1998. aastal andis Jumal mulle nägemuse põrgust, mis muutis mu elu. Ma saan selle kogemuse kohta nii palju küsimusi inimestelt üle kogu maailma. Minult küsitakse sageli: “Keda sa põrgus nägid?”
Ma tean, et on teisi inimesi, kes ütlevad, et neil on olnud sarnaseid kogemusi ja nad mainivad konkreetseid inimesi, keda nad põrgus nägid. Mõned ütlevad, et nägid lapsi, teised kohtusid kuulsustega. Mõned teatavad ka, et nägid seal kristlasi, kes ei maksa kümnist või naisi, kes kannavad ehteid või värvivad juukseid. Aga ma ei näinud neist ühtegi.
Tegelikult ei saa ükski neist väidetest olla tõsi, sest ükski neist pole Piibli seisukohast tõsi. Inimesed lähevad põrgusse ainult sellepärast, et nad hülgavad Jeesuse Kristuse päästva nime. Otsus mitte maksta kümnist ei saada inimest põrgusse. Ehted, soeng, meik või mis tahes riietumisstiil ei saada inimest põrgusse. Need välised asjad ei ole põhjus, miks inimesed sinna lähevad.
Inimesed, keda ma põrgus nägin, olid nimetud ja näotud. Need inimesed olid nagu luustikud. Ma ei teadnud nende elulugu, poliitilisi tõekspidamisi ega nende nahavärvi. Ma ei teadnud, kas nad on kuulsused või tänavakerjused. Kes nad enne olid, ei omanud tähtsust. Igaüks neist oli tõeliselt üksi keset piinatud hingede merd. Neil pole eesmärki ega isikupära; nad on unustatud.
Teine asi, mille tahan selgeks teha, on see, et Pühakirja järgi lapsed põrgusse ei lähe. Jeesus ütles Matteuse 19:14 „Laske lapsed olla ja ärge keelake neid minu juurde tulemast, sest selliste päralt on taevariik!” Ta ütles ka Matteuse 18:3: “Kui te ei pöördu ega saa laste sarnaseks, ei pääse te taevariiki…”.
Põrgus viibimise ajal nägin läbi leekide inimeste piirjooni. Ja piirjoonte järgi nägin, et nad kõik nägid välja nagu täiskasvanud või teisisõnu, nende pikkus oli nagu täiskasvanutel. Lisaks märgin ära, et need hüüded, mida ma kuulsin, ei olnud laste nutt; need olid küpsete inimeste hääled. Ütlen ka, et mul oli selline tunne, seletamatu sisetunne, et lapsi seal ei ole.
Mulle meenub Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide hävitamine 11. septembril 2001. aastal. Mõned inimesed otsustasid seejärel aknast välja hüpata, selle asemel, et tuleleekidega silmitsi seista. Need inimesed otsustasid pigem surnuks kukkuda, kui isegi 15 sekundit intensiivsete leekidega silmitsi seista. Piibli järgi asub põrgu sügaval maa all ja teadlaste sõnul on maakera tuuma temperatuur 12 000 kraadi Fahrenheiti järgi (6650C). Proovige ette kujutada põrgus viibijate seisundit ja hirmu, mis ei kao sekundikski. Ja seda mitte 15 sekundiks, vaid terve igaviku ja sellest ei saa enam eemale minna.
Igaüks meist peab kindlaks tegema, et me ei lõpeta nii nagu need meeleheitel hinged, kelle tunnistajaks ma põrgus olin. Peame teisi selle kohutava paiga eest hoiatama ja nendega Jeesuse Kristuse sõnumit jagama.
Postitas Bill Wiese / charismamag.com
Allikas: https://ieshua.org/lyudi-kotoryh-ya-videl-v-adu.htm