Isegi mõõdukas alkoholi tarbimine toob endaga kaasa pöördumatud muutused ajus

Teadlased väidavad, et isegi väike kogus alkoholi võib põhjustada aju struktuuri muutusi ja suurendada aju funktsiooni halvenemise riski.

Teadlased uurisid kolmekümne aasta jooksul 550 + suurtes kogustes alkohoolsete jookide tarvitajate, mõõdukalt alkoholi tarvitavate ja alkoholi vältivate keskealiste inimeste ajusid ning jõudsid järeldusele, et mida rohkem alkoholi inimene joob, seda suurem on hipokampuse atroofia (ajukahjustuse tüüp, mis toob endaga kaasa mälu ja ruumitaju häired), teatab Tõehääl viitega News Maxile.

Teadlased väidavad, et kõige suuremas ohus on inimesed, kes joovad keskmiselt üle 30 “ühiku” nädalas.

Kuid isegi nendel, kes joovad mõõdukalt – 14–21 “ühikut” nädalas -, on palju suurem oht ​​hipokampuse atroofia tekkeks kui alkoholi vältivatel inimestel.

“Me ei leidnud midagi, mis viitaks sellele, et mõõdukas alkoholitarbimine võiks kuidagi ajustruktuurile positiivselt mõjuda,” teatavad selle uurimisrühma teadlased (Oxfordist ja University College Londonist).

Neid uuringu tulemusi kasutati Suurbritannias soovitatud alkohoolsete jookide koguse vähendamiseks, kuid need on tekitanud küsimusi ka Ameerika Ühendriikides soovitatud joogipiirangute kohta.

Ameerika Ühendriikides on normiks, et alkoholi tarbimine kuni 24,5 ühikut nädalas on meestele ohutu, kuid uuringus avastati ajustruktuuri muutuste oht isegi juba 14–21 ühiku puhul nädalas.

Alkoholi ühik tähendab kuni 10 g puhast alkoholi.

Võib laias laastus öelda, et suures õllekannus on kaks ühikut, veinipudel on üheksa ühikut ja kõige lahjem alkohoolne jook üks ühik.

Edinburghi kuningliku haigla neuropsühhiaater Killian Welch, kes uuringus otseselt ei osalenud, ütles, et selle British Medical Journalis avaldatud uuringu tulemused toetavad väidet, et regulaarne alkoholi joomine, mida paljud peavad normiks, viib kahjulike tervisemõjudeni.

„Me kõik leiame argumente õigustamaks eluviisi, mis kahjustab pikas perspektiivis meie endi huve. Selle uuringu tulemuste tõttu on mõõduka joomise positiivsete aspektide üle vaieldes raskem leida vastuargumente,” sõnas ta.

Teadlased analüüsisid 30 aasta (1985–2015) vältel igal nädalal tervete keskealiste meeste ja naiste (katse alguses 43-aastaste) kognitiivsete võimete näitajaid.

Ajufunktsiooniteste tehti regulaarselt ja uuringu lõpus sai iga projektis osaleja oma aju MRI uuringutulemused.

Olles arvestanud võimalike oluliste teguritega, mis võivad mõjutada andmete täpsust – sugu, haridus, sotsiaalne seisund, füüsiline ja sotsiaalne aktiivsus, suitsetamine, insuldirisk ja haiguslugu – jõudsid teadlased järeldusele, et isegi väikse alkoholitarbimise suurendamine tõstab aju degradeerumise riski.

Suurem alkoholi tarbimine viib “hallimassi tiheduse” vähenemiseni – see on kognitiivse funktsioneerimise jaoks kriitilise tähtsusega tegur.

Teadlased märkisid siiski, et sellised uuringud ei saa tagada sajaprotsendilist põhjuslikku seost, kuid need on tervishoiusektori jaoks olulised ja kehtivad enamiku elanikkonna kohta.


Allikas: https://www.inlight.news/2017/10/55.html