Jumal vaatab oma plaani

Aastaid tagasi ütles Jumal mulle prohveti kaudu, et on kutsunud mind erilisele tööle. Ühelt poolt on see au, kuid teisalt on see ka ohtlik. Sellele lisas ta veel ühe sõna, et vaenlane ei saa mu elu võtta.

Mitte sellepärast, et ma oleksin halvem või parem kellestki, vaid lihtsalt Jumal on nii otsustanud.

Mõni jumalasulane või Jumala rahvas veetis oma maises teenistuses lühikese või pika aja.

Näiteks – Stefaanos oli esimene märter. Tema töö oli lühike.

Me teame, et apostel Peetrus teenis pikka aega Jumalat, Ristija Johannes veel kauem jne.

Igaühele antakse aeg kivide viskamiseks ja aeg kivide kogumiseks. Keegi meist ei tea, millal meie tund saabub.

Taevas on kaalud. Vasakul pool on sõnakuulmatuse karikas ja paremal pool sõnakuulelikkuse karikas. Iga päev lisab inimene neile kaalukaussidele midagi – oma teo, mõtte või sõnaga. Kõik head asjad lähevad kaalu paremasse serva, halvad asjad vasakule. Ja ühel päeval vaatab Jumal kõigi kaalusid üle. Ta näeb, mis kaalub üles ja kuulutab välja omaenda hinnangu.

Kristlust ja meie Linnakogudust tabas kohutav tragöödia (jutlus jutlustatud 2005.a.). Vend Aleksander Mihhailov lahkus meie keskelt.

Avaldame kaastunnet vend Aleksander Mihhailovi vanematele ja lähedastele.

See on suur kaotus nii minu kui ka kogu meie koguduse jaoks, sest polnud ühtegi venda, kes oleks minuga olnud sellises harmoonias, nii vastutustundlik ja alati valmis aitama. Ta aitas mind minu teenistuses. Kurat ründab, nagu ma ütlesin, ennekõike koguduse juhte, et evangeeliumi ei kuulutataks ja et me teeksime Jumala tööd halvasti, osaliselt või aeg-ajalt. Kui Šaša meie juurde tuli, siis nõustus ta mind aitama. Ja sellest hetkest algas kirikus aktiivne evangelisatsioonide periood. Võin julgelt öelda, et paljusid reise poleks ilma temata toimunud.

Jumala teenimine ja pühade aitamine ei taga veel täielikku võitu. Kuna on olemas ka isiklik elu, mis asub väljaspool kirikut. Ja see kõik kokku on üks tervik, millega Jumal arvestab. Ei tohiks olla eraldi elu kirikus ja kodus. Jumal vaatleb seda kui ühte tervikut. Šaša traagilisest surmast kuuldes arvasin, et mina elan endiselt ja seda noormeest, kellel polnud aega nii palju kahju tekitada, kui minul kogu elu jooksul, pole enam selles elus.

Kuid Jumala otsuseid pole võimalik ette näha. See, et me veel siin maal elame, ei tähenda, et ühel päeval ei tuleks Jumala kohtuotsus meie ellu. Pole ühtegi vabandust ega kergendavat asjaolu, et saaksime maa peal kauem viibida. Lihtsalt ühe inimese patud ilmnevad varem ja teise patud hiljem. Kuid keegi ei jää ilma Jumala kohtuotsusest.

Ja ärgu keegi mõelgu endamisi: “Mind päästetakse, mul õnnestub minu rada ja see lause läheb minust mööda ning siis on kõik korras.”

Tead, et olles lühikest aega kristlane, suutis ta siiski palju ära teha, kuid tegelikult ei tähendanud see midagi. Esitage endale sama küsimus: „Kui Jumal tuleks täna? Kas ma jääksin püsima? “

Teate, ma olen kindel, et ainult vähesed jääksid. Ma mõtlen seda tõsiselt. Täname Jumalat iga päev tänase võimaluse eest muutuda, alistuda, oma süda avada ja Püha Vaimuga koostööd teha.

See, et sa täna elad, ei tähenda, et sa homme elad ja ei tähenda, et aasta pärast sa elad ja veel vähem tähendab see seda, et sind päästetakse 30. aastal. Ma rääkisin temaga just nii, nagu ma räägin täna teiega.

Ärge mängige Jumala armuga. Kahjuks oli minu laupäevane jutlus liiga prohvetlik.

Ma ütlesin: „Vaadake, et keegi teine ​​ei asuks teie asemele, et teie süda ei eemalduks Jumalast. Veenduge, et teie ei oleks surnute nimekirjas. Kui sa oled veel elus täna ja teed, mida tahad, siis ei tähenda see seda, et see alati nii oleks. “

Ma ei tea, kas kunagi tuleb minu ellu sama võimekas, alati abivalmis ja mind mõistev alandlik assistent. Kuid üks on selge, et kui ma alla annan, siis mina ei pääse ja kahjuks ei anna ma nii head võimalust saatanale rõõmustamiseks! Ta ei näe seda! Ta ei saa sellist rõõmu kogeda.

See löök oli suunatud ennekõike minu vastu. Ma ei vähenda vanemate kaotust! Ma näen üldplaani.

Kurat ei saa mind hävitada, sest see on Jumala korraldus, ma tean seda. Kuid tal on lubatud mu suu kinni panna ja ta üritab seda teha nii, et mu käed oleksid lühikesed ja jalad rasked, et ma ei saaks Sõna edasi kanda. Et rahakott oleks tühi ja et ma end halvasti tunneks. Peaasi, et ma vaikiksin. Kuid ma ei paku talle seda rõõmu.

Teate, ma tundsin Šašat ainult kirikus. Ja ma ütlen teile ühte asja, et ta ei häirinud mind kuidagi. Ja isegi kui oleks vihjeid ja vari oleks millegi katnud, siis oleks seda head, mida ta tegi, olnud rohkem ja halleluuja selle eest Jumalale. Palju on tehtud! Paljud inimesed said abi! Paljusid inimesi julgustati ja tugevdati!

Mitte iga päev ei kohta me inimesi, kes vanglasse minnes arvasid, et karistuse kandmise ajal seal evangeeliumi kuulutavad. Kahjuks on neid vähe. Kas me kõik saaksime seda teha?

Kuid vastupidi, me põgeneme, peidame end, pääseme sellest välja ja palume Jumala abi, et see karikas meist mööda läheks. Neid pole palju. Jah, ta sai lüüa väljaspool kirikut.

Ükskõik kui tugev sa ka pole, hoolimata sellest, kui kindlustatud sa oled, olenemata sellest, millised sõbrad sul on, võitleb saatan isiklikult sinu vastu. Ta on kaval ja julm. Ta meelitab su silmusesse ja hävitab halastamatult. Sina üksi ei suuda vastu panna ja ilma vaimuliku juhita on see võimatu. Keegi ei saanud ega suutnud. Keegi ei võitnud üksi. Seetõttu näeme Apostlite tegude raamatus esimest korda: „Nad kõndisid ja jäid kokku” ja siis tuli Püha Vaim. Pärast Püha Vaimu saabumist nad ei läinud laiali, vaid jätkasid koosolemist kuni küpsemise ja tugevnemiseni. Apostel Paulus ütleb, et ta ei kahtle enam. Ta sai tugevaks. Ja siis saadeti tugevad kahekaupa välja. Kui üks kukub, siis tõstab teine üles. Kui ühel on halb tuju, siis rõõmustab teine ​​teda. Kui üks on kurb, siis aitab teine ​​tal rõõmustada. Kui on oht ja sa sulgud endasse, siis on alati keegi lähedal ja sa ei mõtle enam nii, nagu siis, kui oleksid üksi.

Need on esimesed näited Piiblist enne ja pärast Püha Vaimu tulekut. Koos! See on mõttekaaslus, ühtsus ja üks süda. Ühiste huultega ülistasid nad Jumalat. Ma ei võta Šaša käest midagi ega süüdista teda mitte milleski. Ma ei räägi temast halvasti, sest miks peaksime endast halvasti rääkima, sest ta oli üks meist.

Anname Jumala ees lubaduse, et maksame saatanale 100 korda kätte. Me kuulutame evangeeliumi, paneme haigetele käed peale ja nad saavad terveks. Vend Aleksander jääb meie mällu kui jumalateenija, kes aitas pühasid. Ma ei mäleta teda teisiti. Ma ei tunne teist Aleksandrit. Ma kuulsin ainult tema teisest elust ja rääkisin temaga ning julgustasin teda Jumalat uskuma.

Kuid patt on patt. Ja karistus patu eest on surm. Ära seda kunagi unusta. Ära kunagi ütle: “Mul on parem!” Seal on palju “mikse?” Tänaseks on rohkem küsimusi kui vastuseid ja võib-olla on see hea. Paljud vastused toovad kaasa rasvumise.

Tahan sulle öelda, et minu mõtlemine ja elu pärast tragöödiat ei ole endised. Vaatan nüüd asju teisiti.

Jumal raputab meie kogudust ja meie elu. See on hoiatus meile kõigile. See pole juhus.

Me ei saa kuidagi eralduda kirikust ja Pühast Vaimust. Ja kui me oleme juba lahkunud, siis peame oma südame ja käed puhastama ning tagasi pöörduma. Vastasel juhul pole mingit garantiid. Ma ei räägi konkreetselt pattudest. Tasu patu eest on surm, iga patu eest. See võib olla vihkamine, ahnus, vale mõtlemine, kirikust eraldumine, klatš – selle eest on tasu surm. Pea seda meeles ja lähtu sellest! Ja lähme edasi!

Jumal tänatud, et Ta on andnud mul olla nii range! Aga tead, ma pole veel eriti range, kuid minu tõsidus hoiab paljusid hukkumast.

Kui ta suudab mind eemaldada, siis oled tema jaoks kerge saak.

Me läheme matustele ja see on märk Jumala ees, et me ei anna alla ja teame kuradi kavatsusi. Ja võidame, kui me ei armasta oma elu isegi surmani.

Kuula! Himudele ei tohi alla anda!

Ta ütles, et võidad siis, kui sa oma hinge ei armasta ja ei hellita.

Ole range! Ja ela Jumala pärast ja siis võidad!

See on see, mida ma olen teid paljude aastate jooksul kutsunud üles tegema iga päev. Nii et ma ütlen: “Saage kokku, olge koos! Alustage kodugruppidest.” Alista ennast, ole rohujuure tasandil, siis ta ei näe sind, vaid näeb ainult Jeesust.

Saame sellega hakkama! Te usute sellesse? Ma ei tea, kuidas hüvitab Issand meile venna Aleksandri kaotuse. Oleme juba kavandanud evangelisatsiooni Saksamaale, Norrasse, Ukrainasse ja Lätti. Ma ei tea, aga Jumal teab. Mõtlesin, et teadsin, olin kindel, et ükskord ta tuleb ja on rivis. Nagu enne. Kuid kahjuks ei näe me teda enam kunagi siia sisenemas. Tal pole järeltulijaid. Sellest on kahju!

Jumal on hea! Kuidagi avas ta Šašale võimaluse külastada Lätit, Venemaad ja Ukrainat. Külastasime tema sugulasi Brjanskis ja Narvas. Jumal on sellest juba ette rääkinud. Varem polnud tal selleks võimalust. See on elu. Ja sa ei tea midagi kindlalt.

Kui sa ei tee seda, mida Jumal sulle ütleb, siis sa sured.

Pidage meeles – kui ma ei tee seda, mida mu vaimne juht mulle ütleb, siis võin varem või hiljem surra.

Ma ütlesin talle, et mine koju, võta oma Piibel ja palveta. Kuuluta oma ellu Jumala Sõna ja kuuluta evangeeliumi, kui Jumal sulle võimaluse annab. Unusta oma vanad sõbrad. Ära lahku majast. Ka Ella rääkis temaga ning veidi enne surma rääkis temaga ka tema õde Oksana.

Ma ütlen teile kõigile – kodugrupid, palved ja aktiivne osalemine koguduse elus – hoiavad teid koos. Jumal näeb selles mõtet. Me peame otsima Tema kasu! Ta ei teinud seda, mida me talle mitu korda ütlesime. Nüüd pole teda endam meiega. See on väga kurb.

Ära anna alla ja ära lange ära usust. Võitle, Issand on sinuga.

Jumala õnnistustega,

pastor Paul Armand