Aga millal olid Iisraelil lihtsad päevad?
Pühade tee on raske.
Kitsas ja okkaline.
Nii et meile, kristlastele, keda Issand on kutsunud kadumatu pärandi saamiseks, on tee oi kui raske! Aga meie laulame!
Meie rõõmustame. Isegi raskete kogemuste üle tunneme rõõmu! Sest Issand on meiega!
Nagu ütleb püha apostel Paulus.
“Me ei anna mitte milleski põhjust komistamiseks, et seda ametit ei laimataks, vaid näitame end Jumala abilistena kõiges: suures kannatlikkuses, ahistustes, hädades, kitsikustes, hoopide all, vangis, mässudes, vaevanägemistes, valvamistes, paastumistes, puhtuses, tunnetuses, pikameelsuses, helduses, Pühas Vaimus, siiras armastuses, tõe sõnas, Jumala väes, õiguse relvadega paremas ja vasakus käes, aus ja häbis, laituse all ja kiituse all; kui eksitajad, ja siiski tõerääkijad; kui tundmatud, ent ometi tuntud; kui surijad – ja ennäe, me elame!; kui karistatud, aga mitte surmatud; kui kurvad, aga ikka rõõmsad; kui vaesed, kes siiski paljusid rikkaks teevad; kui need, kellel ei ole midagi ja kelle päralt on kõik.” 2.Kr 6:3-10.
Avasin Piibli. Taavet laulab.
„Hea on tänada Issandat ja mängida sinu nimele, Kõigekõrgem, hommikul kuulutada sinu heldust ja öösel su ustavust, kümnekeelsel pillil
ja naablil, kandlel mängides. Sest sina, Issand, oled mind rõõmsaks teinud oma tegudega, ma hõiskan sinu kätetööde pärast. Kui suured on sinu teod, Issand! Väga sügavad on su mõtted! Sõge inimene ei tunne seda ja alp ei saa sellest aru. Kui õelad lokkavad nagu rohi ja kõik ülekohtutegijad õitsevad,
siis on see neile hävituseks igavesti. Aga sina, Issand, oled kõrge igavesti! Sest vaata, su vaenlased, Issand, sest vaata, su vaenlased saavad hukka, kõik ülekohtutegijad pillutakse laiali. Aga minu sarve sa oled ülendanud nagu metshärjal, ma olen võitud värske õliga. Mu silm vaatab alla mu vihameeste peale,
mu kõrvad kuulevad rõõmuga kurjade käekäigust, kes mu vastu tõusevad. Õige lokkab nagu palmipuu, ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil. Kes Issanda kotta on istutatud, need lokkavad meie Jumala õuedes. Veel vanas eas nad kannavad vilja, on tüsedad ja haljad kuulutama, et Issand on siiras, et minu kaljus ei ole ülekohut.” Psalm 92.
Pisarad voolasid!
Issand on siiras!
Autor: Juri Sipko / https://www.facebook.com/ysipko