Ja Jumal ütles: „Saagu valgused taevalaotusse eraldama päeva ööst!”

 Ja Jumal ütles: „Saagu valgused taevalaotusse eraldama päeva ööst! Tähistagu need seatud aegu, päevi ja aastaid, olgu nad valgusteks taevalaotuses, valgustuseks maale!” Ja nõnda sündis: Jumal tegi kaks suurt valgust: suurema valguse valitsema päeval ja väiksema valguse valitsema öösel, ning tähed. (1. Mo 1:14-16).

Päike on ühteaegu nii valguse kui ka kogu meie planeedisüsteemi keskpunkt. Tema ümber tiirlevad väiksemad taevakehad, saades temalt oma valguse. Seepärast võib päikest vaadelda kui selle sümbolit, kes tõuseb kui “Õiguse Päike, kelle tiibade all on paranemine” (Ml 3:20) rõõmustamaks jumalakartlike südameid.

Selle sümboli ilu on mõistetav neile, kes on valvanud öö läbi ja võivad nüüd vaadelda, kuidas tõusev päike kallab idataeva üle oma säravate kiirtega. Udu ja öö varjud hajuvad ning kogu loodu otsekui juubeldaks pilvitu hommiku koidust ja igavese kirkuse päeva algusest.

Kuu on iseenesest tume. Ta saab kogu oma valguse päikeselt ja peegeldab seda pidevalt maa peale, kuivõrd teda ei takista Maa oma mõjudega. Vaevalt jõuab päike vajuda silmapiiri taha, kui juba tõuseb kuu, et valgustada pimedusse mähkunud maad päikeselt saadud kiirtega. Kui aga kuu on taevas päeval, siis on ta päikese helgi tõttu vaevalt märgatav, ka atmosfäär, tumedad pilved, tihe udu ning maast tõusvad külmad aurud on taistuseks kuu hõbedasele valgusele. Nii meenutab kuu meile kogudust, samal ajal kui päike sümboliseerib Kristust.

Koguduse valgusallikas on varjatud ja nähtamatu. Maailm ei näe seda, kuid Tema näeb. Koguduse ülesanne on peegeldada valgust pimedusse mattunud maailmale. “Teie”, ütleb apostel, “olete meie kiri, …igale inimesele mõistetav ja loetav.” Ja veel. “On ilmne, et teie olete Kristuse kiri, …kirjutatud elava Jumala Vaimuga” (2 Kr 3:2-3).

Milline vastutus on kogudusel! Kas ta ei peaks siis pidevalt valvel olema, vastu pannes kõigele sellele, mis teda takistab peegeldamast Kristuse taevalikku valgust kõigil oma teedel. Aga kuidas ta saab võimeliseks peegeldama seda valgust? Mitte teisiti, kui külluslikult seda endasse vastu võttes. Kui Kogudus käiks Kristuse valguses, siis ta kahtlemata ka peegeldaks seda valgust ja nõnda hoiaks endale määratud seisundit. Kuul endal ei ole valgust. Samuti Kogudusel. Ta ei ole kutsutud valgustama maailma omaenda kirkusega. Ta saab vaid peegeldada valgust, mille ta on saanud. Koguduse ülesandeks on hoolikalt järgida Issandat maa peal elades ning käia Tema jälgi mööda Püha Vaimu jõus.

Kuid oh häda, Kristuse ja Tema koguduse vahele asetub sageli maa oma pilvede ja uduga, kattes valguse ja kustutades Kristuse kirja meis nõnda, et maailm võib vaid suure vaevaga näha Kristuse nime kandjates üksikuid Tema iseloomujooni.

Sageli avastab maailm kristlastes rohkem seda, mis kurvastaval kombel Kristusest erineb, kui seda, mis Temaga sarnaneb. Püüdkem siis palvetavas vaimus üha rohkem tunnetada Kristust, et omandada väge Teda veelgi ustavamalt jäljendada!

Katkend C.H. Macintoshi raamatust “Moosese viisikraaamatu selgitused 1. osa.”