Lugesin siin üks päev evangeeliumi! Imeilus raamat. Pühad apostlid kirjutasid. Issand ise ütles neile, mida ja kuidas kirjutada, sest raamat räägib Jumalast.
Mis siis huvitavat on? Meie inimesed on alati öelnud ja ütlevad ka praegu, et Jumal on karm, kohutav, kuri ja iga vea eest lööb Ta halastamatult. Ja siis tuleb igavene põrgu.
Ja evangeeliumist loen, et Jumal pole üldse kuri.
Evangeeliumis on isegi selline uskumatu iseloomustus: Jumal on ARMASTUS!
Ohhoo!
Ma peaaegu lämbusin. Mulle nii meeldis see sõna: Jumal on ARMASTUS! Hakkasin seda lugema, mitu-mitu korda. Suurepärane! Lihtsalt suurepärane.
Selgub, et meie oleme kurjad, kakleme, varastame ja tapame, maksame kätte ja vihkame. Miks me kakleme? Sest me ei tunne Jumala armastust.
Ja Jumal lihtsalt armastab meid ja tahab, et me ei võitleks, ei tapaks, vaid armastaksime! Kas see on võimalik? Võib olla! Ja see on vajalik!
Lõppude lõpuks ütleb evangeelium:
„Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta andis oma ainusündinud Poja, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. Jumal ei ole ju läkitanud oma Poega maailma, et ta kohut mõistaks maailma üle, vaid et maailm tema läbi päästetaks.” (Johannese 3:16-17).
Ma istun siin. Ma rõõmustan. Tema armastus voolab hinge. Arm tekib. Jah, selline arm, et ka mina olen täidetud armastusega! Sa saad aru!
Ma olen nii vihane, tahan ja oskan armastada!
Siin on evangeelium! Armastuse Sõna! Armastuse küsimus! Armastus ise!
Kuidas aga luua midagi nii, et armastus meis tärkaks ja kinnitaks?
Niimoodi:
„Et te olete kuulekuses tõele oma hinged puhastanud siiraks vennalikkuseks, siis armastage raugematult üksteist puhtast südamest!” (1. Peetruse 1:22).
Puhastagem, mu sõbrad, oma hinge evangeeliumi tõega ja elagem armastuses!
Juri Sipko, RS EKP (Venemaa kristlike baptistide liidu) endine esimees.
Allikas: https://ieshua.org/yurij-sipko-bog-surovyj-strashnyj-i-zloj-ili-net.htm