Joseph Shulam: Preestrite ja leviitide pühitsemine [2023]

Sel šabatil loeme me Behaalotechat, 4. Moosese 8:1-12:16, Haftarah prohvetite raamatutest Sakarja 2:10-4:7 ja Uuest Testamendist Luuka 10:1-24.

Toora portsjoni 4. Moosese raamat algab sellega, et Jumal käsib Moosesel käskida oma vennal Aaronil MENORA, seitsme haruga lambijalg korda teha ja ette valmistada. Esimene küsimus, mis kerkib, on, miks on sellel lambijalal seitse haru?

Põhjus ei ole keeruline. Seitse on loomise arv ja loomispäevi on seitse ning valgus maailmas peegeldub koosolekutelgi pühamus ja hiljem Jeruusalemma templis.

Üks emotsionaalsemaid hetki mu elus oli 1969. aastal, mil mu naine Marcia esimest korda Roomat külastas. Rooma südames on Rooma Foorum ja selle varemete keskel asub keiser Vespasianuse poja Tituse võidukaar, kellest hiljem sai ise keiser.

Need isa ja poeg olid mehed, kes hävitasid Jeruusalemma ja templi ning viisid väärtuslikud esemed templist Rooma ja marssisid nendega Rooma tänavatel tähistamaks võitu Juudamaa üle ja juubeldades Jumala templi hävitamise üle. Selle Rooma võidukaare seinal on Issanda templist võetud kuldlamp. Otse kuldse menora reljeefi alla on keegi Iisraeli juut heebrea keeles kriipinud IISRAELI RAHVAS ELAB.

4. Moosese 8. peatükki lugedes meenub mulle alati see monument ja Rooma loosung Judea on vangistatud. Mäletan ka seda, et Tituse kaare sees Roomas on heebrea keelne kiri “AM – ISRAEL – HAI”, “Iisraeli rahvas elab.”

Rooma impeerium on hävinud ja see ei naase kunagi Vana-Rooma endise hiilguse juurde. Menora (seitsme haruline lambijalg) on ​​Iisraeli riigi sümbol ja valgustab seda siiani. Iisrael on meditsiinis peamine innovatsiooni ja leiutamise keskus. See on start-up rahvas ning väga palju uuendusi ja leiutisi, mis inimkonda õnnistavad, tulevad endiselt Iisraelist, et õnnistada maailma.

Ülejäänud selle Šabati Toora lugemisosas on ka Leevi suguharu pühitsemine teenistusse Siinai kõrbes püstitatud kogudusetelgis. Me kõik saame midagi väga olulist õppida leviitide teenimisse pühitsemise tõsidusest ja keerukusest.

Esimene asi, mis leviitide pühitsemisel aset leiab, on puhastamine. See ei ole puhastus, sest nad olid määrdunud ja lõhnasid halvasti. See on puhastus tseremoniaalsetel põhjustel, see on tegu, mis sümboliseerib kogu Iisraeli rahvast, et need Issanda valitud teenijad ja Iisraeli rahvas on tseremoniaalselt puhtad; mitte ainult ihulik puhtus, vaid palju olulisem oli nende elu ja hinge puhtus.

Omamoodi eriline eraldatus kõigest, mis ei ole puhas ja rikkumatu. Asjadest, mis võiksid nakatada kogu Iisraeli leeri. Issanda töö rikkumine või lühiajaline katkestamine, võttes kasutusele otseteed Jumala töös ja teenimises. Meil on näide ülempreester Aaroni poegadest Nadavist ja Avihust, kes valisid otsetee ja tõid võõra tule (tule võõrast kohast) Issanda altarile ja tuli taevast tabas neid ja nad surid otse oma isa ja oma onu Moosese silme ees.

Huvitav on ka see, et leviitide tööiga oli lühike. Nad alustasid oma kohustuste täitmisega  Issanda kogudusetelgis 25-aastaselt ja läksid pensionile 50-aastaselt – vaid 25-aastane viljakas elu. Mulle tundub, et Jumala nõuanne Moosesele ja Aaronile leviitide teenimise kohta oli väga tark. Jumal ei tahtnud, et mingid vanad ja väsinud mehed teeniksid kogudusetelgis, tabernaaklis. Jumal tahtis, et need mehed oleksid oma parimas eas, kelle mõistus on terav ja kelle keha oleks võimeline templis tööd tegema ning ohvreid tooma ja Iisraeli rahva üle kohut mõistma.

Praegu on Iisraelis pensioniiga alates 65. eluaastast ja paljud töötavad kuni 70. eluaastani. Olen 77-aastaselt pensionile jäänud ja kuigi ma enam palka ei saa, töötan endiselt samamoodi ja tegelikult isegi rohkem kui varem, sest mulle meeldib see töö ja ma ei oska midagi muud teha kui Piiblit uurida ja kõike, mis sellega on seotud ja ka Piiblit õpetada.

Minu arvates on meie Toora portsjonis huvitav see, kuidas leviitide ja preestrite pühitsemine toimus ning miks just seda tseremooniat preestrite pühitsemiseks kasutati. Toon selge teksti 3. Moosese raamatust, mis kirjeldab pühitsemise protsessi:

“Ja preester määrigu õli, mis on ta pihus, puhastatava parema kõrva lestale ja ta parema käe pöidlale ja ta parema jala suurele varbale süüohvri vere peale!” (3. Moosese 14:28)

Küsimus on selles, miks kasutati seda ainulaadset tseremooniat preestrite pühitsemiseks. Siin on lühike selgitus:

1. Tänapäeval peavad preestrid, rabid ja pastorid olema Jumalale pühitsetud ja see pühendumine peab olema avalik, sest rabi ja pastori töö on tänapäeval väga sarnane  preestrite ja leviitide tööle. Nad on pühade kogukonna Jumala esindajad. Niisiis alustatakse õliga määrimist preestri //pastori // rabi kõrvast, sest nende ametite juures oli ja on kõige tähtsam osa Jumalalt kuulmine ja Jumala tahte tundmine.

Isegi kui praegusel juhil puudub füüsilise kõrvaga kuuldav kogemus, peab ta uurima Piiblit 1. Moosese raamatust Ilmutusraamatuni ja kõike, mis Piiblit ja Piibli maailma ümbritseb päeval ja öösel.

See on ainus viis, kuidas pastor // rabi // või preester saab teada, milline on Jumala tahe tänapäeval pühade koguduse jaoks. Ainuüksi ülikoolis või seminaris käimine ei kvalifitseeri Teid veel Issanda teenijaks. See võib olla hea teadmiste, ma ütleks maiste teadmiste, omandamiseks. Niisiis on esikohal preestri // rabi // või leviidi parema kõrva määrimine  õliga.

2.Teiseks määritakse preestri // rabi // või leviidi parema käe pöialt. Sest ei piisa ainult teadmisest selle kohta, mis on Jumala tahe. Jumala tahet peab tegema füüsiliselt ja seepärast määritakse parema käe pöialt.

Kui loete evangeeliume ja näete käskude arvu, mille Ješua oma apostlitele ja järgijatele andis, siis oleksite üllatunud, kuid peaksite olema ka tõsiselt pettunud, ärritunud ja kahetsema.

Sest pole ühtegi käsku, mille meie Issand oleks andnud oma järgijatele ja millest peaks kinni enamus kirikutest ja ka enamus evangeelsetest kirikutest. Olen kurb selle pärast ja selle tõttu, et mul on palju vendi ja sõpru, kes on vaimsed juhid ja pastorid, jutlustajad ja preestrid. Nad teavad Jumala Sõna, kuid kaevuvad sügavale oma konfessioonide kasutamisse ja ebaproduktiivsesse süstemaatilisse teoloogiasse, sealhulgas kirikutesse, mis väidavad end olevat mittekonfessionaalsed.

Tegelikult on kirikud, mis väidavad end olevat mittekonfessionaalsed, kõige konfessionaalsemad mittekonfessionaalsed kirikud. Niisiis, parema käe pöialt määritakse õliga selleks, et määritud inimene ja kogu kogukond, kes sellel tseremoonial osaleb, teaks, et ta on enda peale võtnud kohustuse. Mitte ainult õpetada sõna, vaid olla nagu Ješua ise, kes ütles:

“Olge sõna tegijad, mitte ainult sõna kuulajad.”

3. Kolmas kehaosa mida määritakse on leviidi, preestri või tänapäeval rabi või pastori parema jala suur varvas. Selle põhjuseks on asjaolu, et Jumala tallede juhina peab ta tundma rada ja kitsast teed, mis viib igavesesse ellu, ning juhtima Jumala lambaid ja kitsi sellel raskel Päästeteel. Ta peab olema õnnistuseks Jumala rahvale ning koguduse vaestele, abivajajatele ja kannatajatele.

Viimane punkt, mida tahaksin tuua meie selle nädala Toora portsjonist, on neljanda Moosese 9ndast peatükist. See on minu jaoks väga oluline ilmutus ja see peaks seda olema ka Teie jaoks. Näete, kristlased on kujutanud Toora (Vana Testamendi) Jumalat karmi ja legalistliku jumalana, kes karistab inimesi nende vähimagi patu ja sõnakuulmatuse eest. Ei ole suuremat valet kui selline traditsiooniline kristlik õpetus.

Meie Toora lugemine sellel ja eelmisel šabatil ning nädal enne eelmist šabatit, on selle valekristliku teoloogia vastand. Meie Tooraportsjon on nii selge tõend Jumala halastusest, inimloomusest ja meie elu olemusest siin Maal.

Heebrea traditsioonilise Piiblikalendri järgi tähistatakse paasapüha esimese kuu, Nisani kuu 14. päeval. Paasapüha on püha, millele on Piiblis pühendatud rohkem tekste kui ühelegi teisele Issanda pühale. Võite olla üllatunud, et ka Uues Testamendis ei ole paasapühale vähe tinti kulutatud. Toora keel paasapühade kohta on üsna range ja nõudlik.

Alates esimesest paasapühast, mida tähistati Egiptusemaal vahetult enne seda, kui Iisraeli lapsed lahkusid Egiptusest, nende orjastamise ja tagakiusamise maalt; pühade ja pidustuste iga detail oli Jumala poolt dikteeritud. Aaronile ja Moosesele anti iga detaili jaoks ettekirjutused Millal, Kuidas ja Miks. Ja nad andsid selle edasi Iisraeli lastele ja need, kes lahkusid Egiptusest, said lahkuda, sest nad kuuletusid ja tegid kõike nii, nagu Issand neid Moosese ja Aaroni kaudu käskis.

Kuid neljanda Moosese 9. peatükis avastame, kui armuliselt ja sügavalt mõistab meie Jumal inimeste nõrkust. Niisiis andis Jumal neile, kes paasapühal õigel ajal ei saanud osaleda või seda tähistada uue võimaluse ning nad said seda kuu aega hiljem tähistada. Lugege lihtsalt 4. Moosese 9. peatükki ja vaadake, kui paindlik, mõistev ja armuline on Issand Iisraeli Jumal oma lastega, olgu need iisraellased, juudid, paganad või mõnest teisest rahva hõimust, kes ühinesid Iisraeliga kui nad Egiptusest välja rändasid.

Selle nädala Siioni õpetuste palveloendi viimane osa on oluline tekst Uuest Testamendist, mis käsib paasapüha tähistada mitte Jeruusalemma, vaid Korintose paganatel kirikus.

Sellel 1. Korintlastele 5:7-8 tekstil on otsene käsk ilma kogelemise ja kahemõttelisuseta tähistada paasapüha koos Iisraeliga. Siin on apostel Pauluse käsk Korintose kogudusele, kuid see käsk kehtib kõigi kirikute kohta nii siis kui ka praegu!

Puhastage end vanast haputaignast, et te oleksite uus taigen, nõnda nagu te oletegi hapnemata leivad; sest ka meie  paasatall Jeesus Kristus on tapetud. Pidagem siis pühi kasinuse ja tõe hapnemata leivaga, mitte  vana haputaignaga, halbuse ja kurjuse haputaignaga.” (1. Korintlastele 5:7–8)

Pange tähele, et Korintose ajaloolised olud nõudsid kiriku puhastamist sügavast ja raskest patust, mis kahjustas kirikut. Lisaks sellele , kasutab Paulus selget paasapüha keelt ja paasapühade käske:

Puhastage end vanast haputaignast!” Tavaliselt tähendaks see Teie maja puhastamist igast tilgast või tükist juuretisest. Paulus ei räägi neid asju inimestele, kes ei teadnud, mis on paasapüha. Ma tean seda, sest kui ta oleks seda teinud, siis annaks ta palju üksikasjalikumad juhised juuretise otsimise ja puhastamise kohta. Paulus räägib inimestega, kes teavad midagi juuretise puhastamisest oma kodudest ja elust.

Teiseks ütleb Paulus neile, miks nad peavad oma koguduse ja elu vanast juuretist puhastama. Juuretise puhastamine on selleks, et teha neist, Korintose Ješua jüngritest, uus taigen, et nad saaksid olla tõeline kogudus, kus pole pattu. Piibli juuretis on patu sümbol, nagu see oli seotud patuga, mis eksisteeris Korintose koguduses. Juuretise puhastamine nende eludest pidi võimaldama kogukonnal osaleda ülimas paasaohvris, kes on Kristus.

Paulus pöördub korintlaste poole ja ütleb, et te peate olema tõeline hapnemata leib, tõeline matza, sest kallid vennad ohverdati  meie eest Messias. Ta on meie paasapüha. Sel põhjusel pidagem paasapüha, sest Tema on meie paasatall, ja sel põhjusel peaksime pidama paasapüha mitte vana pahatahtlikkuse ja kurjuse juuretisega, vaid siiruse ja tõe hapnemata leivaga.

Grammatika või üldise konteksti seisukohalt pole kahtlust, et siin tekstis on kristlastele otsene käsk pidada paasapüha. Ja apostel Pauluse poolt kogudusele antud põhjus on see, et Kristus on meie paasapüha.

Siin on see; tõelise ja tegeliku apostel Pauluse selge käsk! Jah, jälle kristlikud kirikud,  nagu see on neile katoliku kiriku varalahkunud kirikuisade tõttu harjumuspärane ja kombeks, ignoreerivad oma Toora- ja juudivastase suhtumisega apostlit ja käsku ning leiutavad ja võtavad oma kirikutes kasutusele, paganlikud ja ebajumalat kummardavad pühad. Nad ignoreerivad pühi, mida Ješua ja apostlid pidasid, ning käskisid oma jüngritel pidada, nagu paasapüha äsja mainitud tekstis.

Mina ja Netivyah oleme pühendunud Uue Testamendi kiriku taastamisele. Me ei ole katoliiklased ega kreeka õigeusklikud, ei protestandid ega evangeelsed kristlased. Oleme Ješua juutidest jüngrid koos paganatest vendade ja õdedega üle kogu maailma, kes on samuti Ješua jüngrid, pühendunud kogu Jumala Sõna nõule 1. Moosese raamatust Ilmutusraamatuni. Mitte ainult uskuda seda, mis on kirjutatud, vaid anda endast parim, et rakendada ellu ja pidada meie Issanda ja Tema jüngrite käske. Muidugi püüame ja anname endast parima vastavalt sellele, kuidas Issand annab meile selleks võimaluse.

Autor: Joseph Shulam / Parashat Behaalotecha: Various Teachings From Netivyah Staff | Netivyah

Joseph Shulam: Suhete Jumal [2022]

Sel šabatil loeme Toora osa nimega "Beha'alotecha" 4. Moosese 8:1-12:16. Selle šabati osa heebrea tähendus on "Kui sa .....

Yehuda Bachana: “Jumalakeskne koostöö tasakaalustatud elu nimel” – Naso [2023]

Parashat (Toora portsjon) Naso on pikim Toora osa. Selle pikkus tuleneb hõimujuhtide pakutud kingituste ja ohvrite nimekirjast, mida .....

Kes olid samaarlased Piiblis ja kes nad on praegu?

Kes on samaarlased? Samaarlased mängivad Piibli ajaloos olulist, kuid vastuolulist rolli, mida nähakse peamiselt kahes erinevas kontekstis. Lisaks .....

Boris Grisenko: “Omeri loendamine, usklike ühtsus ja ajamärgid”

Sel aastal (2020.a. artikkel) langes paasapüha esimene päev šabatile. Ja see on justkui märk leppimisest erinevate traditsioonide, juudi .....

Pastorite mehelik töö

Hiljuti igavikku lahkunud J.I. Packer (1926–2020) kirjutas sadu artikleid ajakirjale "Christianity Today", kuid võib-olla kõige rohkem tekitas neist .....

Rõõmustage! Kuidas saate käsu peale õnnelik olla?

Õnnelik olemine on tänapäeva maailmas midagi Püha Graali sarnast. Nagu kullapott vikerkaare otsas, tundub see alati ihaldusväärne, kuid .....

Lepituspäev: kuidas Jom Kippur osutab päästmisele Kristuses

3.Moosese 1–15 kirjeldab sündmuste jada, mis meenutab maailma algset loomist ja pattulangemist. Koguduse telk ja selles toimuv kummardamine .....