George Müller on üks kirikuajaloo pühasid, kes on mind kõige enam inspireerinud Jumalat usaldama. Ta on kuulus oma töö poolest orbudega ja palves Issandast sõltumise poolest. Tema autobiograafia on täis sadu lehekülgi palveid ja ülestähendust Jumala ustavatest vastustest (ta on üles kirjutanud üle 50 000 palvevastuse). Temast on kirjutatud palju elulugusid ja seda mõjuval põhjusel.
Mülleri usuelu iseloomustas sügav usaldus oma Jumala headuse ja suveräänsuse vastu. Ta usaldas, et Jumal hoolitseb viisil, mida paljud nimetaksid rumalaks ja eeldatavaks. Ja ometi polnud Mülleril kunagi puudust sellest, mida ta vajas. Jumal oli tema vastu hea.
Kuid Jumala headus Mülleri vastu ei vabastanud teda südantlõhestavatest katsumustest. Ta kannatas kolme lapse kaotust, talus periooditi lakkamatut füüsilist valu, mattis oma isa, ilma et oleks näinud teda Kristust tundma õppimas, ja elas üle kaks naist, keda ta väga armastas. Mülleri reaktsioon neile kannatustele on võimas näide evangeeliumi lootusest.
Valu puhastab usku
Valu võtab meid paljaks, paljastades meie nõrkuse. Kui saabub haigus, tüli, reetmine või lähedaste surm, siis kaotavad normaalsed lohutused oma sära. Mugavad diivanid ja üleajavad pangakontod ei suuda kompenseerida seda haigustunnet, mida kannatustes kogeme. Neil pimedatel tundidel jääb meile alles Kõigeväeline Jumal.
Ja just seal, seistes üksi Jumalaga selles pimedas kohas, oleme sunnitud maadlema sellega, mida me Tema kohta usume. Kui Jumal on hea ja suveräänne, nagu Müller uskus, siis miks lubab Ta minu elus selliseid kannatusi?
Kergetel päevadel ei sea me sageli kahtluse alla Jumala headust. Näeme kergesti Tema heatahtlikkust, kui päike paistab ja lilled õitsevad. Kui aga saabuvad talvised hädad, näib Jumala headus kustunud. Tumedad pilved muudavad kõik halliks. Külmad viletsuse tuuled hammustavad ja torgivad meid. Meie hing muutub tuimaks viisidel, mis ahvatleb meid loobuma ja taganema kõigist, sealhulgas Jumalast. Hea uudis on see, et isegi kui me kahtleme, hoiab meie Jumal meist kinni.
Ometi pole keegi meist kannatustest vabastatud. See on osa sellest elust. Läbi raskete aegade on üks konkreetne lugu Mülleri elust, mis on mu usku poina vee peal hoidnud.
Mary Mülleri surm
Pärast 39 aastat kestnud abielu haigestus Mülleri esimene naine Mary reumaatilisse palavikku, mis oli teadaolevalt surmav haigus. Mary elu viimastel minutitel luges abikaasa talle Psalmi 84:12: „Sest Issand Jumal on päike ja kilp; armu ja au annab Issand ega keela head neile, kes laitmatult elavad.”
Müller ütles viimase fraasi kohta:
“Ta ei keela midagi head neile, kes laitmatult elavad” – ma olen vaene väärtusetu patune, kuid olen päästetud Kristuse vere läbi; ja ma ei ela patus, ma käin ausalt Jumala ees. Seetõttu, kui see on mulle tõesti hea, siis äratatakse mu kallis naine uuesti üles; haigena nagu ta on. Jumal taastab ta uuesti. Aga kui teda ei taastata, siis ei ole see minu jaoks hea.”
Mary suri varsti pärast seda, 6. veebruaril 1870. aastal.
Mõne tunni jooksul pärast oma naise surma läks Müller õhtusele palvekoosolekule Salemi kabelis, kus ta palvetas ja kiitis oma Jumalat. Keegi kohalviibijast oli rabatud Mülleri sõnadest ja ta kirjutas need üles:
“Armsad vennad ja õed Kristuses, ma palun teil ühineda minuga minu kallist Issandat südamest kiites ja tänades Tema helduse eest, et ta võttis mu kalli, armastatud naise tema kannatatud valust ja kannatusest Enda juurde ja nagu ma rõõmustan kõige üle tema õnne nimel, nii ma rõõmustan praegu, kui mõistan, kui palju õnnelikum ta on, nähes oma Issandat, keda ta nii hästi armastas, sellise rõõmuga, mida ta on siin tundnud või oleks võinud tunda. Ma palun teil ka palvetada, et Issand võimaldaks mul omada osadust tema rõõmus, et mu leinav süda saaks minu kirjeldamatu kaotuse asemel hõivatud tema õnnistusega.”
Mülleri võimas jutlus
11. veebruaril ühinesid Mülleriga naise matusel umbes 1200 orbu ja tuhanded leinavad sõbrad.
Pärast omaenda haigusest paranemist pidas Müller matusejutluse. Tema tekst oli Psalm 119:68: “Sa oled hea ja tee head.” Jutlustamise ajal tõi ta välja kolm lihtsat, kuid sütitavat punkti: „Issand oli hea ja tegi head… ”
1. “andes ta mulle. . ”
2. “jättes ta nii kauaks minu hoolde… ”
3. “teda minult ära võttes.”
Mõeldes hiljem Mary lahkumisele, ütles Müller: “Mu süda oli rahunenud ja mu süda oli Jumalaga rahul. Ja kõik see voolas välja… Jumala Sõnast kinni haaramisest ja uskumisest sellesse, mida Ta ütleb.”
Kas Te usute, et Jumal on hea ja teeb Teile head?
Meil pole selles elus olulisemat küsimust, millele vastata. Ja pole kindlamat tõde, milles pimedatel päevadel puhata, mis saabuvad või on kohal, isegi kui Te seda loete.
Jumala headus ristil
Ma ei tea paremat viisi selle küsimuse lahendamiseks Teie südames, kui mõelda, kuidas Jumal on meid armastanud oma Pojas Jeesuses. Roomlastele 8:32 öeldakse: “ Tema, kes oma Poegagi ei säästnud, vaid loovutas tema meie kõikide eest, kuidas ta ei peaks siis koos Pojaga meile kõike muud kinkima?”
Jeesus on tõend sellest, et Jumal on hea ja teeb head. Kristuses ilmutas Jumal oma headust, saates oma Poja surema meie pattude eest ja äratades Ta hauast. Jumal armastas meid siis, kui olime kõige imelisemal viisil armastuseta.
Jumal ei säästnud oma Poega, kes ei teinud Talle halba, et Ta võis säästa meid, kes ei teinud Tema silmis õigust. Jumal oli Jeesuse vastu, etTa võiks olla meie poolt igavesti. Ta oli hüljatud, et me saaksime andeks. Kui Jumal annaks meile Jeesuse, siis millisest heast Ta meid ilma jätaks?
Müller teadis, et läbi leinava kaotuse kurbuse juhtis kõike – isegi valu – suveräänne ja hea käsi.
Andku Jumal meile armu sedasama uskuda.
Autor: Garrett Kell / God Is Good and Does Good—Even in Our Pain (thegospelcoalition.org)
Väidetavalt luges George Müller Piibli läbi rohkem kui kakssada korda. Enamasti luges ta Piiblit põlvitades. Kui ajakirjanik küsis .....
Olen uskumatult hea selles mitte väga kannatlik olemises. Ja minu kannatlikkuse puudumine tekitab probleeme. Mõnikord, kui mu naine .....
Paljud ei saa aru, kuidas me julgeme rõõmustada ja lõbutseda, kui Ukrainas sureb iga päev süütuid inimesi ja .....
Kristlastest hedonistid võtavad vastu vajaliku kurbuse siis, kui see toob au Jumalale. Ühest küljest oleme täielikult pühendunud sellele, .....
Ma kujutan ette, et lühike lõik Jeremiah Burroughsi raamatust tabas mind tol hommikul nii sügavalt osaliselt seetõttu, et .....
Parakalew – 'Üks hüüdis teisele kutsudes teda enda poole; metafooriliselt lohutama" παρακαλεω (Matteuse 5:4). Kuningriigi tõde Mäejutluses peitub .....
Kuidas õppida igas olukorras rõõmustama? Lihtsad hindamatud näpunäited igapäevaseks kasutamiseks. Lugege ja rõõmustage! 1. Edu saladus On teada .....
Mu õlad rappusid nutust. Õed ei saanud palatisse sisenedes muud üle kui pigistada mu õlga, kätt või jalga. .....
