Noh! Maikuu lõpeb. Häbi jätkub.
Kirurgid tegutsevad kõrgeima korralduse järgi.
Käimas on kõlvatuse operatsioon.
Ühesugune palk nii elavatele kui ka surnutele.
Sihtmärki pole täpsustatud, seega kõik tapetakse.
Ilma anesteesiata.
Ilma kahetsuseta.
Ei mingit kaastunnet.
Ilma häbita ja südametunnistuseta.
Partei ütles, et nii on vaja…
Vägivalla ja hulluse patriotism.
Ukraina oigab, nutab, kuid ei anna alla.
Ukraina näitab kangelaslikkuse imesid.
Rahva ühtsus.
Tõeline isetus.
Tugevus ja julgus.
Ohvrimeelne patriotism.
Ajaloo teravaim ja traagilisem hetk.
“Kellel pool sa oled?” – Vene alkohooolikud esitavad mulle küsimuse.
Mõrvarite poolel?
Või nende poolel, kes kannatavad mõrvarite käes?
Siin on ju valik.
Ma kangestusin. “Issand! Kelle poolel Sina oled?”
“Ukrainlaste poolel,” vastas Issand viivitamatult.
“Olen alati nende poolt, keda alandatakse, solvatakse ja tapetakse.
Tulin ju alandatute ja solvatute juurde.”
“Inimese Poeg tuli otsima ja päästma seda, mis oli kadunud” (Luuka 19:10).
Ma olen sinuga, Issand!
Issand! Päästa Ukraina!
Juri Sipko, RS EKP (Venemaa kristlike baptistide liidu) endine esimees
Allikas: https://ieshua.org/yurij-sipko-gospod-a-ty-za-kogo.htm
