Ühel päeval arutati ülalt sündimise üle. Mis ja milleks? Küsimus on huvitav, salapärane, sest Kristus ütles, et ilma uuesti sündimata ei näe me ei Kuningat ega Jumalariiki. Aga tahaks ju. Muidu läheme põrgusse. Valikud puuduvad.
Tõsi, kavalusega öeldakse, et me juba elame põrgus, mõtteta ja lootuseta, milleks siis vaeva näha. Lähme põrgusse ja teeme seal lärmi. See on muidugi hüsteeria, mis sarnaneb hüsteeriaga, mille meie targad ülemused oma seiklusega Ukrainas sõjalist operatsiooni alustades lavastasid. Mõttetu ja julm põrgu, veremeri, tuhanded ohvrid, valede ja pahatahtlikkuse vood, mis uputasid riigi, voolasid välja tohutu impeeriumi piiridest ja üritavad uputada Ukrainat ja kogu maailma. Muidugi, kogemuse põhjal on see võib-olla kõige kohutavam ja tõeline põrgu, kuid Issand ütleb, et see on haiguse algus. Tõeline põrgu on ees. See on kohutav, sest see on igavene. Ja kui tänases põrgus on veel lootust, siis selles põrgus pole lootust! Absoluutselt mitte!
Ja kuidas nüüd olla? Kuidas põrgust välja saada? Kuidas mitte sattuda igavesse põrgusse? Sa pead uuesti sündima! Nii ütles maailma Päästja, Jeesus Kristus!
Ma tean ühte, kes päästeti, ta sündis uuesti ja sai armu. Ta nägi Issandat ja Tema Kuningriiki.
Siis Ta tuli tagasi ja rääkis meile, mis ja kuidas.
Siin on tema lugu.
„Kuid mis mulle oli kasuks, seda ma olen arvanud kahjuks Kristuse pärast. Jah, enamgi: ma pean kõike kahjuks Issanda Kristuse Jeesuse kõikeületava tunnetuse kõrval. Tema pärast olen ma minetanud kõik selle ja pean seda pühkmeiks, et saada kasuks Kristust ja et mind leitaks tema seest ega oleks mul oma õigust, mis tuleb Seadusest, vaid see õigus, mis tuleb Kristusesse uskumisest, see, mille Jumal annab usu peale. Ma püüan ära tunda teda ja tema ülestõusmise väge ja tema kannatuste osadust, saades tema surma sarnaseks, et ma kuidagi jõuaksin ülestõusmisele surnuist. Mitte et ma selle oleksin saanud või oleksin juba täiuslik, aga ma püüan kätte saada seda, mille pärast Kristus Jeesus on minu kätte saanud. Vennad, ma ei arva endast, et ma selle olen kätte saanud, ühte aga ma ütlen: Ma unustan kõik, mis on taga, ja sirutun eesoleva poole, ma püüdlen sihtmärgi poole, Jumala üleva kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses. (Fil 3:7-14)
Juri Sipko, RS EKP (Venemaa kristlike baptistide liidu) endine esimees.
