Jeff ja Melinda Phillips

Autori märkus: iga ema kardab telefonikõnet või kirja uudistega, mis muserdavad tema ülejäänud elu. Salm, mille iga vanem peaks pähe õppima, on Psalm 112:7 – „Ma ei  karda õnnetuse sõnumit, mu süda on kindel, ma loodan Issanda peale.” Ma mitu korda tsiteerin seda salmi enne kui sirutan käe vastu ööd heliseva telefoni poole ja võtan telefonikõne vastu.

Enamik meist pole kindlad, kuidas me kurjale teatele reageerime, kuid ma olen avastanud, et Jumala Sõnale rajatud usk ei vea kunagi alt. 17. jaanuaril 2003.a. seisin San Diego sadamas ja vaatasin oma poega Jeffi, kapral Richardit, ühte seitsmest Iraaki suunduvast sõjalaevast, oma pereliikmeid, kes ujusid tormises emotsioonide meres, kui jätsime hüvasti oma lähedastega. Kui me seisime nende hiiglaslike laevade varjus, siis olid meie tunded kurjakuulutavad ja pahaendelised.

See, et mu poeg ei saa reisile kaasa võtta isiklikke asju, sealhulgas Piiblit, tegi mulle muret. Usun, et Jumala Sõna on ainus asi, mida ei tohiks kunagi koju jätta. Tundsin mõningast lohutust tõsiasjast, et Jeffil oli Sõnas hea alus rajatud ja ma olin kindel, et Püha Vaim toob Pühakirja salmid talle vajaduse korral meelde. Siiski tundsin, et pean tema arsenali täitma andes talle midagi, mida ta saaks kiiresti kätte haarata. Mul oli kohvris raamat “Jumala tõotused” ja õhtul enne poja väljasaatmist lugesin selle läbi ja joonisin alla konkreetsed salmid, kuid sellest ei paistnud piisavat. Psalmi 91 tundmine ja aastaid nende lubaduste kuulutamine oma laste ellu inspireeris mind esikaane sisse need salmid kirja panema (lisades Jeffi nime psalmi). Seejärel libistasin raamatu tema merekotti.

Päevad muutusid nädalateks, enne kui saime oma pojalt kirja. Tema kirjad rääkisid tänulikkusest raamatu eest, tohutust usust ja julgustusest, et me jääksime tugevaks, millele järgnesid kommentaarid rahu ja kindlustunde kohta, mida ta sai Sõnast.

Umbes nädal enne seda, kui president Bush kuulutas sõja ja me kõik ärkasime olles “šokis ja kartuses”, küsis kohalik reporter, kas ta võiks mind intervjueerida. Ta kirjutas kohalikku ajalehte lugu, mis kajastas sõtta minevate sõdurite lähedaste mõtteid ja tundeid. Rääkisin korduvalt oma usust Jumalasse ja Tema kaitsetõotustest. Varsti pärast sõja väljakuulutamist tõi riiklik televisioon osa õudusest meie elutuppa ning  koos enamiku maailmaga vaatasime ja ootasime ka meie. Varsti pärast seda helistas reporter ja küsis, kas tunnen end endiselt tugevana oma usus pärast seda, kui kuulsin, et ameeriklaste seas on olnud ohvreid. Ma ütlesin talle: “Jah!” ja mainisin Psalmi 91. Ta küsis minult, millised konkreetsed salmid andsid mulle usku. Lugesin talle ette kogu psalmi.

Seitse päeva pärast sõja kuulutamist saime abikaasaga osariigi senaatori büroost postiga suure pruuni ümbriku. Aadress ümbrikul oli käsitsi kirjutatud. Sees oli allkirjaga ja senaatori ametliku pitseriga tembeldatud kiri. See oli õnnetuse sõnumiga kiri, milles avaldati kaastunnet meie poja kaotuse puhul.

Esimeste ridade lugemine viis mind usukriisi. Teades, et ma ei ole omal jõul eriti tugev inimene, vaatan praegu tagasi ja olen üsna üllatunud selle peale, kuidas ma reageerisin. Ilma Jumalata ja Tema tõotusteta tean, et oleksin murdunud. Kuid mu esimene vastus oli: “See on viga ja ma ei usu seda õnnetuse sõnumit!”

Alguses mõtlesin, et jätan selle tähelepanuta ja viskan kirja minema. Siis mõistsin, et pean jätkuvalt kuulutama Jumala lubadusi, mis on kirjas Psalmis 91. Jumala Sõna ütleb meile 2. Korintlastele 10:5, et lahing käib meie mõtteelus. Muutusin Jumala Sõna kuulutamise suhtes vankumatumaks ja keeldusin langemast vaenlase lõksu.

Siis mõtlesin, et pean helistama senaatori kontorisse, et neile sellest veast teada anda, et nad rohkem sarnaseid vigu ei teeks. Helistades tuli vastust kaua oodata, kuid ma keeldusin õnnetuse sõnumit levitamast. Mu minia helistas, aga ma ei öelnud talle midagi. Ma isegi ei helistanud oma mehele. Umbes kaks tundi kõndisin oma majas, võideldes häälekalt vaimset võitlust, kuulutades valjuhäälselt Jumala Sõna tõotusi. Mõned võivad olla eriarvamusel, kuna nad ei näe sellise tegevuse kiireloomulisust, kuid ma teadsin, et pean oma mõtete ja suu sõnadega nõustuma Jumala Sõnaga. Mõned võivad olla eriarvamusel, kuna nad ei näe sellise tegevuse kiireloomulisust, kuid ma teadsin, et mu poja elu on ohus! Kurat oli välja mõelnud plaani, kuidas mu poja elu võtta, ja mul ei jäänud muud üle, kui seista müüriprakku. Ma ei saanud “õnnetuse sõnumiga” nõustuda. Kiri oli vahend, mille abil ta proovis mind panna oma usutunnistusest loobuma, et vaenlane saaks ligipääsu, mida ta soovis.

Jeesuse veri ja Jumala imeline jõud ja kaitse, kes on piiramatu aja või vahemaaga, on see, mis asetas mu poja Tema kõikvõimsate tiibade varju. Ma ei anna vaenlasele sissepääsu! Kahtlejad võivad küsida, kas ma usun, et tulemus oleks võinud olla erinev! Minu vastus sellele on veel üks kindel “jah!” Mu poeg oli kaevikutes sees ja väljas, vältides samal ajal tema jalgadest tollide kaugusele langevaid kuule. Kui ma oleksin vaenlasega nõustunud ja kaotanud tahte Jumalat usaldada, palvetada, kuulutada ja uskuda, poleks mu poega võib-olla täna siin meie seas.

Lõpuks helises telefon ja kuulsin ohtralt vabandusi ja kinnitust, et kiri saadeti kogemata. Sel hetkel helistasin ja jagasin kogemust oma abikaasaga, kinnitades talle, et kõik on hästi. Siiski läks mitu kuud, enne kui kuulsime oma poja häält.

Ma ei suuda kunagi adekvaatselt kirjeldada, kui imeline oli see juuni neljapäev, umbes kell 2 öösel,  kui kuulsime Jeffi ütlemas: “Kuidas läheb? Olen Saksamaal ja ootan lendu Californiasse. Kas saate broneerida mulle reede õhtuks lennu Dallasesse ja kas tulete mulle järele?”

Sel nädalavahetusel rääkisin kirjast ja näitasin seda oma kahele pojale ja nende naistele. Igaüks neist tundis pärast lugemist traumat. Minu kaks miniat ja mu vanem poeg David ütlesid kõik, et nad poleks arvanud, et oleksid suutnud seda sõnumit taluda kui oleksid sellest teada saanud enne Jeffi naasmist.

Iga meie pereliige teab, et ilma Jumala imelise sekkumiseta oleks vaenlane võitnud. Me kõik kogesime uut kasvu usus ja usalduses Jumala Sõna tõotustesse ja kaitsesse ning kuulutame alati Psalmi 91 tõde ja ustavust.

Autori märkus: Chrystal Phillipsil on magistrikraad kliinilise kristliku nõustamise alal. Ta on ordineeritud nõustamisteenistusse ja on litsentseeritud pastoraalne nõustaja Riiklikus Kristlike Nõustajate Assotsiatsioonis, samuti on ta litsentseeritud keemilise sõltuvuse nõustaja Texase osariigis.

Katkend Peggy Joyce Ruthi ja Angelia Ruth Schumi raamatust “Psalm 91. God´s shield of protection. Military edition.”

Natside vangilaager

Teise maailmasõja ajal õppisid paljud inimesed Issandat tundma ja Teda usaldama. Üks nendest oli inglane, keda hoiti pikka .....

Ta hüüab Mind appi ja Ma vastan temale

Ta hüüab Mind appi ja Ma vastan temale; Mina olen ta juures, kui ta on kitsikuses, Ma vabastan .....

LT. Kaplan Terry Sponzholz. Lood, mis nõuavad jutustamist

LT. Kaplan Terry Sponzholz "Christ Firefighters" President, Florida Citrus County. Olime jõudnud Code Two´ga  haiglasse (südameinfarkt), kui saime .....

Bataani surmamarsis ellujäänu. Lood, mis nõuavad jutustamist

John Marion Walker Armee Lennukorpuse Reamees 4. klass 35. õhusalga spetsialist 21. jälituseskadrill Bataani surmamarsis ellujäänu. Me kõik .....

Et ta Minusse on kiindunud, siis Ma päästan tema; Ma ülendan tema, sest ta tunneb Minu nime

Mitmed Iowa 113. ratsaväeüksuse sõdurid – Euroopa sõjas suurepäraselt võidelnud üksus– said ülestõusmispühadeks kaardid, mis avasid nende silmad. .....

Rick Johnson, Vietnam

1966. aastal otsustasin kolledži pooleli jätta ja liituda merejalaväega, et saaksin minna Vietnami. Mereväelased otsisid piloote ja tahtsid, .....

Näitleja Jimmy Stewart, õhuvägi, lahingupiloot ja pommitajate koolitaja

Pole üllatav, et James Stewart tundis II maailmasõja ajal kutset oma riiki teenida. Ta pärines väga patriootlikust sõjaajalooga .....

Jumal tahab meid päästa kogu inimkonnale teadaolevast kurjusest

Ja see kaitse ei lõpe ainult seetõttu, et oleme võõral pinnal, üksi ohtlikul missioonil või keset ägedat lahingut. .....

Igas sõjas on oma päästmise tunnistused

Meie ajaloo varasemast sõjast pärineb veel üks põnev lugu. Kapten Edward W. Rickenbacker, Teise maailmasõja esinduslik Ameerika lennuväelane, .....

Monsi lahing I maailmasõjas

"Sest Tema annab oma inglitele sinu pärast käsu sind hoida kõigil su teedel. Kätel nad kannavad sind, et sa .....

Kogu Inglismaa oli jahmunud

Kogu Inglismaa oli jahmunud sellest, mis juhtus Dunkirkis II-s maailmasõjas, kui natsid ajasid tuhandeid Briti sõdureid veepiirile lõksu. .....

Dunkirki neli imet

Teise maailmasõja pimedamatel tundidel kuulutas kuningas George VI välja riikliku palvepäeva ja kogu Suurbritannia kirikud olid rahvast täis. .....