Oh, et meie hädad piirduksid vaid sõjakate naabrite rünnakutega! Paraku pole võõrhordide pealetung põhiprobleem. Kui meie rahval on veel hingejõudu ja ühtsust, siis nad võitlevad viimseni, neil on alati võimalus ellu jääda ja võita. Kui oleme ühendatud oma usalduses Jumala vastu, võitleb Ta meie eest ja välised jõud pole siis nii kohutavad.
Aga kui meie, omade seas pole rahu, kui kõik seestpoolt mädaneb ja kokku variseb, siis on pealetung ja lüüasaamine, rünnak ja langemine vaid aja küsimus.
Ilma usuta Jumalasse, ilma truuduseta lepingule Temaga lakkab rahvas olemast rahvas, rinne laguneb, igaüks võitleb enda ja oma huvide eest – ja mitte agressori, vaid oma ligimesega, kõik on kõigi vastu.
Seetõttu kuulutab prohvet Hesekiel, järgides ennustusi naabrite kohta, prohvetikuulutuse oma rahva vastutustundetute karjaste vastu. Nad pole vähem ohtlikud kui sissetungijad.
„Ja mulle tuli Issanda sõna; Ta ütles: „Inimesepoeg, kuuluta prohvetlikult Iisraeli karjastele, kuuluta prohvetlikult ja ütle neile karjastele: Nõnda ütleb Issand Jumal: Häda Iisraeli karjastele, kes karjatavad iseendid! Kas karjased ei peaks karjatama lambaid? (Hesekiel 34:1-2).
Karjased ei hoolinud lammastest, vaid karjatasid ennast lammaste kulul. Nüüd kaotavad nad kõik privileegid ja langevad Jumala kohtu alla. Nad ei täitnud oma rolli ja näitasid end julma ja ahnena. Nad rikkusid karja ega püüdnudki kadunud ja mahajäetud lambaid otsida ja kokku koguda. Nüüd on Issand ise karjaseks haigetele ja nõrkadele, haavatutele ja ära aetutele, hajutatutele ja kadunutele.
„Nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, Ma hakkan kimbutama karjaseid ja nõuan neilt oma lambaid ning teen lõpu nende lammaste karjatamisele, et karjased ei saaks enam karjatada iseendid. Ma päästan oma lambad nende suust ja need ei jää neile
roaks. Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, Mina ise otsin oma lambaid ja hoolitsen nende eest.” (10-11).
Kuid mitte ainult karjased ei vastuta Jumala ees. Pöörates tähelepanu oma rahva raskele olukorrale, pärib Issand aru ka lammastelt, kes on paksud ja vägivaldsed, isekad ja jultunud.
Niisiis, pärast karjaste kohta käivat ennustust kuuldakse mitte vähem hirmutavat sõna lammaste kohta.
Selgub, et mitte ainult karjased ei solvanud lambaid, vaid lambad solvasid üksteist, tugevad – nõrku, paksud – lahjasid. Nüüd on aeg, kus lammastel tuleb anda aru selle kohta, kuidas nad üksteist kohtlesid.
„Seepärast ütleb Issand Jumal neile nõnda: Vaata, Mina ise mõistan kohut lihava lamba ja lahja lamba vahel. Et te külje ja õlaga lükkate ning sarvedega puskate kõiki nõtru, kuni te olete need välja tõuganud, siis Ma tahan oma lambad päästa, et nad enam ei oleks saagiks, ja Ma mõistan kohut lamba ja lamba vahel.”(20-22).
Oleme harjunud nägema kelleski peamist häda, nii et lammastel on hea meel kuulda, et peagi tuleb kohtuotsus välisvaenlaste ja halbade karjaste üle. Kuid Jumala kohus puudutab kõiki, kõik peavad aru andma.
Me kõik ootame Issanda sekkumist, lootes imelisele vabanemisele. Kuid tõde on see, et Tema tähelepanu ei köida mitte ainult meie vaenlased või halvad karjased. Issand vaatab ka seda, kuidas me üksteist kohtleme. Ja seetõttu Ta mitte ainult ei päästa, vaid ka mõistab kohut:
„Ma otsin kadunut ja toon tagasi eksinu, Ma seon haavatut ja kinnitan nõtra; aga lihava ja tugeva Ma hävitan. Ma karjatan
neid, nagu on õige.” (16).
Jumala kohtuotsus mõjutab kõiki omal moel – vaenlased peavad andma aru julmuse, karjased vastutustundetuse, lambad ülekohtu teemal.
Kuid see pole veel lõpp. Jumala kohus ei lõpe hukkamisega, vaid näitab meie Issanda, kui hingede ja rahvaste karjase väge ja hoolt:
„Ja nad saavad tunda, et Mina, Issand, nende Jumal, olen nendega ja et nemad, Iisraeli sugu, on Mu rahvas, ütleb Issand
Jumal. Ja teie olete Mu lambad, Mu karjamaa kari, teie, inimesed. Mina olen teie Jumal, ütleb Issand Jumal.”” (30-31).
Noomides truudusetuid karjaseid ja jultunud lambaid, kutsub Issand inimesi üles olema Tema kari ja Teda kuulekalt ja rahumeelselt järgima.
Meenuvad Ukraina metropoliit Volodymyri (Sabodan) lihavõtteeelse õpetuse sõnad: “Paastu ajal on peamine mitte üksteist ära süüa.” Kui oluline on seda kuulda nii karjastel kui ka lammastel!
Issand on meie hea karjane. Ta päästab vaenlaste ja probleemide käest. Ta võtab kõik Enda peale. Kui me vaid kuulaksime Teda ega sööks üksteist.
Autor – Mihhail Tšerenkov / cherenkoff.blogspot.com
Allikas: https://ieshua.org/bog-budet-sudit-nashih-vragov-i-plohih-pastyrej-a-kogo-eshhe.htm
