Elutarkus väidab, et intiimsuhted on loomulik instinkt. See on kõige levinum ja kahjutum inimtegevus, mis toimub mehe ja naise vahel, mida kõik inimesed teevad, on vaja lihtsalt lõõgastuda ja kogeda naudigut, eks?
Kõik tundub nii lihtne olevat. Aga kui see kõik oleks nii lihtne, siis miks peaksime endale ikka ja jälle meelde tuletama, et see on loomulik, kahjutu, meeldiv, kõik teevad seda ja me peame lihtsalt lõõgastuma ja kogema rahuldust? Pealegi on meedia meid selle teabega niipalju, mitmel erineval viisil ja geniaalselt, pommitanud, et tekib küsimus, miks me endiselt pole seda teavet omandanud. Miks suhtume oma seksuaalsusesse endiselt häbelikult, ebakindlalt ja murrame pead selle kallal?
Kõigevägevama loodud maailmas on kolm riiki. Esimene on igapäevane ja ilmalik. See on igapäevane olek – tavalised asjad, mis kuuluvad meile. Teine on püha ja jumalik olek – asjad, mis on nii ülendatud, et me ei saa neid omada. Nende kahe olekuga tundub kõik olevat üsna lihtne ja selge. Raskem on mõista kolmandat seisundit. See on sakraalne ja püha seisund. Kuigi püha tähendab eksklusiivset ja kättesaamatut, siis pole see täiesti kättesaamatu. Püha on see, mis on tavalisest olekust püham, kuid mitte nii püha, et me ei saaks sellele läheneda. See asub selle vahel, mis meil on ja selle vahel, mida me ei saa omada.
Ajasin teid segadusse? Proovime vaadata lihtsat näidet. Kõigeväeline õnnistab meid võimalusega saada lapsi. Nii et meil on lapsed. Teil on lapsed. Minul on lapsed. Aga kui me ütleme “minu lapsed”, siis kas sõna “minu” tähendab omamist? Kas ma oman oma lapsi? Vastus on loomulikult eitav. Nad pole päris minu omad. Nad ei kuulu mulle. Kui ma ütlen “minu naine”, kas ma mõtlen, et olen tema omanik? Kas “minu” seos abikaasaga tähendab “see, mis kuulub mulle”? Muidugi mitte. Ja ometi kasutame oma elu sellistele mõistetele viitamisel sellist tavalist väljendit nagu “minu”. See on elu püha osa ja kui me ei ole oma ülbuses ettevaatlikud, siis võime hakata nõudma, et omaksime midagi, mis meile kunagi ei kuulu ja kaotada oma pühaduse.
Mis on siis seksuaalsuse tase? Oma olemuselt, mitte jumaliku määratluse, religioossete veendumuste või ettekirjutuste järgi, liigitatakse seksuaalsus pühaks. Seda on tunda, aga te ei saa seda omada. Te võite sinna minna, aga te ei kuulu sinna. Te võite olla seksuaalne, aga te ei saa omada oma seksuaalsust. Ja sellele on väga loomulik ja lihtne seletus. Intiimses läheduses viibimine tähendab sisenemist privaatsesse, pühasse, ligipääsmatusse territooriumisse. Seksuaalsus on see, kui üks inimene tungib teise inimese eksistentsi privaatsesse ja pühasse ossa.
Te ei saa hallata teise inimese intiimsust. See pole kättesaadav. Isegi kui isik soovib sellise omandiõiguse teile üle anda. Seda ei saa jagada. See on üks Kõigevägevama poolt meile antud asjadest, mida me kunagi omada ei saa. Ma ei saa oma lapsi omada. Ma ei saa oma naist omada. Ma ei saa oma Loojat omada. Ma ei saa isegi oma elu omada. Ma ei saa absoluutselt omada teise inimese sisemist, püha ja ainult temale kuuluvat osa.
No kui see on nii kättesaamatu, et ma ei saa seda omada, siis mis seos saab mul sellega üldse olla?
See on pühadus, mida võime tunda, kuid mida me ei saa omada. Ja sellepärast on nauding intiimsuhetest palju tugevam kui mis tahes muu nauding. Saate nautida maitsvat toitu ja see on suur rõõm, kuid mitte nii suur nagu seksuaalne nauding, sest olete oma toidu omanik. See kuulub teile. Teie istutasite köögivilju, kasvatasite neid, korjasite ja lõpuks sõite ära. Need on teie omad. Siin pole mingit aukartust.
Seksuaalne nauding on kombinatsioon omamisest ja mitte omamisest. See on kombinatsioon maisest ja teispoolsusest samal ajal. See on midagi, mis on teile antud, kuid te ei saa seda omada. Ja just selle kombinatsiooni tunne, nauding olla teise inimese intiimses ruumis, mõistes, et olete siin autsaider – see ei ole teie territoorium ega saa kunagi teie omaks – just see teebki seksuaalsuse nii eriliseks.
Põhikontseptsioon on siin rutiin. Pühal asjal ei tohi lasta harjumuspäraseks muutuda. Mis puutub jumalikku, siis seal sellist ohtu pole. See pole teile kättesaadav – unustage see ära. Igapäevane ja ilmalik, vastupidi, peaksid olema teie jaoks tuttavad ja tavalised. Niisiis, millal muutub argipäevane jumalateotuseks? Millistel juhtudel on see tõepoolest hävitav ja ebasoovitav? Pühas seisundis. Kui olete muutunud tavaliseks, liiga argiseks, teise inimese elu intiimseks osaks, olgu see füüsiline, emotsionaalne või mentaalne, siis seate pühaduse ohtu.
Meie avameelses maailmas on igapäevaelu hävitavust üsna raske ette kujutada. Me ei pöördu vanemate poole eesnime pidi, sest see oleks liiga tavaline. Me ei kasuta Kõigevägevama nime asjata – sest see oleks liiga tavaline. Meie vanavanemate ja vanavanavanemate jaoks olid intiimsuhted püha asi, millest nad ei räägi – sest see oleks liiga tavaline. Mehe ja naise suhe oli peidetud suletud uste taha. See oli püha asi, miski, mida ei arutata, ei jagata ja millest isegi ei räägita. Sellepärast meie vanavanemad oma intiimsuhetest ei rääkinud. Nad ei hoidnud saladusi, vaid pidasid midagi pühaks.
Tänapäeval esitletakse inimese seksuaalsust kui midagi, mis peaks olema meie jaoks tavaline. Väidame, et meie enda seksuaalsus on meile juba üsna tuttav ja häbiga tunnistame, et see nii siiski pole. Me kaotasime pühaduse sellepärast, et arvasime, et meie ranged vanemad varjavad meie eest saladusi.
Meedia jutlustab meile pidevalt inimese seksuaalsuse loomulikkusest ja avatusest, kuid see meid ei veena. Ükskõik kui palju me ka ei püüaks ei saa me ignoreerida seda, mida teadsid meie vanavanemad: abieluvoodi on püha, kuid see on tõsi ainult siis, kui suhtute sellesse pühadusega.
See pole piisavalt tõendatud? Vaadake neidsamu vanavanemaid lähemalt. Need kaks inimest, kes on olnud abielus 50, 60, 70 aastat, aga nad on teineteise vastu endiselt veidi häbelikud. Ikka punastavad teineteise ees. Nad hoolivad ikka teineteisest. See on inimese seksuaalsus. See on püha. Ja see on kõik, mis mul on intiimsuse kohta öelda.
Autor: rabi Manis Fridman.
Allikas: https://www.ejc.ee/library/article_cdo/aid/1553535/jewish/-.htm
Tänapäeval on seksiteema meie ühiskonnas üks moonutatumaid ja spekulatiivsemaid. Miljonid inimesed elavad Jumala käske rikkudes. Kahjuks ei taha .....
Pärast seda kui rohkem kui 4000 korda jagati artiklit "5 märki, et peigmees ei ole Issandalt", otsustasin kirjutada .....
"Valvake siis, sest te ei tea, mis tunnil teie Issand tuleb." Ješua ülaltoodud avaldus võtab selle artikli kohta .....
Ma ei märganud pattu enne, kui nägin, kuidas see peegeldub mu naises. Ta oli endiselt elav, lapselikult spontaanne .....
Üle saja aasta tagasi, 1912. aastal, kirjutas suur iiri näitekirjanik George Bernard Shaw näidendi "Pygmalion". Lõpuks nimetati see .....
See on hämmastav lugu sellest, kuidas Jumal saab muuta mis tahes elu ja pöörata seda 180 kraadi. Ronald .....
Terry Crews on edukas mees: endine Ameerika jalgpalli rahvusliiga mängija, telestaar, mees, kelle lihastihedus tundub uskumatuna. Kuid Crews .....
