arvan, et see on hädaolukord, mille eesmärk on julgustada meid: „Vaata Iiobit. Ta läks läbi katsumusest, mis oli hullem kui enamikul inimestel inimkonna ajaloos. Ta ei pöördunud Jumalast ära. Ja Jumal tasus talle rikkalikult.”
Ma tean, et paljud teist lähevad läbi tulistest katsumustest, pettumustest ja tunnevad end Jumala poolt hüljatuna. Olen kindel, et Iiob oma segaduses tundis sama. Ma ei saa seletada, miks Te kogete seda, mida kogete, aga võin öelda, et Jumal näeb seda. Kas Ta kavatses seda või mitte, ma ei tea sellele vastust. Küll aga võin öelda, et Ta saab seda kasutada Teie iseloomu ja usu tugevdamiseks. Iiobi sõnum on see, et kui jääme Jumalale ustavaks ka suurte katsumuste ja raskuste ajal, siis lõpuks taastab Ta meid – kahekordselt!
Keegi meist pole kannatustest vaba ega nende vastu immuunne. Seda ei ole suured jutlustajad ega inimesed, kes pärast koosolekuid oma kirikuid koristavad. Usun, et elame usuelu ja ootan Jumala õnnistust. Kuid koos selle õnnistusega kogeme, vähemalt selles elus, tõsiseid katsumusi ja raskusi. Kogeme suuri pettumusi, aga ka vastuolusid ja lahkarvamusi, mis meid segadusse ajavad. Mõned pered lagunevad; kellegi süda murdub. Meie elus on reetmisi, alatust ja noa selga löömist. Ja alati on neid, kes ütlevad, et see kõik on Teie süü. “Kui keegi on pattu teinud, siis tõenäoliselt sina, sest Jumal on hea.”
Kes on pattu teinud?
Inimloomusele on omane arvata, et inimese õnnetus on tema patu tagajärg. Johannese 9. peatükis kohtuvad Jeesus ja jüngrid pimeda mehega. Jüngrid küsisid Jeshualt: „Rabi! Kes tegi pattu, tema või ta vanemad, et ta sündis pimedana? (salm 2). See oli “kas-või” küsimus. Kuid vastus ei kinnitanud ühtegi ülaltoodud versioonidest. Jeshua vastas: “See on selleks, et Jumala teod võiksid tema elus ilmneda” (salm 3). Siis Ta tervendas selle mehe. Teisisõnu, Jumal lasi tal kannatada tulemuse nimel –Jumala väe väljavalamise pärast Jeruusalemmas. Sellest imest räägime täna. Muidugi austasid tema kannatused Jumalat.
Olgem ausad, mõnikord (ja sageli) põhjustavad meile kannatusi meie patud ja vead (vt Aakani süütegu Joosua 7. peatükis). Võin vaadata oma elu ja tõdeda, et paljud raskused, millega olen silmitsi seisnud, olid minu vigade tagajärjed. Siis saan ma edasi istuda ja end selle pärast hukka mõista või kahetseda ja lasta Jumalal end taastada. Kuid sageli ei ole kannatused meie patu tagajärg. Iiob ei teinud pattu. Iiobi raamatu eesmärk ei ole ümber lükata seda, mida me patust ja õigusest teame.
«Aga tahaksin lugejale meelde tuletada, et selle raamatu eesmärk ei ole olla normatiivse Vana Testamendi teoloogiaga vastuolus, vaid tõe tasakaal. Kui muud asjad on võrdsed, toob patt kannatusi, aga õigus õnnistust. Kuna Iiob läbis testi edukalt ja tõestas, et tema õiglus ei põhine tema enda isekusel, pole Iiobil põhjust katsumust jätkata; tema kannatused peavad lõppema.”
Seda nimetavad teoloogid tasu põhimõtteks ja seda saab jälgida kogu Vanas Testamendis.
„Jumala ootuste täitmine on tasutud, kuid Jumala käskude rikkumist karistatakse… Jumala ootused Iisraeli suhtes olid sätestatud seaduses ja kirja pandud lepingu tingimustena. Lepingu õnnistustest jäädi ilma, kui selle tingimusi ei täidetud, kuigi see ei tähenda, et leping oleks täielikult kehtetu” [2].
Hinge taastamine on valus!
Iiobi sõnum ei seisne selles, et patt ei too kannatusi. Tõesti toob. Sõnum on jääda ustavaks keset kannatusi.
“Messia järgijad kujunevad usuteel läbi kannatuste, olgu need siis usu, eksimuste ja möödalaskmiste või kontrollimatute asjaolude tagajärg” [3]. Sõber jagas minuga lugu koosolekuhoonest, mille nad ostsid. Omanik rääkis neile, kui halb hoone oli ostuhetkel olnud. Sõber ütles, et nad pidid kasutama intensiivseid meetodeid, et maha kraapida aastatepikkune mustus ja näha esialgseid seinu. Alles siis said nad need taastada. Oleme sageli nagu need seinad ja peame läbima valusa protsessi, et jõuda oma tõelise identiteedi ja saatuseni.
„Need segased ja keerulised ajad on nagu teravad habemenoad, millega lõigatakse ära uhkus, tühisus ja argus, et mõistaksime, mis tegelikult on oluline, ja leiaksime Jumala, kelle teed on keset ebakindlust või traumasid meie teedest kõrgemal (Jesaja 55: 8)” [4].
Hinge pime öö
16.sajandi müstik Risti Johannes kirjutas hispaania kirjanduse ühe tuntuima luuletuse hinge pimedast ööst. Armastavast suhtest Jumalaga langeb inimene segaduse või pimeduse perioodi. Kuid just selles pimeduses saab meie usk täiuslikuks ja me saame Päästjaga tõeliselt üheks. Pärast Iiobi hinge pimedat ööd ilmus Jumal.
Piibel ütleb, et Jumal andis Iiobile tagasi lapsed, rikkuse ja õnnistused – kaks korda rohkem. Sama sõna “taastada” (שוב/shuv) kasutatakse Ps. 22:3: “Ta värskendab (tugevdab) mu hinge.” Teistes tõlgetes kasutatakse sõnu “taastab”, “teisendab”, “teeb mind terveks”, “uuendab mu jõudu”, “teeb mind uuesti tugevaks” ja “hoiab mu elu elus”. Idee seisneb selles, et karjane armastab lambaid tõeliselt.
Kuid miks on vaja selle psalmi lambaid taastada ja tugevdada? Mida nad on läbi elanud? Kahtlemata nägid nad “surma varju orgu”! Nad teavad, et seal on lõvid ja karud, kes võivad nad ära õgida. Või päästis karjane nad rünnakust ja nüüd, roheliste karjamaade ja rahuliku vete turvas tunnevad nad end kaitstuna ja võivad öelda: “Ta taastas mu hinge.”
Muidugi võis Iiob öelda pärast seda, kui Issand ta õigeks mõistis: „Jumal taastas mu! Ta päästis mu elu.”
Nii et olge julged! Te ei kannatanud nii, nagu Iiob. Oodake Issandat. Usaldage teda. Pärast seda, kui Taavet oli hüljatud ja laimatud, kuulutas ta: “Aga ma usun, et ma näen Issanda headust elavate maal” (Ps 26:13). Ta mõistab, et tema õigeksmõistmine, kuigi see kindlasti tuleb, ei pruugi ilmneda üleöö: „Usalda Issandat, ole hea tujus ja su süda olgu tugev ja looda Issanda peale“ (s 14).
Ärge andke alla. See ei pruugi tulla homme, kuid “See, kes teid kutsub, on ustav ja ta teeb seda” (1. Tessalooniklastele 5:24).
Märkus. Huvitav punkt, mis sageli tähelepanuta jäetakse, on see, et Iiob ei andnud pärandi mitte ainult oma poegadele, vaid ka tütardele. See oli tol ajal väga haruldane praktika.
Postitas Ron Cantor / roncantor.com
Allikas: Уроки Иова, которые вас воодушевят! (ieshua.org)https://ieshua.org/uroki-iova-kotorye-vas-voodushevyat.htm