Issand saatis maale idatuule kogu selle päeva ja kogu selle öö

Ning Issand saatis maale idatuule kogu selle päeva ja kogu selle öö; kui hommik tuli, tõi idatuul kaasa rohutirtsud…vaarao kutsus kiiresti Moosese ja Aaroni…Siis Issand pööras tuule väga kangeks läänetuuleks, see tõstis rohutirtsud üles ja ajas need Kõrkjamerre; ühtainsatki rohutirtsu ei jäänud alles kogu Egiptuse maa-alale. (2. Mo 10:13,16,19)

Nendes salmides me näeme, kuidas iidsetel aegadel, kui Issand võitles Iisraeli eest julma vaarao vastu, tõid tormituuled neile vabastuse. Ja taas, hiljem, andis Jumal oma suurima väe ilminguga lõpliku löögi Egiptuse uhkele vastupanule just tormituulte abil. Ometi tundus esmalt, et Iisraeliga on toimumas midagi imelikku ja peaaegu julma. Paljud ohud olid neid ümber piiranud: ees seisis neil rahutu meri, mõlemal küljel olid mäed, mis lõikasid ära igasuguse lootuse põgenemisele, ja nende kohal tundus, et puhub orkaan. Tundus, et nende esimene päästmine viis neid veelgi kindlamasse surma. Kui vaarao oli ligidal, siis Iisraeli lapsed tõstsid oma silmad üles, ja vaata, egiptlased olid tulemas neile järele. Siis Iisraeli lapsed kartsid väga ja kisendasid Issanda poole. (2. Mo 14:10)

Alles siis, kui tundus, et nad olid vaenlase poolt lõksu aetud, tuli auline triumf. Tormituul puhus edasi, lüües laineid tagasi. Üüratu arv iisraellasi marssisid edasi sügavale mere põhja, mööda teed, mida kattis Jumala kaitsev armastus. Mõlemal pool olid kristalsed vee müürid, mis särasid Jumala au valguses, ja nende kohal möirgas äikesetorm. Ja nii see kestis terve pika öö, kuni järgmise päeva koidikuni, kui viimase iisraellase jalg puudutas kallast, siis oli tormituul oma ülesande täitnud.

Seejärel laulis Iisrael Issandale laulu sellest, kuidas tormituul täitis Tema sõna: “Vaenlane mõtles: ‘Ajan taga,võtan kinni, jaotan saagi – mu hing täitub sellest. Tõmban oma mõõga, oma käega hävitan nad.’ Sina puhusid tuult, meri kattis nad, tinana vajusid nad võimsasse vette. (2. Mo 15:9-10)

Ühel päeval, Tema suure halastuse tõttu, seisame ka meie klaasmere ääres hoides käes “Jumala käest saadud kandleid.” Siis me laulame: Jumala sulase Moosese laulu ja Talle laulu: „Suured ja imelised on Sinu teod, Issand Jumal, Kõigeväeline! Õiged ja tõelised on Sinu teed, Sa paganate kuningas! (Ilm.15:2-3). Siis me teame, et tormituul on võitnud meile pääsemise.

Täna ümbritsevad sinu suurt kurbust ainult küsimused, aga siis sa näed, kuidas ähvardav vaenlane puhuti ära sinu tormisel hirmu ja leina ööl.

Täna näed sa ainult oma kaotust, aga siis näed sa, kuidas Jumal kasutas seda selleks, et murda kurjad ahelad, mis olid hakanud sind piirama.

Täna tunned sa hirmu uluva tuule ja möirgava äikese käes, aga siis sa näed, kuidas nad lõid tagasi hävingu lained ja avasid sulle tee rahulikule Tõotatud Maale. Mark Guy Pearse.

Kuigi tuuleiilid on metsikud ja tormituul on valla päästetud, siiski laulab mu usaldav süda endiselt: Ma tean, et see ei too mulle mingit kahju, sest Tema lendab tuule tiibadel.

Katkend L.B. Cowmani raamatust “Streams in the desert”.