Kui Jumal lõi inimese, siis andis Ta talle midagi väga väärtuslikku. Inimene sai vaba tahte, et ta ise saaks vabatahtlikult oma valiku teha.
Langemine tuli, sest inimene kasutas oma vaba tahet saatana kuulamiseks. Kuid sama vaba tahtega sillutati tee Jeesuse Kristuse päästele.
Mida inimene külvab, seda ta lõikab
Jumal, kellel on kogu jõud ja kogu tarkus, on andnud igale inimesele vaba tahte, mida Ta austab oma seaduste piires. Vaba tahe ei tähenda, et inimene võib midagi teha, ilma et sellel oleks tagajärgi; sest me vastutame oma valiku eest. See on vabatahtlik töö, mida me külvame, aga saak, tagajärjed, ei ole vabatahtlikud.
“… mida inimene külvab, seda ta ka lõikab: kes külvab lihale, see lõikab rikutust, aga kes Vaimule külvab, see lõikab igavest elu.” Gal. 6,7-8.
Austa teiste vaba tahet
Nii nagu Jumal austab meie vaba tahet, nii peame ka meie austama teiste vaba tahet. Kas see tähendab, et me ei vastuta teiste inimeste eest? Muidugi vastutame. Näiteks kui lapsed on alaealised, siis vanemad ei saa mõelda nii: “Lastel on vaba tahe. Kõik, mida lapsed teevad, peavad nad tegema vabatahtlikult.”
Vanematel on ju oma vastutus laste kasvatamisel. Kuid mida vanemaks lapsed saavad, seda enam peab valitsema tervislik tasakaal laste vaba tahte ja vanemliku vastutuse vahel. Siin on palju õppida: – et mitte oma laste üle domineerida. Ärge tüüdake neid. Ärge tehke neist oma koopiaid. – Ei, me peame olema lastele eeskujuks, kandma neid oma südames ja palvetama nende eest! Peame nendega suhtlema ja nendesse mõistmise panema, selle asemel, et anda neile palju reegleid.
Pauluse näide
Sama on ka siis, kui me suhtleme teiste inimestega. Ja sellega seoses on arendav lugeda, kuidas Paulus pöördus Fileemoni poole olukorra pärast, milles oli sulane Oneesimus, kes parandas meelt Roomas.
“Seepärast, kuigi mul on rohkesti julgust Kristuses sind käskida, mis on su kohus,
ma siiski meelsamini palun sind armastuse pärast. Olles vana mees Paulus, aga nüüd ka Jeesuse Kristuse vang,.” Flm. 1:8-9.
Ja edasi salmis 14 ütleb ta: “aga ilma sinu nõusolekuta ei tahtnud ma teha midagi, et sinu heategu poleks sunnitud, vaid vabatahtlik.” Flm. 1:14.
Vabatahtlikult tööle
Samuti, kui rääkida sellest, mida me Kirikus anname ja millega teenime, siis on väga oluline austada üksteise vaba tahet. Seega võib tarkus õpetada meile, kuidas neid häid seadusi kasutada üksteisega suhtlemises. Ühest küljest ärge kunagi domineerige teiste üle, ärge heitke ette ega nõudke neilt midagi. Ja samal ajal kandke üksteist oma südames, palvetage nende eest, inspireerige ja manitsege üksteist.
Eesmärk on, et rohkem isikuid alluks kogu oma vaba tahtega Jumala tahtele. Sellest lähtuvalt juhib armastus Kristuse vastu meid täiusliku vabaduse seaduseni. Et meil oleks soov oma ligimesi teenida ja õnnistada. Vabatahtlikult, kogu südamest ja rõõmuga.
Autor: Ian-Hein Staal.
Allikas: https://aktivnoyekhristianstvo.ru/svobodnaya-volya-cheloveka
