Mõne jaoks kirjeldab imiteerimine odavat kopeerimist, midagi, mis maskeeritakse ehtsaks, kuid tegelikkuses on see lihtsalt võlts. Teiste jaoks on imiteerimine “meelitamise siiraim vorm, mida keskpärasus võib ülevusele anda” (Oscar Wilde). Seega on jäljendamine kas teesklus, et ta on keegi, kes ta ei ole, või üritamine olla midagi, milleks ta kunagi ei saa. Kumbki neist kirjeldustest ei tähenda Uue Testamendi rõhuasetuses teiste jäljendamist. Uurime lähemalt, kuidas UT kirjeldab jäljendamist, kasutades selleks Life Application Bible Commentary on the New Testament.
Uues Testamendis on jäljendaja kreekakeelne sõna μιμητής (mimetes) ja tähendab seda, kes on samasugune nagu teine. Sõnaline vorm (μιμέομαι) tähendab teise eeskuju järgimist. Sellel kreekakeelsel sõnal μῑμικός/μῖμος, on ladinakeelse sõnaga mimicus ilmseid sarnasusi ja need sõnad meenutavad ka ingliskeelseid sõnu mimic või mimicry.
Pauluse jäljendamine – 1. Korintlastele 11:1
Võtke mind eeskujuks, nagu mina võtan Kristuse!
See salm kuulub 10. peatüki lõppu, mitte 11. peatüki algusesse, kuhu see on traditsiooniliselt paigutatud. Paulus oli just korintlastele öelnud, et tema eesmärk on otsida hüve teistele, mitte endale. Sellega seoses kutsus Paulus neid üles teda jäljendama. Mujal oli Paulus julgustanud usklikke teda jäljendama. 1 Kor 4:15-16 oli ta öelnud: “Sest kui teil oleks ka kümme tuhat kasvatajat Kristuses,
ometi ei ole teil mitut isa – evangeeliumi kaudu olen mina teid sünnitanud Jeesuses Kristuses. Sellepärast ma kutsun teid üles: võtke mind eeskujuks!” (NLT).
Nagu 4. peatükis, ei olnud Pauluse sõnad uhked. Ta oli just veetnud kolm peatükki, selgitades, kuidas Korintose usklikud pidid tegelema ebajumalatele ohverdatud liha söömise küsimusega. Tema järeldus selles küsimuses tasakaalustas vabaduse Kristuses ja kohustuse armastada “nõrgemaid” usklikke. Kõik kristlased peaksid olema nii keskendunud teiste Kristuse juurde toomisele, et miski ei takistaks selle eesmärgi saavutamist. Paulus järgis enda nõuandeid (vt 8:13; 10:33) ja julgustas usklikke tema eeskuju järgima. Miks nad võiksid seda teha? Sest ta järgis Kristuse eeskuju – nagu mina võtan eeskujuks Kristuse.
1. Korintlastele 4:14-16
“Ma ei kirjuta seda teie häbistamiseks, vaid et teid manitseda nagu oma armsaid lapsi. Sest kui teil oleks ka kümme tuhat kasvatajat Kristuses, ometi ei ole teil mitut isa – evangeeliumi kaudu olen mina teid sünnitanud Jeesuses Kristuses. Sellepärast ma kutsun teid üles: võtke mind eeskujuks!”
Paulus oli kindel, isegi jõuline, oma ainulaadses suhtes Korintose kogudusega. Ta oli paljudele neist tutvustanud Jeesust Kristust ja käskinud korintlastel teda jäljendada. Ta suutis seda öelda, sest ta kõndis Jumala lähedal, veetis aega Jumala Sõnas ja palves ning oli alati teadlik Jumala kohalolekust oma elus. Jumal oli Pauluse eeskuju; seetõttu võis Pauluse elu olla eeskujuks teistele kristlastele. Paulus ei oodanud, et teised jäljendaksid kõike, mida ta tegi, kuid ta kutsus neid jäljendama tema uskumuste ja käitumise neid aspekte, mis olid Kristuse eluviisi eeskujuks. Pöörake tähelepanu kristlike iseloomujoonte tuvastamisele inimestes, kellel lubate oma elu kujundada. Te ei saa lasta end mõjutada inimestel, keda ei kujunda Kristus.
Pauluse karmid sõnad olid ajendatud armastusest – nagu hea isa armastus oma laste vastu. Kuna kirik võis teda usaldada, võisid nad teda ka jäljendada, nii et ta selgitas julgelt, et nad võivad tema eeskuju järgida.
Jumala jäljendamine – Efeslastele 5:1
Võtke nüüd Jumal eeskujuks nagu armastatud lapsed.
Nii nagu lapsed jäljendavad oma vanemaid, peaksime ka meie olema Jumala jäljendajad. Tema suur armastus meie vastu sundis Teda ohverdama oma Poja, et meie võiksime elada. Me jäljendame Jumalat, järgides Tema eeskuju Kristuses, järgides Tema omadusi oma elus (vt 1. Peetruse 2:21). Järgmine salm (5:2) näitab, et Kristuse andestuse eeskuju peaks olema see eeskuju, mida me järgime. Sõna “olla” tähendab “saada”. Paulus mõistis, et see on protsess. Tänu meie suhtele Jumalaga Kristuse kaudu ja väele, mis meile Vaimu kaudu on antud, peame saama oma omadustelt jumalasarnaseks ja oma elustiililt kuulekateks jüngriteks.
Käitumisteadlased on mõnede loomade varases arengus avastanud huvitava nähtuse, mida nimetatakse jäljendamiseks. Teatud kriitilistel etappidel peab ta oma “vanemaks” ükskõik millist teist looma, objekti või inimest, kellega noore loomana kokku puutub. Kui noort hane on koeraga “jäljendatud”, siis peab hanepoeg koera oma emaks. Paulus ütleb, et selline jäljendamine peaks toimuma kristlikus kasvus. Me peaksime Jeesusega nii lähedaselt käima, et Ta jäädvustaks meisse oma olemuse: armastada, teenida, ohverdada ja olla Jumalale Isale meelepärane. Püsige Tema lähedal läbi piibliuurimise, palvetamise, osaduse ja evangelisatsiooni, et saaksite alati muutuda Tema näo sarnaseks.
Kirikute jäljendamine – 1. Tessalooniklastele 1:6; 2:14
“Ja te võtsite eeskujuks meid ning Issandat, kui te rohkest viletsusest hoolimata sõna vastu võtsite Püha Vaimu rõõmuga…Sest teie, vennad, olete saanud nende Kristuses Jeesuses olevate Jumala koguduste järgijaiks, mis on Juudamaal, sest teiegi olete saanud kannatada.”
Jeesus oli oma jüngritele öelnud, et kuna Tema kannatab, siis kannatavad ka nemad. Jüngrid olid juba kogenud palju kannatusi: vahetult enne Tessaloonikasse tulekut oli Paulust ja Siilast Filipis pekstud ja vangistatud (Ap 16:16-40). Paulus koges suure osa oma teenistusest „raskeid kannatusi” (mõned neist kannatustest on kirjas 2. Korintlastele 11:16–33). Nii et kui Tessaloonika usklikud kannatasid oma usu pärast, siis olid nad heas seltskonnas. Nende kannatuste kaudu jäljendasid nad misjonäre ja Issandat ennast (2:14).
Viimane lause 2:13 osutab sellele, et Jumala Sõna töötab usklikes jätkuvalt. Selle töö üheks tõendiks oli Tessaloonika usklike meelekindlus, kui nad kannatasid oma kaasmaalaste – Tessaloonika kreeklaste – tagakiusamise all. Kuid Tessaloonika usklikud olid heas seltskonnas, sest selles tagakiusamises olid nad tegelikult jäljendanud usklikke Juudamaa Jumala kirikutes. Mitte, et nad oleks seda jäljendamist plaaninud, aga oma tagakiusamisele vastu astudes olid nad täpselt nagu Juudamaa kirikud (vt 1:6). Kuigi Apostlite teod 17:5-10 näib viitavat peamiselt juutide vastuseisule, on kindlasti tõsi, et kreeklastest paganad olid osa opositsioonist, kuna kristlased keeldusid keiserlikus religioonis osalemast.
Juhtide jäljendamine
Uus Testament paneb suurt rõhku juhtide jäljendamisele. Samuti annab see neile juhtidele karmi sõna, et nad peavad olema väärt eeskuju:
Matteuse 11:29 – „Võtke enda peale Minu ike ja õppige Minult.” Jeesus käskis oma järelkäijatel õppida Tema tasasuse ja alandlikkuse eeskujust.
Filiplastele 3:17 – „Vennad, võtke mind eeskujuks ja jälgige neid, kes elavad nõnda, nagu meie teile eeskujuks oleme.” Paulus kutsus usklikke üles järgima tema entusiasmi, visaduse ja küpsuse eeskuju.
1 Tessalooniklastele 1:6-7 – „Ja te võtsite eeskujuks meid ning Issandat… nii et te olete saanud eeskujuks kõigile usklikele.” Vastpöördunud kristlased Tessaloonikas said Pauluselt jüngriks olemise koolitust ja isegi kannatustes olid nad teistele eeskujuks.
1. Timoteosele 1:16 – „Kuid minu peale on halastatud seepärast, et Kristus Jeesus saaks osutada kogu oma pikka meelt kõigepealt mind eeskujuks tuues… Paulus kasutas oma vääritust Kristuse vastuvõtmisel armu eeskujuna, et keegi ei hoiaks end tagasi Kristuse juurde tulemast.
1. Peetruse 5:3 – “Mitte nagu isandad liisuosa üle, vaid olles karjale eeskujuks.” Peetrus õpetas kristlikke juhte juhtima eeskuju, mitte käskude järgi.
Heebrealastele 6:12: “Me ei taha, et te jääks loiuks, vaid võtaksite eeskujuks neid, kes pärivad tõotused usu ja pika meele tõttu.”
Kristlased võlgnevad palju teistele, kes on neid õpetanud ja neile eeskuju andnud selles, mida nad peavad teadma evangeeliumi ja kristliku eluviisi kohta. Nad peaksid jätkama nende heade eeskujude järgimist, kes on neisse investeerinud oma elude, evangelisatsiooni, teenimise ja kristliku hariduse kaudu. Neist saavad niiviisi omakorda jäljendamist väärt eeskujud.
Imitatsiooni põhjus
Miks ütles Paulus: „Võtke mind eeskujuks” (11:1)? Paulus ei olnud edev – ta ei pidanud end patutuks. Ta oli neid juba Messiale tutvustanud; nüüd tahtis ta, et nad tema eeskuju järgiksid.
Korintose usklikud ei teadnud Kristuse elust ja teenimisest kuigi palju. Paulus ei saanud käskida neil Jeesust jäljendada, sest evangeeliume polnud veel kirjutatud, mistõttu nad teadsid vähe sellest, milline oli Jeesus. Parim viis nendele uutele kristlastele Kristusele osutada oli suunata nende juurse kristlane, keda nad usaldasid (vt ka Galaatlastele 4:12; Filiplastele 3:17; 1. Tessalooniklastele 1:6; 2:14; 2. Tessalooniklastele 3:7, 9). Paulus oli elanud Korintoses peaaegu kaks aastat ja loonud usaldusliku suhte paljude uute usklikega.
Isegi tänapäeval kasutab Jumala Vaim kristlaste ustavat elu koos Pühakirjaga, et aidata inimestel Kristust mõista ja järgida. Võtke eeskujuks see, kuidas ustavad kristlased elavad ja jälgige oma käitumist Pühakirja valguses nende käitumise eeskujul. Jäljendage neid!
Allikas: Imitating – Olive Tree Blog