Iraanlasest šiiit: “Allah ei vastanud mulle kunagi, kuid Jeesus vastas!”

Mäletan, kui olin väike poiss ja sisuliselt esimest korda sain osa võtta šiiitide rituaalidest, mille käigus nad ennast peksid. Peate kandma musta riietust, mis on leina märk. Ja ma olin nii õnnelik, et ostsin uue musta särgi ja palusin isal, et ta mulle need ketid ostaks. See on hunnik kette ja inimesed löövad end nende kettidega. Ja me peksime end tänavatel. Tuhanded noored, kes üritasid punkte teenida ja allahile meele järele olla, et ta meie peale halastaks või meile andeks annaks.

Ja mida rohkem Te end piinasite, seda rohkem punkte teenisite lootusega ja soovides, et pääsete taevasse.

Niisiis, ma sündisin ja kasvasin Iraanis šiiidist moslemina. Ma armastasin allahit, kui olin väike poiss. Ja ma tahtsin alati teda teenida ja armastada.

Aga kui ma olin 16-aastane, juhtus minuga midagi, mis muutis mu elu.

Ma läksin oma nõbu pulma. Mu sugulased lubasid mul autot juhtida. Nad jõid veidi alkoholi, aga mina mitte. Olin autos. Ma olin nii põnevil, et saan sinna minna, aga järsku oli tee peal kontrollpunkt. Nad peatasid auto ja tundsid alkoholilõhna. Nad tirisid meid kõiki autost  välja, pidasid kinni ja kiskusid meid alasti. Meid kallatu üle külma veega ja meid peksti suurte pulkadega. Nad mõnitasid meid ja naersid meie üle. Nad panid meid väikesesse ruumi, kus oli peaaegu 50 inimest. Seal oli raske hingata.

Ma olin nii vihane. Tundsin end alandatuna ja vihkasin inimesi, kes meid allahi nimel ebaõiglaselt piinasid millegi pärast, mida ma isegi ei teinud.

Nad tõid meid kohtu ette, meil olid ahelad kätel ja jalgadel. Ja ma astusin kohtuniku ette, kes oli mulla. Ja ta hakkas meie üle kohut mõistma islami seaduste alusel. Minu perel olid sidemeid oluliste inimestega ja nad maksid altkäemaksu. Nad vabastasid meid sisuliselt ja me pidime lihtsalt trahvi maksma.

Kuid see oli pika teekonna algus. Hakkasin kahtlema islamis, selles islamis, mida olin armastanud ja teeninud. Mis religioon see on, kus on nii palju ebaõiglust?

Ema ütles, et ei, islam on hea, ainult need mullad, see režiim teeb selle halvaks. Ma ütlesin: “Olgu, arusaadav.” Ja ma alustasin oma uurimistööd. Sest ma lugesin ka varem koraani, kuid ainult selleks, et teenida punkte. Kuid seekord hakkasin lugema, et mõista, mida koraan tegelikult ütleb.

Ma nägin koraanis palju halba, näiteks Suura 9:29-30 ütles muhamed, et tuleb tappa need, kes ei usu allahisse ja tema sõnumitoojasse. Suura 5:51 ütleb: “Ärge pidage juute ja kristlasi oma sõpradeks, sest nad on üksteise sõbrad.” Sest kujutage ette, kõik need aastad, kogu koolis saadud propaganda rääkis ainult halba Ameerika ja Iisraeli kohta, kuulsime kohutavaid asju juutide ja kristlaste kohta.

Ja äkki mu silmad avanesid: „See ei ole Jumalalt, Jumalalt, kes lõi selle kauni universumi, lilled ja linnud ning need kaunid jõed ja mäed. See Jumal ei saa olla nii julm.”

Nii et ma kaotasin usu islamisse ja ütlesin: „Mis siis nüüd? Kes on Jumal? Kui Jumalat pole, siis mis on elu mõte? Kes lõi selle maailma? Ja kui Jumal on olemas, siis kes see Jumal on? Ma tahan Teda tunda.”

Varsti pärast seda juhtus minu elus palju asju. Kaotasin isa.  Mu isa suri. Selle tulemusena jätsin kooli pooleli ja jätsin kõik oma sõbrad maha. Olin isoleeritud. Ma olin nii katki ja nii lootusetu. Ma hüüdsin Jumala poole: “Jumal, kui Sa oled tõeline, siis kes Sa oled?”

Siis, kui olin 19-aastane, kuulsin esimest korda evangeeliumi. Meil ei olnud elektrit, meil oli raadio, mis töötas patareidel. Lülitasin pimedas toas istudes raadio käima ja jõudsin ühe raadiojaama juurde. Ja seal rääkis keegi, kuidas tal oli plaan enesetappu sooritada, end üles puua ja teel kuulis ta ilusat muusikat ja järgis seda heli ning jõudis kirikusse, kuulis evangeeliumi head sõnumit ja tema elu muutus.

See oli lootuskiir, mis mu südames paistma hakkas. Kuid midagi ei muutunud. Varsti pärast seda kuulsin taas, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg, et Ta tuli ja suri minu eest ristil ohvrina ja kolm päeva hiljem tõusis surnuist üles ja kui ma Temasse usun, siis mind päästetakse. Ma ütlesin: “See on mingi jama.” Ma lükkasin selle kõik tagasi, öeldes: „Kuidas saab Jumalal olla Poeg? Jumalal pole naist.” Ma ei saanud aru, et Jumalal oli Poeg ja et Ta tuli ja suri meie eest.

Kuid nädal hiljem olin ma nii suures masenduses mul oli nii kurb ja kõik tundus sünge ja lootusetu. Ja ma kuulsin seda Sõnumit uuesti. Mul polnud sel päeval midagi kaotada. Ja ma ütlesin väga skeptiliselt: „Jeesus, ma ei tunne Sind. Nad ütlesid mulle, et Sa oled prohvet. Nüüd ma kuulen, et Sa oled Jumala Poeg. Ma ei tea, kes tõtt räägib. Ma ei taha olla uuesti religiooni ohver. Aga kui see on tõsi, siis ma tahan, et Sa mulle end näitaksid.”

Ja hetkel, kui ma seda ütlesin, käis mu käest läbi soojus. Ma hakkasin nutma. Tundus, nagu oleks keegi oma käe mu südamele pannud ja kogu vihkamise, viha, kibeduse ja depressiooni välja tõmmanud. Sest ma vihkasin inimesi, kes olid mind ebaõiglaselt piinanud. See vihkamine muutus kaastundeks. Ja ma olin täis sellist rõõmu ja sellist armastust.

Tulin oma ema juurde. Ema nägi mind ja küsis: “Mis sinuga juhtus?” Küsisin: “Mida?” Ta vastas: “Su nägu särab.” Ütlesin emale, et minust on saanud kristlane, et olen Jeesuse oma südamesse vastu võtnud. Ja tal ei olnud negatiivset reaktsiooni. Ja ta oli aastaid haige olnud, tal oli valudes. Arstid ütlesid, et ta vajab operatsiooni. Tal oli väga valus. Ma olin kindel, et kui ma Jeesuse nimel midagi küsin, kuuleb Ta mind. Nii ma palvetasin oma ema eest ja valu lahkus temast koheselt. Tal ei olnud enam kunagi seda valu ja seda probleemi. Ta oli palju aastaid kannatanud, aga Jeesus Kristus tegi ta terveks.

Siis hakkasin Piiblit otsima. Olin nüüd kristlane ja tahtsin teada, mida Jeesus ütles. Kui olin moslem, öeldi mulle, et Mooses tõi Toora, Jeesus tõi Injili, see tähendab evangeeliumi ja muhammed tõi koraani. Aga mulle öeldi, et ülejäänud kaks raamatut on moonutatud. Need on muudetud, rikutud ja ei kehti enam ning et ainult koraan on Jumala viimane ilmutus.

Aga nüüd oli minust saanud kristlane, ma tahtsin teada, mida Jeesus Injeelis ütles, nii et hakkasin Injeeli otsima. Käisin raamatukogust raamatukogusse, poest poodi ja kauplusest kauplusesse. Otsisin kolm kuud ja ei leidnud ühtegi paberköites Piiblit. Lõpuks läksin internetti ja sisestasin otsingusse sõna “Injil”. Ilmus palju linke. Ma klõpsasin neil, kuid seal oli kirjutatud: “Juurdepääs sellele saidile on keelatud.” Valitsus blokeeris veebisaidid, mis sisaldasid evangeeliumi. Niisiis seadistasin oma arvutit, kasutasin VPN-i, läksin blokist mööda, klõpsasin lingil ja avasin kõik Piibli raamatud.

Ma nägin kõiki neid raamatuid ja ütlesin: „Kes kõik need inimesed on? Kes on Timoteos? Kes on korintlased? Ma pole sellest kunagi varem kuulnud. Laadisin alla vaid neli evangeeliumi ja hakkasin lugema. Lugesin viie päevaga neli evangeeliumi läbi. Olin lihtsalt selle arvuti külge kleepunud.

Ja kui ma lugesin Matteuse esimest viit peatükki, hakkasin lihtsalt nutma. Nägin sõnu, mida ma polnud varem näinud: „Armastage oma vaenlasi. Ja palvetage nende eest, kes teid vihkavad ja teid laimavad.” Ja ma hakkasin mõtlema: „Miks on see raamat seadusega keelatud? Sellel pole midagi viga. See kõik on seotud armastusega.” Ma nägin, et Jeesus ütles: “Mina olen hea karjane, hea karjane annab oma elu oma lammaste eest.” Ta esitles Jumalat armastava Isana. Need on ilusad ja võimsad sõnad.

Otsustasin, et kõik peaksid sellest teadma. Nii hakkasin kopeerima nelja evangeeliumi CD-le. Käisin jõusaalis, tänaval ja jagasin neid inimestele. Ja inimesed minu ümber kuulsid sellest ja jooksid minu juurde sõnadega: “Kas ma saaksin koopia?”

Kaheksa kuud hiljem olin ma telefoniputkas, rääkisin telefoniga ja… mingi pika habemega mees tuli vastu ja hakkas mind noaga pussitama.

Pärast seda, kui ta ära jooksis, tundsin, et midagi sooja voolas mööda mu nägu ja jalga, puudutasin seda ja see oli veri. Ma ei tea, kes see inimene oli ja mis oli tema motivatsioon. Aga see oli hetk, mil mõistsin, et mul ei ole turvaline siia jääda ja Jumal tahab, et ma lahkuksin.

Nii et ühel õhtul pakkisin riided ja lahkusin. Ma ei rääkinud sellest kellelegi. Ja ma mäletan, kuidas kõndisin mööda tänavaid, kus olin üles kasvanud ja teadsin, et ma ei näe neid tänavaid väga pikka aega. Tulin bussipeatusesse ja ostsin pileti Teherani ning Teheranist jõudsin Türgi piirile. Ja imekombel aitas Jumal mu üle piiri ja jõudsin Türki.

Niisiis, ma olin 19-aastane mees. Mul ei olnud raha. Ma ei teadnud kedagi. Ma ei teadnud, mida teha. Ma ei teadnud, kuhu minna. Keegi ei rääkinud minuga. Kokkuleppeid ei olnud. Aga mu südames oli rahu. Sama Jumal, kes tervendas mu ema, sama Jumal, kes päästis minu, sama Jumal oli minuga. Mul oli enesekindlus, ei olnud hirmu ega ebakindlust selle ees, mis juhtub. Ma lihtsalt teadsin, et kõik saab korda.

Kohtusin ühe iraanlasega ja ma ei öelnud talle: „Oh, ma ei tea, mida teha. Ma olen võõras.” Ma lihtsalt jagasin temaga evangeeliumi. Ja ta ütles: “Ma ei ole kristlane, aga ma olen otsingutes, ma lähen kirikusse, et mõista, mida nad usuvad ja mida nad räägivad.” Ta küsis: “Kas sa tuled minuga kaasa?” Ma vastasin: “Muidugi!”

Nii et see mees viis mind kirikusse ja seal andis ta mulle põhimõtteliselt esimese Uue Testamendi. See oli nagu keegi oleks kinkinud mulle terve maailma! Mul oli nii hea meel, et minu käes oli tõeline Uus Testament. Ja ma nägin inimesi rõõmustamas, Jumalat ülistamas ja Teda kummardamas – muusika ja kitarriga, mis vastandus mošeele. Iga kord, kui ma mošeesse tulin, oli seal nutt ja hala, lein ja kurbus.

Pärast jumalateenistust tuli pastor minu juurde ja ütles: „Tere tulemast! Mida sina siin teed?” Rääkisin talle oma loo. Ja ta ütles: “Vau! Tänu Jumalale! Jumal on sind kutsunud ja Ta armastab sind ning Tal on sinu jaoks plaan.” Üks mees kirikust viis mind enda juurde.

Jumal on olnud  nii ustav, hoolitsedes minu eest, kaitstes mind siis, kui oli nii palju ohte. Jäin sinna umbes kaheks aastaks. Ja siis mulle helistati ja öeldi, et nad on valmis mind pagulasena vastu võtma. Tulin Ameerikasse ja ütlesin: “Aitäh, Issand, vaba riigi eest, kus saan Sind vabalt kummardada!”

Pärast Piiblikooli lõpetamist avasin kiriku iraanlastele ja hakkasin moslemeid evangeliseerima. Iraanlased  siit ja sealt tulevad Jeesuse juurde. Kujutage ette, et kõik need aastad käisid nad surnud imaamide pühamutes. Me palvetasime nende surnud luude poole, kutsusime allahhi, muhamedi meie palvetele vastama. Kuid allah ei ole kordagi vastanud.

Aga niipea, kui ma hüüdsin appi Jeesuse nime, tundsin ma armastust, väge ja Ta lihtsalt ilmus minu tuppa.

Minu nimi on Ramin Parsa. Ja ma olen koos One for Israeliga.

Allikas: https://ieshua.org/iranets-shiit-allah-nikogda-ne-otvechal-mne-a-iisus-otvetil.htm

Endine moslem Worke kannab oma usu pärast arme – “Kristus hoiab mind tegutsemas”

Moslemi taustaga Worke'i teekond peegeldab paljude Ida-Aafrikas elavate kristlaste perede ja kogukondade tagakiusamist. Me teame, et neile, kes .....

Endine moslemist selgeltnägija, nüüd Jumala laps

See on lugu Wayanist, viie lapse isast, sünnist saati moslemist ja tema teekonnast Päästja tundmiseni. Wayan oli tuntud .....

Moslemi südamest

Sündisin moslemina ja elasin kogu oma elu islami järgijana. Pärast barbaarseid terrorirünnakuid, mille mu kaasmoslemid on sooritanud kõikjal .....

Jumala üleloomulik liikumine Gazas: sajad moslemid kohtuvad oma unenägudes Jeesusega

Rohkem kui 200 moslemit Gazas hakkasid Jeesust järgima pärast seda, kui olid Temaga unes kohtunud, vahendab Christian Megaportal .....

Indoneesia: endine Koraani õpetaja pöördus ristiusku

Mario* on 62-aastane endine Koraani õpetaja, kes oli oma usus veendunud moslem. Keegi ei saanud seda eitada ega .....

Seda moslemipoissi õpetati: kui vallutame Ameerika, vallutame maailma

Väike Kamal Salim vehkis oma unenäos kahe käega kahe teraga mõõkadega, et paljudel kristlastel ja juutidel pead maha .....

Iraani moslem skandeeris “Surm Iisraelile!” Nüüd kuulutab ta Iisraelile elu!

Kui ma Iraanis elasin, ütlesime igal hommikul enne koolipäeva algust: "Surm Iisraelile!" Ja seal oli väga kummaline vihkamine .....

“Kas sa elad koraani järgi?” Vestlus geist moslemiga

Kohtusin hiljuti ühe Iisraeli gei moslemiga. See võib teile tunduda kummalise kombinatsioonina ja tundub olevat viimane inimene, kes .....