1.Moosese 25 loeme emaüsas aset leidvast vendade rivaalitsemisest! Juba enne nende sündi võitlesid Jaakob ja Eesav omavahel. Rebeka oli mures ja “läks YHWH-lt küsima”, miks see nii oli. [1] Kuhu ta küsima läks? Pühakiri vaikib sellest. Siiski on ilmne, et ta läks kellegi juurde. Rabid ütlevad, et ta läks ro’eh juurde (tõlgitud nägija, tuletatud sõnast “shoresh” – “nägema”). Talle öeldi, et tema üsas on kaks rahvast ja et vanem teenib nooremat. Teisisõnu teeniks Eesav Jaakobit.
Aastakümneid hiljem, 1. Moosese raamatu 27. peatükis kuuleb Rebeka, et Isaak soovib oma poegi õnnistada enne surma. Ta teab, et Iisak eelistab Eesavit Jaakobile. Jumal eelistab Jaakobit nagu on näidatud salmis 1. Mo 25:23. Ilmselt ei usalda ta, et HaShem (Jumal) peab oma varem antud lubadust. Seetõttu püüab ta petta Iisakit, kasutades oma kaasosalisena Jaakobit. Usun, et ta oleks pidanud uskuma Adonai lubadustesse. Selleks polnud tal vaja vaesekest ja vana Isaakit petta. Jumal oleks leidnud viisi oma lubaduste täitmiseks. Sellegipoolest õnnestus tema plaan ja Iisak õnnistas Jaakobit õnnistustega, mille ta Eesavile kavatses anda, sealhulgas: “Rahvad orjaku sind, rahvahõimud kummardagu sind! Ole oma vendade isand, su ema pojad kummardagu sind! Neetud olgu, kes sind neab, õnnistatud, kes sind õnnistab!” [2]
Loomulikult polnud Eesav väga õnnelik, et Jaakob varastas põhimõtteliselt tema jaoks mõeldud õnnistused. Ta palus, et kallis vana isa annaks talle ka õnnistuse, kuid saadud “õnnistus” (1Ms 27:40) sarnanes pigem needusega kui õnnistusega. “Sa elad oma mõõga varal ja pead oma venda orjama.…” Ou jee, suur tänu, isa!
Pole vist üllatav, et Eesav ootas Isaaki surma, et seejärel oma kalli venna Jaakobi ära tappa. Kuigi Iisak oli juba vanuse tõttu pimedaks jäänud, peab Eesav veel mitu head aastat ootama. Iisak suri 180-aastaselt, nagu saame teada 1. Moosese 35: 27–28.
Rebeka sai teada Eesavi kättemaksuplaanidest ja korraldas vandenõu, et Jaakob saadetaks minema, väidetavalt selleks, et talle hea naine leida, kuid eelkõige selleks, et teda Eesavi eest kaitsta. Ta saadetakse Haaranisse (tänapäeva Türgi lähedale), kus tal kästakse leida naine Rebeka venna Laabani tütarde seast. Teisisõnu kästi tal abielluda ühega oma nõbudest. Pühakirjas pole see keelatud, kuigi kui seda jätkatakse paljude põlvkondade vältel, siis tekivad sellest sünnidefektid.
Islamikultuurides on eelistatumad abielupartnerid sugulaste vahel, mis põhjustab nende sajandeid kestnud traditsioonilistest abieludest sündinud laste seas palju füüsilisi ja vaimseid probleeme.
Jaakob lahkus oma kodust Beer-Sebast ja suundus Põhja-Mesopotaamias (Padan-aramis) asuvasse Haraani.
1.Moosese 28:12 loeme, et ta nägi unenäos [3] redelit, mille ots ulatus taevasse. Ta nägi, kuidas Jumala inglid mööda seda üles ja alla käisid. Kuna loeme, et inglid läksid kõigepealt üles, siis ütlevad rabid, et need inglid olid olnud koos Jaakobiga tema teekonnal kaasas. Jaakob nägi ka redeli kohal Jumalat (1Ms 28:13) ülemas: “Mina olen Issand, su isa Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal. Maa, mille peal sa magad, Ma annan sinule ja su soole.”
Jaakob jääb aga salaplaane hauduma, umbes nagu tema ema Rebeka. Ta annab tõotuse, öeldes: “Kui Jumal on minuga ja hoiab mind teel, mida käin, ja annab mulle leiba süüa ja riided selga, ja mina võin rahuga pöörduda oma isakotta, siis on Issand mulle Jumalaks, ja see kivi, mille ma panin sambaks, saab Jumala kojaks. Ja kõigest, mis Sa mulle annad, ma annan Sulle täpselt kümnist.”(1Ms 28: 20–22). “
Jaakob saabus Haaranisse, praktiliselt rahatult, jättes maha nii oma vara kui ka oma armastatud vanemad. Asjad hakkasid tema jaoks siiski natuke laabuma. 1. Moosese 29-s oli kõige esimene noor daam, kellega ta kohtus, armas Raahel, kes oli tulnud kaevule oma loomi jootma. Ta oli onu Laabani tütar. Jaakob veeretas hiiglasliku kivi kaevu suudmelt Laabani karja jootmiseks. Siis suudles ta Raahelit (esimesel “kohtingul”?). Ja nuttis, teades, et Adonai oli tema teekonda õnnistanud. Ta ütles Raahelile, et on tema nõbu. Neiu jooksis seda Laabanile ütlema, jättes ilmselt Jaakobi ise kaevu juurde. Onu Laaban jooksis tagasi kaevu juurde, et näha Jaakobit, suudles teda [4] ja tõi ta oma koju.
Jaakobi pulma üllatus
Jaakob liikus üsna kiiresti edasi. Ta palus, et Raahel saaks tema naiseks ja pakkus, et töötab tema eest seitse aastat. Laaban tundis, et see on hea tehing ja nõustus sellega. Te teate seda lugu. Jaakob töötas seitse aastat, lõpuks saabus pulmapäev! Ta ootas loomulikult, et loori all olev pruut on tema armastatud Raahel. Ta läks telki ja viis pulmad lõpule. Hommikul, täies päevavalguses, avastas ta, et onu Laaban on teda petnud! Ta oli just öö veetnud vähem armsa Leaga, Raaheli õega.
Teises tehingus sunnib Laaban Jaakobit pulmanädala Leaga lõpule viima ja seejärel nõustub ka Raaheli Jaakobile naiseks andma. Kuid teise pruudi saamise eeltingimusena töötab ta teise pulmanädala lõpus veel seitse aastat Laabani heaks.
Adonai nägi, et Lea ei olnud armastatud. Seetõttu avas ta tema üsa. 1Ms 29: 32–35 sünnitab ta Jaakobile neli poega: Ruuben, Siimon, Leevi ja Juuda. Judaismis tähendavad kõik need nimed midagi. Ruuben (Ruven – “vaata, poeg”), Simeon (Shimon – sh’mast, heebrea – “kuule”), Levi (lavaha- “liituma”) ja Juuda (Yehudah – “kiitus YHWH-le”). Heebrea traditsioonide järgi pannakse lapsele nimi, mis midagi tähendab, mitte ainult nimi, mis kõlab kenasti.
Neil päevil oli suureks häbiks kui naine oli viljatu. Raahel ütles Jaakobile: “Anna mulle lapsi, muidu ma suren!” Sel hetkel sai Jaakob Raaheli peale väga vihaseks. See polnud kindlasti tema süü! Neil oli aga traditsioon, et naise teenijannat võib kasutada viljatule naisele järglaste andmiseks. Raahel käskis Jaakobil minna tema teenija Billa juurde. Jaakob oli väga sõnakuulelik, arvestav ja armastav abikaasa, mistõttu nõustus ta tegema seda, mida Raahel nõudis. Ta läks Billa juurde ja naine jäi rasedaks ning sünnitas Raaheli põlvedele poja. Laps sai nimeks Naftali ja teda peeti samavõrdseks Raaheli pojaga.
Jaakobi elu hakkas nutuseks muutuma. Lea lõpetas laste kandmise ja seepärast palus Lea Jaakobil minna oma teenija Silpa juurde. Jaakobil ei olnud muud valikut, vaene mees, nii et ta läks Silpa juurde. Silpa sünnitas kaks poega Gaadi ja Aaseri, keda peeti Lea poegadeks, kuna nad sündisid Lea põlvedele. [5]
Siis muutus Lea jälle viljakaks ja sündis veel kaks poega, Issaskar ja Sebulon. Pärast sünnitas ta tütre nimega Diina. Paljud arvavad ekslikult, et Diina oli ainus tütar, kes Jaakobile sündis. Diina oli lihtsalt ainus tütar, kellele nimi pandi. Ja ainus põhjus, miks Diinat nimetatakse nimepidi, tuleneb traagilisest vägistamisest, mis juhtus temaga 1. Moosese raamatus. 1. Moosese 34:21 soovib Hamor, et tema perekond ja Jaakobi perekond ühineksid, öeldes: “Võtkem nende tütred endile nasiteks ja anname neile meie tütred. ” Aastaid hiljem oli Jaakob leinas, eeldades, et metsloomad tapsid tema armastatud poja Joosepi. “Ja kõik tema pojad ja tütred tõusid üles teda lohutama.” [6]
1.Moosese 46: 7 kolib Jaakob Egiptusesse koos “poegade ja poegade poegade, tütarde ja poegade tütardega ja kogu oma sooga …” Näeme taas, et Jaakobil olid tütred. Tegelikult oli tal rohkem tütreid kui poegi. 1. Moosese raamatust 46:15 loeme, et Jaakobil oli 33 poega ja tütart. Me teame juba, et tal oli 12 poega. Lihtne aritmeetika ütleb meile, et Jaakobil oli ka 21 tütart. Kuid suguharusid võisid juhtida ainult mehed, Jaakobi kaksteist poega. Seetõttu nimetatakse poegi, tütreid aga ei nimetata.
1.Moosese raamatust 46:27 saame teada, et Jaakobi peres oli 70 inimest, kes tulid Egiptusesse. Neid nimetatakse 1. Moosese raamatus 46: 8–26. 70 inimesest 66 on mehed. Samuti oli palju naisi, kes samuti Egiptusesse läksid, sealhulgas Jaakobi 12 poja naised, keda on mainitud ka 1. Moosese 46:27, kuigi neid pole nimetatud.
Mul on kahju seda öelda, daamid. Kuid naisi ei peetud piisavalt oluliseks, et neid ja nende nimesid üldse üles lugeda. Oleme õnnistatud, et elame ajastul, kus daamid saavad oma au. HaShem armastab naisi meie seas.
Kui Jumal otsustas oma ainusündinud Poja maailma saata, valis Ta ülesande täitmiseks noore juudi neitsi. Joosepil (tema suureks meelehärmiks) polnud sellega midagi pistmist. Siiski kaldun teemast kõrvale.
Tuleme tagasi Jaakobi naiste vahelise võistluse juurde. Pärast Diina sündi avas HaShem Raaheli üsa ja lõpuks sündis talle poeg, kellele ta pani nimeks Joosep. See oli esimene ja ainus poeg, kes Raahelil mitu järgnevat aastat on. Kuid lõpuks jäi ta teist korda rasedaks ja sündis veel üks poeg, kui pere oli teel Petlemma (Beit Lechem – leivamajja). Ta hakkas sünnituse ajal surema ja nimetas oma teise poja Ben-oniks, minu kurbuse pojaks. Pärast Raaheli surma andis Jaakob poisile uue nime Benjamin (Ben-yamin – parema käe poeg).
Raaheli haud on püha paik tänaseni. Kahjuks anti Petlemm Palestiina araablastele ühena Oslo “rahuprotsessi” kingitustest. Kuid Raaheli haud on müüriga kaetud ja kaitstud juudi püha kohana. Viljatu üsaga juudi naised on juba mitu sajandit käinud Raaheli haua juures palvetamas, et nende üsad avaneksid. Paljud väidavad, et see töötab! Tundub siiski omapärane minna selliste palvetega Raaheli hauakambrisse, kuna tal endal oli nii raske rasestuda.
Jaakob läks Haaranisse, väidetavalt selleks, et saada naine, kes on rohkem vaimsem kui Kaanani naised. Ta sai mitte ühe, vaid kahe naise juurde koos kahe konkubiiniga. See pole piibellik ideaal. Näeme, et Aadamale anti üks naine, mitte kaks või kolm. Piibel ütleb seda aga nii, nagu see on. Piibel räägib nende suurte jumalameeste-ja naiste tugevustest, samuti aga ka plekkidest.
Ja kuigi Raahel võis olla ilus, siis polnud ta kaugeltki täiuslik. Jaakob veetis onu Laabani juures 20 aastat. Ta oli väga kõva ja arukas töömees ning jõudis lõpuks suuremasse õitsengusse kui ükski Laabani poegadest. Ja nagu juudi ajaloos on tavaline olnud, siis muutuvad ühe juudi õitsengu ajal teised inimesed kadedaks. See oli nii Laabani poegade kui ka Laabani enda puhul, kes kõik olid Jaakobi peale kadedad.
Tuli Jaakobi aeg lahkuda. 1. Moosese 31: 3 käsib HaShem (Jumal) Jaakobil Padan-Aramist lahkuda. Jaakob saabus sinna vaid riided seljas ja sau käes. Aga ta lahkus Padan-Aramist salaja koos oma naiste, konkubiinide, poegade, tütarde ja suure varandusega.
Kui onu Laaban avastas, et Jaakob oli salaja põgenenud koos oma tütarde ja suure varandusega, läks ta koos oma sugulastega Jaakobi otsima. Lõpuks jõudsid nad Jaakobi ja tema perekonnale järele. Ent Jumal oli unes tulnud Laabani juurde, hoiatades teda Jaakobit mitte kahjustama. Laaban avaldas suurt pahameelt selle üle, et tema tütred ja lapselapsed võeti temalt ära, ilma et tal oleks olnud isegi võimalust nendega hüvasti jätta.
Laabani häiris aga tegelikult midagi muud. Kõik tema maja ebajumalad olid varastatud! Ja ta arvas, et Jaakobil on sellega midagi pistmist. Jaakob oli muidugi väga solvunud. Ta ei tahtnud mingit tegemist teha Laabani jumalatega. Jaakobil oli oma Jumal: Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal! Siiski lubas ta Laabanil läbi otsida kõik nende telgid ja asjad. Ta ütles, et kui need iidolid avastatakse, on Laabanil õigus tappa igaüks, kelle käes need on.
Jaakob ei saanud aga aru, et Raahel oli varas! Raahel oli varastanud isa majapidamisjumalaid. Ta peitis need kaamelisadulasse ja istus sadulale. Ilmselgelt elas ta väljaspool lepingut. Laaban ei leidnud oma iidoleid, mis Jaakobit veelgi rohkem vihastas, kuna ta tundis end täielikult õigustatuna.
Jaakob ja Laaban sõlmisid lõpuks omavahel lepingu. Nad püstitasid kivihunniku. Laaban rääkis aramea keelt ja nimetas seda Y’gar-sahadutah’ks (“tunnistajate hunnikuks”), samas kui Jaakob eelistas siiski heebrea keelt, nimetades neid samu kive Gal-ediks (see tähendab ka “tunnistajate hunnikuks”). Seda nimetati ka Mitspahiks (“vahitorniks”).
Mõnikord kirjutatakse ehetele mispah (või mispa), millega noored mehed ja naised näitavad oma armastust teineteise vastu Pühakirja 1. Moosese raamatu 31:49 salmiga, öeldes: “Issand valvab minu ja sinu vahel, kui me teineteist enam ei näe. ” Esialgses kontekstis polnud see siiski sõpruse, vaid vastastikuse usaldamatuse avaldus.
[1] 1. Moosese 25:22.
[2] 1. Moosese raamat 27:29. (Vt ka 1Ms 12: 3)
[3] Pühakirjas oli tavaline, et Jumal rääkis inimestega unenägudes ja nägemustes. Olge siiski ettevaatlik! Mõni unenägu tekib liigsest Pizza söömisest.
[4] Oli tavaline, et mehed suudlesid teineteist. See oli täiesti mitteseksuaalne.
[5] Tuleb märkida, et Piibli ajal sünnitasid naised vertikaalselt, istudes sünnitustoolil (2. Moosese 1:16) või teise inimese põlvedele. Näiteks sündis Joosepi põlvedele ka lapsi (1Ms 50:22). Nii on see jätkuvalt niinimetatud “primitiivsetes” kultuurides, kus gravitatsioon aitab sünnitusprotsessile kaasa. Tulevane ema on selili ainult arsti mugavuse huvides, kuid see teeb sünnitusprotsessi raskeks – tänapäevani.
[6] 1. Moosese raamat 37:35.
Allikas: https://petahtikvah.com/Articles/JacobsWivesSonsandDaughters.htm#_ftn6