Naine.. Imeline olend…­č弭čĺĽ

Jagage armastust

Kui Jumal l├Ái naist, venis tema t├Â├Âp├Ąev hilis├Áhtuni.

Ingel k├╝sis: “Miks sa tema kallal nii kaua vaeva n├Ąed?” Jumal vastas: “Sest ta peab vastama nii paljudele parameetritele. Tal on ├╝le kahesaja liikuva detaili, mis k├Áik peavad olema vahetatavad, ta peab funktsioneerima igasuguse toiduga, ta peab suutma kallistada ├╝heaegselt mitut last ja ravida kallistusega k├Áiki h├Ądasid, alates ├Ąral├Â├Âdud p├Álvest kuni purustatud s├╝dameni – ja k├Áike seda ├╝heainsa k├Ątepaariga.”

Ingel oli imestusest keeletu: “K├Áigest ├╝ks paar k├Ąsi… see pole v├Áimalik!”

“Olen ka ise tema ├╝le uhke,” ├╝tles Jumal, “K├Áigest minu loodust on ta mulle k├Áige armsam.”

Ingel puudutas naist. “Ta on nii ├Árn ja pehme.”

“Jah, ta on ├Árn. Aga samal ajal on ta v├Ąga tugev,” vastas Jumal. “Sa ei kujuta ette, mida k├Áike ta v├Ąlja kannatab. N├Ąiteks haigeks j├Ą├Ądes tervistub ta ise. Ja t├Â├Âtada v├Áib ta kaheksateist ja rohkemgi tundi ├Â├Âp├Ąevas.”

“Kas ta m├Átelda oskab?” k├╝sis ingel.

“Mitte ├╝ksnes m├Átelda, vaid ka veenda ja kokkuleppeid saavutada,” vastas Jumal. Ingel silitas naise p├Áske. “Mulle tundub, et ta lekib.”
“Ta ei leki. Need on pisarad,” ├╝tles Jumal.
“Milleks need on?”
“Pisaratega v├Ąljendab ta oma kurbust ja kahtlusi, armastust ja ├╝ksildust, muret ja r├Á├Ámu.”

Ingel oli vapustatud. “Sa oled geenius. Sul on k├Áik l├Ąbi m├Áeldud. Naine on t├Áesti imeline olend!”

“See on nii,” ├╝tles Jumal. “Naises on j├Áud, mis tundub meestele k├Ąsitamatu. Ta suudab hakkama saada k├Áigi muredega ja taluda k├Áik eluraskused. Temas on ├Ánn, armastus ja m├Áistmine. Ta naeratab, kui tahaks samal ajal karjuda; laulab, kui tahaks samal ajal nutta. Ta nutab ├Ánnest ja naerab hirmust. Ta ohverdab ennast perekonna ja laste heaks. Tema armastus on tingimusteta. Tal on vaid ├╝ks puudus: ta unustab tihti, millised rikkused temas on.”